Sirvi Märksõna "sotsiaalne taju" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing the official memory of communism: Polish politics of memory under the Kaczyński brothers and its impact on social perceptions of the past
(Tartu Ülikool, 2013) Steinbach, Selena; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ethnic identity of majority and minority groups : targets of attachment and meanings. An interpretative phenomenological analysis
(Tartu Ülikool, 2005) Kärsna, Kairika; Valk, Aune, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Managing Imagined Audiences Online: Audience Awareness as a Part of Social Media Literacies
(2017-05-09) Murumaa-Mengel, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas inimesed tajuvad ja konstrueerivad sotsiaalmeediasuhtluses oma kujutletavaid auditooriume ning millised kesksed sotsiaalmeediapädevused auditooriumi tajumisega seonduvad. Lisaks käsitletakse töös loovuurimismeetodi metodoloogilisi võimalusi ning uurija rolli tundlike teemade uurimisel. Sotsiaalmeedias toimub pidev ja massiline tehnoloogia poolt vahendatud ühisjälgimine, kus kõik kasutajad jälgivad kõiki. Väär ettekujutus enda sotsiaalvõrgustikus tehtud postituste auditooriumist on põhjustanud mitmeid kurikuulsaks saanud nn. avaliku häbistamise juhtumeid, mis on toonud postitajale kaasa eraelulisi või tööalaseid probleeme. Sotsiaalvõrgustikes infot jagades keskendutakse reeglina kujutletava auditooriumi „ideaalsete lugejate“ ootustele ja eeldatavatele reaktsioonidele, st vastuvõtjatele, kes jagavad sõnumi saatja poolt tajutud norme ja väärtusi. Sageli omavad infole ligipääsu ka „košmaarsed lugejad“, kes ei pruugi maailma mõtestada sarnasel viisil ja seega tõlgendavad saadetud sõnumeid ka oodatust erineval viisil. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uurisin teemat noorte ning nende košmaarsete lugejate, õpetajate kaudu. Noorte jaoks on tehnoloogia poolt vahendatud sotsiaalsus normaalsus, mille juurde kuulub ka enda kohta kõikvõimaliku info jagamine ning vigade tegemine. Ootuspäraselt ei mõista õpetajad nooremate eagruppide poolt omaks võetud uusi norme täiel määral ning sildistavad noori üheltpoolt „võimekateks diginoorteks“, kelle oskustega võistelda ei suudeta, kuid samaaegselt ka „hukkaläinud nooruseks“, kelle online-käitumine tekitab hämmingut. Kui õpetajad eelistavad eelkõige privaatsust kaitsvaid strateegiaid, mis põhinevad enesetsensuuril ja info leviku kontrollimise püüdel, siis noorte praktikad on mitmekesisemad ning kohati eelistatakse info peitmise asemel peita hoopis sõnumi tähendust või andmeid hägustada. Doktoritöös on välja toodud alapädevusteks jagunevad laiemad sotsiaalmeediapädevused, mis hõlmavad endas nii teadlikkust auditooriumite erinäolisusest, infole ligipääsu võimaldavaid ja piiravaid strateegiaid kui ka iseenda rolli mõtestamist erinevate massilise ühisjälgimise osalisena, oskust teatud hetkedel astuda auditooriumi liikme rollist teadlikult välja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Negatiivne sotsiaalne taju toimetulekutoetuste taotlemise takistusena Harjumaa näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Ojakäär, Ken; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Organisatsioonilise õigluse tajumise mõju valitud Eesti teenindussektori ettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Aruoja, Hanna; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse kohaloleku taju seos õpetajakoolituse praktikal ja kutseaastal kollektiivses blogis aktiivsuse, sõnumite sisu ja blogi kasutamise rahulolu hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2014) Kalavus, Merilin; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis
