Sirvi Märksõna "tõlkijad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alunāns, Juris. Rindportree
(1800) Anonymous
listelement.badge.access-status Embargo ,
Antonin Scalia ja Bryan A. Garner'i teose "Making Your Case: The Art Of Persuading Judges" kahe peatüki tõlge ja selle analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Talts, Mihkel; Rääbus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
The goals of this thesis were to translate two chapters from the source text (ST) into Estonian, and to compile a relevant analysis. The thesis is divided into two chapters that correspond to these goals. The ST is a textbook on argumentation and legal reasoning, written at times in somewhat of an informal style. The analysis begins with a description of how the “commission”, albeit hypothetical, was set out for the translation. From a socio-cultural standpoint, the ST represents the common law tradition, whereas the target text (TT) would most probably be read by an audience more acquainted with the civil law tradition. Acknowledging such a profound difference 125 between the ST and the presumed TT readership is central to the translation, and it remains a core issue throughout the analysis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De adminiculis, quae senilem aetatem florentem reddant, eamque mollem et jucundam faciant. Paucis disseruit et seni dignissimo domino Davidi Theophilo Glanström, ecclesiae Weissensteinensis et S. Annae in Esthonia pastori meritissimo, S. S. theologiae doctori, provincialis consistorii Ehstonici assessori, dioeceseos Jervensis praeposito, memoriam sacri muneris per quinquaginta annos praeclare gesti die XIII. Jun. MDCCCXVII celebranti ex animo gratulabundus scripsit Dr. K. H. Pässler, ecclesiae cathedralis Revalensis pastor primarius et provincialis consist. Ehst. assessor. Dorpati, typis J. C. Schünmanni
(Dorpat : J. C. Schünmann, 1817) Pässler, Karl Heinrich Julius
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti viipekeeletõlgi kompetentsusmudel
(Tartu Ülikool, 2011) Mahlberg, Lii; Paabo, Regina, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emily Dickinsoni luule võtmesõnade tõlketehnikad Doris Kareva eestindustes
(Tartu Ülikool, 2025) Abroi, Anne-Mari; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Töö eesmärk on vaadata, milliseid tõlketehnikaid on Doris Kareva kasutanud Emily Dickinsoni luuletusi tõlkides ning nende valikute mõjusid luuletustele. Töö peamised uurimisküsimused on sellest tulenevalt: milliseid tõlketehnikaid on kasutatud? Kas ja kuidas on eri tõlketehnikate rakendamise tulemusel võtmesõnad ja nende tähendused muutunud? Kas ja kuidas on eri tõlketehnikate kasutus luuletust üldiselt mõjutanud ja muutnud? Oluline on ka mainida, et töö eesmärk ei ole mitte tõlkele hinnangut anda, vaid analüüsida, mis on eestindustes muutunud või välja jäänud. Muutuste ja väljajättude olemasolu ei ole halb ega negatiivne, sest täpne tõlge on ilukirjandustekstide puhul võimatu. Seda erinevatel põhjustel nagu keeltevahelised erinevused, eksisteeriv sõnavara, sõnade kaastähendused, kultuurilised varjundid jne.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eriala eesti viipekeele tõlk tudengite ja vilistlaste tagasiside õppekavale ja ülikooliõpingutele
(Tartu Ülikool, 2012) Hindriks, Anne-Mai; Reilson, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Eripedagoogika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian translators' approaches and attitudes towards translating sensitive texts
(Tartu Ülikool, 2020) Vallik, Mari; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
The aim of the present thesis is to examine the attitudes towards a translator’s social responsibilities and approaches to translating sensitive texts among working Estonian translators. There does not seem to be any trouble with understanding personal accountability for what has been expressed when it comes to the author of a text, but the role of translators is usually seen as much less significant or secondary. However, ideas can only spread insofar as they are understandable to new audiences, and that is contributed to by translations. This way of transmission of ideas is especially important in the case of Estonian, where the number of native speakers is small and the translation flow is overwhelmingly from other languages to Estonian, not the other way around. This means that in addition to authors being responsible for what they express and publish, it is worth examining the role of translators on this matter, since they serve as proxies for much of the information coming in. It should be noted that it is not the author’s intention to find an applicable prescriptive approach, but to describe how Estonian translators approach sensitive texts.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estudio contrastivo-contextual de las dos traducciones estonias de Don Segundo Sombra de Ricardo Güiraldes
(Tartu Ülikool, 2021) Treial, Dagmar; Kaldjärv, Klaarika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
