Sirvi Märksõna "science" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of the Estonian Research Development Technology and Innovation Funding System
(2003) Nedeva, Maria; Georghiou, Luke
The objectives of the assessment of the RDTI funding system in Estonia as specified by the Terms of Reference are as follows: 1) to conduct a review of the current R&D funding system in Estonia; 2) to review the objectives of the Estonian R&D Strategy 2002-2006; 3) to review best practice in R&D funding elsewhere; and 4) to propose an efficient, transparent and accountable R&D funding system.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educational Research in Estonia 2007-2011
(Eesti Teadusagentuur, 2013) James, David; De Corte, Erik; Harford, Judith; Zgaga, Pavel
The Estonian Ministry of Education and Research commissioned in 2012 an international evaluation of educational research in Estonia. The evaluation was carried out in cooperation with the Estonian Research Council, Estonian Academy of Sciences, Estonian Higher Education Quality Agency, PRAXIS Center for Policy Studies and Estonian Union of Parents. The goal set for the international evaluation by the Steering Committee was to assess the research quality, the significance of Educational research to Estonian society and training of young researchers. The institutional assessments involved four public universities: Estonian Academy of Music and Theatre, Tallinn University, Tallinn University of Technology and University of Tartu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian Research 2025
(2025) Eesti Teadusagentuur
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluation in Research and Research Funding Organisations: European Practices
(Eesti Teadusagentuur, 2012) Reinhardt, Anke; European Science Forum
The aim of this report is to give insight into the practices of ex-post evaluation from the perspective of European research and funding organisations and to explore the opportunities and challenges of evaluation. It cannot substitute for ‘toolbox’ documents, which focus on methodologies and practical issues to be approached before commencing an evaluation project. There are plenty of excellent guides to this. Instead, the report aims to be helpful in developing a research organisation’s evaluation policy and therefore the organisation’s strategy itself. The recommendations draw on the experience of a wide spectrum of research organisations – funding and research performing – in Europe: small and big, with long or brief tradition, from diverse geographical locations and with different missions. It gives an overview of evaluation principles accepted among the ESF Member Organisations and includes examples and good practices from those organisations.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Financially Sustainable Universities: Towards full costing in European universities
(EUA Publications 2008, 2008) European University Association
The financial sustainability of Europe’s universities is of crucial importance to the future of the European knowledge-based society and, therefore, to the European University Association. With this project report EUA aims to stimulate the debate with analysis of funding and fi nancing from the institutional perspective. As an independent voice of Europe’s universities in Brussels, EUA attaches highest priority to this issue as an essential requirement for Europe’s universities to meet the challenge of the “Modernisation Agenda” for universities under discussion with governments at both the national and European level.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
III kooliastme ja gümnaasiumi loodusainete õpetajate enesetõhusus mängustamise osas ning mängustamise kasutamise sagedus õppetöös Tartu ja Tartumaa koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2025-06-03) Rohtmaa Kaia-Riin; Jõgela Joana; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internationalisation of the Estonian research system through the lens of bibliometric indicators: criticism and policy recommendations