(2017-12-04) Rämmer, Andu; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses. Sotsiaalses tunnetuses avaldub siire konfliktina ühiskondlike nähtuste ühiseks mõtestamiseks kasutatavate nõukogudeaegsete ning läänelike väärtuste ja hoiakute vahel. Analüüsisin sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur. Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöö eripära on ka ainulaadsete longituudsete andmete kasutamine, mis võimaldas uurida väärtushinnangute kujunemist nn võitjate põlvkonnas samade üksikisikute tasandil. Eestimaalaste seas valitsesid kogu siirdeaja jooksul toimetulekuväärtused eneseväljenduslike üle. Enim muutusid väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi. Nõukogude võimu all lühemalt elanud eestlaste toetus konkurentsiühiskonna väärtustele oli suurem kui eestivenelastel. Tänu eestlaste sümbolilistele ressurssidele oli toimetulek siirdega nende jaoks lihtsam kui eestivenelaste jaoks. Siirdeaja jooksul lähenesid mitmed eestlaste ja eestivenelaste väärtushinnangud. Tööväärtustest tähtsustati kogu siirdeaja jooksul kõige rohkem hea töötasu teenimise võimalusi, oluliseks peeti ka kindlat töökohta. Kogu siirdeaja jooksul väärtustasid naised sotsiaalseid tööväärtusi meestega võrreldes rohkem. Peale selle hakkasid naised siirdeajal meestega võrreldes kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused. Muutusi heade teenimisvõimaluste ja kindla töökoha olemasolu väärtustamises ennustasid rahvus ning eri haridus- ja töö- ning elutee näitajad. Eestimaalased hindasid teaduse ja tehnoloogia rolli ühiskonnas väga kõrgelt. Uutest tehnoloogiatest arusaamade kujunemine olenes inimeste erialastest teadmistest ja kokkupuudetest selle valdkonnaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stigmatiseerimise mõju kinnises lasteasutuses viibinud noorte edasisele elule: spetsialistide hinnangud Tartu näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tohver, Rahel; Žuravljova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Communicative Significance of Beliefs and Desires
(2014-08-25) Tooming, Uku
Kui me mõtleme, mida teised usuvad või tahavad, läheb see meile enamasti korda. Kui ma olen teadlik teise inimese mingist uskumusest, saan ma sellega nõustuda või mitte. Kui ma arvan, et teine tahab midagi, siis on mul võimalik seda soovi kas heaks kiita või halvaks panna. Selliste esmaste reaktsioonide olulisusest uskumuste ja soovide omistamise juures on senini vaimufilosoofias suuresti üle vaadatud. Tähelepanu all on ennekõike olnud hoiakute omistamise ennustav ja seletav roll. Väitekirja esmaseks eesmärgiks on täita see lünk ning avada nende mainitud reaktsioonide – nõustumise ja mittenõustumise, heakskiidu ja halvakspanu – asendamatu tähtsus sotsiaalses tunnetuses. Selle käigus näitan ühtlasi, et nendest reaktsioonidest lähtuvad ka juba edasised võimalikud käigud inimestevahelises suhtluses: manipuleerimine, läbirääkimine või isegi omistatud hoiaku omaksvõtt. Teiseks väitekirja eesmärgiks on selgitada, mis uskumustest ja soovidest mõtlemise juures teeb just sellised reaktsioonid võimalikuks. Kuna nõustumine või mittenõustumine on kohased reaktsioonid nii uskumuste kui ka väidete suhtes ning heakskiit või halvakspanu nii soovide kui ka käskluste suhtes, siis argumenteerin, et uskumuste ja soovide omistamist tuleb mõista vastavalt väidete ja käskluste kaudu. Kui me mõtleme, mida keegi usub ja tahab, on ta meie vestluspartner, kuna me kohtleme tema uskumusi kui teatavat tüüpi väiteid ja soove kui käsklusi. See kehtib isegi siis, kui ta vastavat väidet või käsklust ise pole sooritanud. Ühesõnaga, neil hoiakutel on kommunikatiivne roll. Kui me seda silmas peame, on edasiseks küsimuseks, millele uskumuste ja soovide omistused tuginema peaksid, et nad oma eriomast rolli sotsiaalses elus mängida saaks. Väidan, et nad peavad arvesse võtma tõsiasju isikute käitumise ja heaolu kohta ning nendes tõsiasjades seisneb ka uskumuste ja soovide loomus.