En este trabajo analizamos y contrastamos las dos traducciones estonias existentes de la novela Don Segundo Sombra de Ricardo Güiraldes; una de ellas realizada por Woldemar Mettus en 1961 publicada en exilio (Toronto), y la otra por Tatjana Hallap y Ain Kaalep (los versos) en 1963 bajo la Editorial Estatal de Estonia en las condiciones de La República Socialista Soviética de Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Kotjuh, Igor; Velsker, Mart, juhendaja; Sakova, Aija, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Töö eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Analüüs toetub identiteediteooriale, transkeelsuse käsitlusele ning kirjandusvälja kontseptsioonile, näidates, kuidas keeleline ja rahvuslik kuuluvus mõjutasid autori nähtavust ja retseptsiooni. Uurimus toob esile Severjanini loomingulise kuuluvuse kahe kultuuriruumi – vene ja eesti – vahel. Ta lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes. Selline lähenemine viitab nn hübriididentiteedile – enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega, vaid põimib mitmeid. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Uurimus osutab, et kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist. Töö panustab kultuuridevahelise kirjandusteaduse arengusse ja pakub uusi vaatenurki nii mineviku kui ka tänapäeva mitmekeelsele kirjandusele Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jakob Tamm : lühimonograafia
(1961) Alekõrs, Richard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Johannes Gutslaff ja tema "Lühike teade ja õpetus"
(2005) Kõiv, Lea; Rosenberg, Tiit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Johannes Semper : [lühimonograafia]
(1969) Siirak, Erna
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaugtõlketeenuse rakendamise võimalikkusest Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Ungerson, Mari-Liis; Hollman, Liivi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La traduction cinématographique en Estonie soviétique : contextes, pratiques et acteurs
(2021-09-24) Hoffmann, Tiina; Sütiste, Elin, juhendaja; Chalvin, Antoine, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö käsitleb nõukogude Eesti audiovisuaalse tõlke keeleliste, tehniliste ja ideoloogiliste tingimuste diakroonilist analüüsi. Töö keskendub tõlkeajaloolisele rekonstrueerimisele, võrreldes esimese Eesti Vabariigi tõlkepraktikaid nõukogude Eesti filmitõlke praktikatega. Eraldi analüüsitakse aastaid 1939–1944 ning trofee- ja välisfilmide tõlkimist ja levitamist (post-)stalinistlikus NSV Liidus ja ENSVs. Uurides erinevaid filmitõlke praktikaid ja repertuaaripoliitikat nii kinodes kui ka kinoklubides, ilmneb Juri Lotmani teooriast lähtuvalt kaks vastandlikku poolust: ühelt poolt semiosfääri keskmes olevad ametlikud kinod, kus praktiseeritakse filmide tsenseerimist ja kaudtõlget vene keelest, ja teiselt poolt NSV Liidu perifeerias asuvad Eesti kinoklubid, mille filmirepertuaar oli piirangutest vaba ja kus toimus intensiivne tõlketegevus otse võõrkeeltest. Doktoritöö käsitleb Lääne filmide vene keelde dubleerimist ja remonteerimist kui teatud tüüpi adaptatsiooni, mis lähtus NSV Liidu hargmaisest olemusest, pakkudes venekeelsete dublaažide kui kollektiivse ühisloomingu näol autoriseeritud diskursust liiduvabariikidele mitmekeelsele kinopublikule. Filmikontoris Ahto Vesmese juhtimise all välisfilmidele valminud eestikeelsed subtiitrid, mis olid nõukogude filmitõlke kontekstis ainulaadne nähtus, muutsid Eesti NSV liidus subtiitertõlke tippkeskuseks. Töös kasutatakse mitmeid ad hoc lähenemisviise: postkoloniaalseid uuringuid, juhtumianalüüsid, kultuurisemiootika teooriaid ja empiirilisi uuringuid. Lõputöö heidab valgust ka filmitõlkijate mitmetahulisele identiteedile ja tõlketööle ning nende kogukonna arenemisele alates 1960ndate lõpus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Langsepp, Olaf. Isikuarhiiv
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2023) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Langsepp, Olaf, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Läti Üliõpilaste Kirjanduslik-Teaduslik Selts. Grupipilt
(1890-05-03) John, Theodor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lesja Ukrainka ja Mihhail Kossatš. Kaksikportree
(1890) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lipp, Martin. Rindportree ovaalis
(1870) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
M. Lermontovi "Meie aja kangelase" kolme eestinduse analüüs kirjanik-tõlkija vs tõlkija seisukohast
(Tartu Ülikool, 2021) Melnik, Darja; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Töö eesmärk on selgitada välja, kas ja kuivõrd erineb see, kuidas tõlgib tõlkija, kes on ka ise kirjanik, ja tõlkija, kes ise ilukirjandusteoste autor ei ole. Töö kirjutamise käigus kavatsen tõestada või lükata ümber hüpoteesi: kirjanik-tõlkija kaldub rohkem originaalist eemale, lisades tõlkesse omaloomingut, samas kui elukutselise tõlkija tõlge on korrektsem ning originaalilähedasem. See hüpotees on minu enda arvamus, mille väljakujunemisele aitasid kaasa ka mitmed kirjanik-tõlkija teemaga seotud uurimused. Selleks, et seda hüpoteesi tõestada või ümber lükata, said formuleeritud järgmised uurimisküsimused: 1) Kas kirjanik-tõlkija tõlkes on rohkem väljajätte ja/või lisatud sõnu/väljendeid? 2) Kas kirjanik-tõlkija on loomingulisem kujundlikke väljendite tõlkimisel (st kasutab nt nende väljendite omakeelseid ekvivalente otsetõlgete asemel)? 3) Millised on muud keelelised elemendid, mis eristavad kirjanik-tõlkijat tõlkijast (ja kas neid üldse saab eristada)?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marie Under : elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt
(Tänapäev, 2009) Kiin, Sirje