(2024-04-19) Hirv, Tanel; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöös uuritakse teaduse mõjukust bibliomeetria vaatenurgast, mõõtes teadustööde arvu ning viidete hulka. Töö keskne eesmärk on lahti harutada Eesti teaduse „pusle“ – mõjukuse kasv vaatamata piiratud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele. Eesti märkimisväärsed numbrid teaduspublikatsioonide viidatavuses on pälvinud tähelepanu mitte ainult kohalikul tasandil, vaid leidnud kajastust ka prestiižikas üleilmses teadusajakirjas Nature. Seal rõhutatakse, kuidas Eesti on edukalt suutnud tänu rahvusvahelise toetuse ja tõhusate riiklike strateegiate abil kiiresti oma teadusmaastikku muuta, luues inspireeriva pretsedendi teistele, kes soovivad teha sama. Rahvusvahelistumine kerkib selles kontekstis esile kui potentsiaalne pusletükk. Tulemused näitavad tugevat seost rahvusvahelise koostöö ja viidatavuse vahel, seda nii suure kui ka väikese uurimissüsteemiga riikides. Rahvusvahelistes konsortsiumites osalemine on koostöö erivorm, mis avaldab olulist mõju väikeriikide viidatavusele nagu Eesti, Küpros ja Island. Kuigi teadusuuringud konsortsiumites suurendavad oluliselt viidete arvu, tuleb meeles pidada, et suurem osa sellest on kunstlik, sest nendes töödes ulatub kaasautorite arv tuhandetesse. Massautorluse fenomen on ka Eesti teaduse pusle kõige suurem tükk, mis mõjutab enim loodusteadusi ja meditsiini. Lisaks eelmainitule toovad tulemused välja välisrahastuse olulisuse – Euroopa Liidu rahastatud uurimuste raames tehtav rahvusvaheline koostöö on ulatuslikum ning viidatavus kõrgem võrreldes riiklikult rahastatuga. Nende tulemuste valguses on soovituslik jätkata aktiivset osalemist rahvusvahelistes teadusuuringutes, jätkata rahastuse taotlemist Euroopa Liidu raamprogrammidest ning ümberhinnata bibliomeetriliste pingeridade koostamise metoodika võtmaks arvesse massautorlust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käsi peseb kätt ehk Teadlastena mäluasutuse tiiva all
(2016-03-15) Voolaid, Piret
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Peer Review Practices
(Eesti Teadusagentuur, 2012) Must, Ülle; Otsus, Oskar; Denton, Marcus; Mustajoki, Arto; Tiirik, Taavi
Peer Review (PRev) is among the oldest certification practices in science and was designed to prevent poor research from taking place. There is overall agreement that PRev is the most solid method for the evaluation of scientific quality. Since PRev spans the boundaries of several societal communities, science and policy, research and practice, academia and bureaucracy, public and private, the purposes and meaning of this process may be understood differently across the communities. In Europe, internationally competitive research activities take place in large superstructures as well as in small, insufficiently funded university departments; research can be publicly or privately funded; the purpose may be applied research often with a focus on the needs of regional industry, or purely ‘blue-sky’ research. In current report we focused mainly in on PRev of grant applications, the analysis has been carried out on the basis of PRev related literature analysis (Thomson Reuters, Union Library Catalogues, Google Scholar, and reports of selected research funding organisations).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
PISA 2012 Results: Creative Problem Solving
(2014) Anonymous
PISA is an ongoing programme that offers insights for education policy and practice, and that helps monitor trends in students’ acquisition of knowledge and skills across countries and economies and in different demographic subgroups within each country. PISA results reveal what is possible in education by showing what students in the highest-performing and most rapidly improving school systems can do. The findings allow policy makers around the world to gauge the knowledge and skills of students in their own countries in comparison with those in other countries, set policy targets against measurable goals achieved by other school systems, and learn from policies and practices applied elsewhere. While PISA cannot identify cause-and-effect relationships between policies/practices and student outcomes, it can show educators, policy makers and the interested public how education systems are similar and different – and what that means for students.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sociocultural Space: Spatial Modelling and the Sociocultural World
(2015-09-11) Remm, Tiit
Püüeldes sotsiokultuurilise maailma selgitamisele, on sotsiaal- ja kultuuriteooriate alusülesandeks tunnetuse ning selle esituse korrastamine. See on mudelite ja metakeelte valdkond, milles võtmerolli mängib ka ruumilisus. Sotsiaalne ruum, kultuuriruum, väli, sotsiaalne kaugus ja mobiilsus, piir – need ja teised ruumile vihjavad väljendid on vahendid sotsiaal- ja kultuuriteoreetilise tunnetuse korrastamiseks. Erinevad mõisted moodustavad sidusaid kimpe, mida aga laiema valdkonnana iseloomustab ruumilisuse mõistmise ja korrastusviiside paljusus. Selles mitmekesisuses aitab selgust luua mõistete paigutamine ruumilise modelleerimise kui tunnetusprotsessi raamesse – on ju ruumilisus esmajoones nimelt teadmuse korrastus; see ei lähtu otseselt füüsikalisest, materiaalsest ega geograafilisest ruumist, vaid võimest märgata tunnetuse objektide või nende võimalikkuste koosolemist kui ruumilist suhet. Lihtsamatest sel moel äratuntud suhetest moodustavad omakorda erinevad keerukamad teoreetilised või käegakatsutavad korrastused ehk ruumid. Nii on väga erinevad ruumilised kirjeldusvahendid seotud ühe ja sama alusega ning põimuvad mitmekihilisel ruumilise tunnetuse väljal. Semiootika eripärane positsioon võimaldab seostada metatasandi abstraktseid ruumilisi mudeleid objekttasandi ruumilisusega – nii kultuurilise maailmapildi sümboolse ruumi kui ka erinevate tegevuste ruumilisuse ja selle mõtestamisega. Oma uurimuses keskendun eelkõige kolme autori, Pierre Bourdieu, Juri Lotmani ja Pitirim Sorokini ruumilise metakeele analüüsile ning näitan, et varieeruva ruumimõistestiku rakendamise abil üldjoontes samale objektvaldkonnale on võimalik iseloomustada sotsiokultuurilise maailma eri külgi ja toimimisviise. Näiliselt süütudki ruumilised mõisted muudavad meie arusaama kirjeldatavast ruumiliseks – iseasi, millisel tasandil ning mis laadi korrastusega seoses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teaduse terviklikkus teaduse eetikakoodeksi raames
(Tartu Ülikool, 2018) Soone, Marie; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-21) Sten-Erik Tammemäe; Tammiksaar, Erki, juhendaja; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tarkiainen, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja Soome haritlaste vahelisest kultuurikoostööst maailmasõdadevahelisel ajal on aastakümnete vältelt korduvalt ja põhjalikult kirjutatud, kuid sissevaated maadevahelistesse teadussidemetesse on valdavalt keskendunud koostööle humanitaarteadustes. Seda, millist koostööd esines teistes valdkondades, sh loodus-, põllumajandus-, arsti- ja muudes teadustes, on aga käsitletud märgatavalt vähem. Käesoleva väitekirja eesmärgiks on tõestada, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel oluliselt mitmekülgsem teaduslik suhtlus ja koostöö kui seda on näha senisest ajalookirjutusest. Selleks vaadeldakse, millised olid kommunikatsioonikanalid ehk peamised koostöömoodused, mida Eesti ja Soome teadlased teabe ja kogemuste jagamiseks kasutasid, mil moel koostöömooduste aktiivsus ajas muutus, millistes valdkondades oli teadussuhtlus aktiivsem ning kumb osapool sai suhetest rohkem kasu. Väitekiri tugineb suurel hulgal mõlema maa mäluasutustest ning avaldatud kirjandusest leiduval teabel, millest osa pole maadevaheliste teadussuhete kontekstis varem kasutatud. Kommunikatsioonikanalite vaatlemisel on aluseks võetud soome ajaloolase Marjatta Hietala mudel, mille kohaselt olid peamisteks teabe ja kogemuste jagamise moodusteks välismaiste asjatundjate värbamine/kasutamine, välismaal õppimine ja isiklikud kontaktid, õppe- ja tööreisid välismaale, uurimistööde avaldamine ja vahetamine ning rahvusvahelised kongressid ja näitused. Doktoritööst selgub, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel arvukalt teaduslikke sidemeid ning neid oli nii humanitaar-, loodus-, põllumajandus-, arsti-, loomaarsti- kui usuteadustes. Samal ajal kinnitab väitekiri, et kõige tihedamad sidemed olid humanitaarteadustes. Kõige mitmekülgsemateks koostöömoodusteks osutusid töö- ja uurimisreisid ning rahvusvahelised kongressid, kuid kõigi mooduste puhul on võimalik tuua näiteid mitmest erinevast teadusvaldkonnast. Maadevahelised teaduslikud sidemed olid arvukamad ja tugevamad 1920. aastate esimesel poolel ja 1930. aastate teisel poolel ning üldises plaanis said teadussuhetest enam kasu Eesti teadlased.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Social Organisation of Science as a Question for Philosophy of Science
(2016-07-01) Eigi, Jaana; Lõhkivi, Endla, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Tänapäevast teadusfilosoofiat iseloomustab üha kasvav huvi teaduse sotsiaalsete aspektide ja sotsiaalse korralduse vastu – selle vastu, kuidas sotsiaalsed väärtused ja sotsiaalsed suhted ning struktuurid võivad mängida rolli teadmise loomises ja kuidas neid peaks teaduse korraldamises ja teaduspoliitikas arvesse võtma. Minu väitekirja eesmärk on arutleda mõnede selle teemaga seotud küsimuste üle. Ma näitan, et mõjukal käsitlusel teaduse sotsiaalsest korraldusest demokraatlikus ühiskonnas – Philip Kitcheri hästikorraldatud teaduse mudelil – on tõsiseid probleeme, mis ohustavad selle filosoofilist paikapidavust ja potentsiaalset rakendatavust. Nagu Kitcher, usun ka mina, et teadusfilosoofilised argumendid peavad arvesse võtma teaduse võimet ühiskonda mõjutada. Minu kriitika näitab aga, et vastutustundliku ja efektiivse teaduskorralduse saavutamiseks ei piisa sellest, kui nõuda, et uurimistöö planeerimise ja rakendamise kohta käivate otsuste tegemisel tunnistataks ühiskonna huvisid, nagu seda pakub Kitcher. Toetudes Helen Longino ideedele, väidan ma, et avalikkuse esindajate perspektiivid ja teadmised võivad olla relevantsed ka teadmise loomisel. Vaatlemaks, kuidas selline kaasav lähenemine võiks toimida praktikas, pöördun ma teaduspoliitika uuringute poole: ka teaduspoliitikat on viimastel aastakümnetel iseloomustanud huvi avalikkuse esindajate kaasamise vastu. Ma näitan, et mõnikord on need demokratiseerimiskatsed piisavalt sarnased sellega, mida soovitaks teadusfilosoof. Nende protsesside kulgemise analüüs võib seega olla kasulik, mõistmaks, kuidas konkreetne poliitiline ja sotsiaalne olukord võib pakkuda võimalusi avalikkuse esindajate kaasamiseks ning millised faktorid võivad teadlaste ja avalikkuse koostööd takistada. Ma teen järelduse, et teadusfilosoofide osalemine sääraste demokratiseerimiskatsete korraldamises võib olla võimaluseks teha sotsiaalselt relevantsemat teadusfilosoofiat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transforming Culture in the Digital Age International Conference in Tartu 14-16 April 2010
(2010-04-16T07:50:44Z)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viienda klassi õpilaste arusaamine loodusõpetuse vee omaduste teemast ning õpilaste ja õpetajate hinnang teemale
(Tartu Ülikool, 2023) Varres, Lenel; Liiber, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö eesmärkideks on välja selgitada õpilaste arusaamine 5. klassi loodusõpetuses käsitletavatest vee omadustega seotud mõistetest (pindpinevus, kapillaarsus, soojuspaisumine, märgumine) ning õpetajate hinnangud õpikute eakohasusele, tõhususele ning teemade käsitlusele 5. klassis. Analüüsiti Põhikooli riiklikus õppekavas ja www.opiq.ee olevaid vee omadustega seotud mõisteid. Analüüsiti Avita ja Koolibri õppetekstide keerukust LIX indeksit abil. Õpilaste hinnangute väljaselgitamiseks õppimisest, õpikust ja tunnist kasutati Likerti skaalas küsimustikku. Õpilaste arusaamiste väljaselgitamiseks kasutati üheksast valikvastustega ja kümnest avatud vastuselisest küsimusest koosnevat küsimustikku. Õpetajate hinnangute väljaselgitamiseks viidi läbi intervjuud. Õppekavas ja www.opiq.ee olevates õpikutes esinesid mõisted killustatult. Avita ja Koolibri õpikutes olid neljast teemadest raskesti loetavad kaks. Õpilased hindasid õpikuid enamasti keerulisteks. Õpetajad leidsid, et teemade järjekord II õppeastme loodusõpetuses võiks olla teistsugune, kuna 5. klassis on vee omadustega seotud teemad õpilaste jaoks keerulised.