Sirvi Märksõna "turundus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 174
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 2013. Käärikul toimunud mäluasutuste talveseminari kava(2013-02-26) TÜ Raamatukogulistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Analysis of wellness consumer market of generation Y in Estonia(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2015) Nalobina, Svetlana; Smith, Melanie Kay, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ärilt ärile ja ärilt kliendile sisuturundusprotsesside võrdlus Eesti ettevõtete näitel(Tartu Ülikool, 2020) Lindsalu, Emily; Paal, Katrin; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Äriplaan alustavale graafilist disaini pakkuvale ettevõttele(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Meier, Reimo; Erm-Reining, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Autobrändide identiteetide ja imagote võrdlev analüüs eestimaalaste näitel(Tartu Ülikool, 2023) Tõnisson, Karl; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bandwagon effect drivers’ relationship to generation Z purchase intention in social media marketing(Tartu Ülikool, 2025) Kandiak, Yuliana; Ploom, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Blogide kasutamine Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis ja turunduses(Tartu Ülikool, 2019) Vaht, Helena; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Blogiturunduse roll reisi ostuotsuse kujunemisel reisibüroo Reisiekspert näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Jürise, Kätlin; Koor, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Brändi identiteedi ja kuvandi ühtivuse võrdlus lihatoodete brändi Maks&Moorits näitel(Tartu Ülikool, 2020) Endla, Mirjam; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Brändi turundamine ja kommunikeerimine MTÜ spordiklubi Sportlove näitel(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2020) Pilt, Andrus; Tamberg, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Brändiarhitektuuri arendamine AS Põltsamaa Felix näitel(Tartu Ülikool, 2015) Tikk, Ermo; Roolaht, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Combining real-life and internet marketing methods in construction field to market RentSOS(University of Tartu Viljandi Culture Academy, 2014) Allik, Annely; Borissov, Roman; Maibak, Heleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Virtuaalkeskkondade loomine ja arendusThe purpose of this thesis is to provide some ideas as to whether it is possible and effective for a new IT product to create value for construction companies via relationship marketing and internet marketing within the construction industry. As well as to provide a modified marketing mix for RentSOS, combined by relationship marketing and internet marketing methods, that can be applied at the same time. The motivation of the thesis is to look inside on an area, which gets very little attention in marketing literature, which is the B2B relationships on construction industry and effective internet marketing in B2B and B2C methods taking into account the specificities of the construction rental sector. The following hypothesis have been set: H1: Construction companies in Estonia are not using all the possible real-life marketing methods. H2: Construction companies in Estonia are not using all the possible internet marketing methods. The companies studied for relation marketing are Ramirent, Cramo and Storent. They have the ambition to be a big player in whole Estonian construction rental market. The companies studied for internet marketing are Ramirent, Cramo and Storent. These companies are considered an interesting and rewarding object for a research due to author’s goal to investigate their marketing methods in order to find out the best marketing mix for new IT product-RentSOS.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Creating a hair salon mobile application for Android and IOS(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2024) Gevorkjan, Gevork; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Disaintoote turundamine Stuudio Nahk näitel(Tartu Ülikool, 2013) Raie, Kerttu; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutOma bakalaureusetöös uurisin Stuudio Nahk juhtumi põhjal, milline on ühe disainettevõtte kujunemise protsess ning millised praktikate kompleksid esile tulevad. Uurimismeetoditena kasutasin tegevusuuringut ning süvaintervjuud. Töö alguses andsin ülevaate disaini defineerimisega seotud problemaatikast ning disaini olukorrast Eestis. Lisaks käsitlesin erinevaid disaini ja selle turundamisega seotud kontseptsioone. Disaini võib näha nii protsessi kui tulemusena, kuid mõlemal juhul neil seos reaalsete igapäevaste praktikatega. Disaini puhul ei piisa ainult efektsest väljanägemisest, oluline on ka funktsionaalsus. Seetõttu pööratakse järjest rohkem tähelepanu lisaväärtuse loomisele. Disain toimib ka iseseisvalt kommunikatsioonina, see on ühteaegu nii sõnum kui meedium. Kuid et jõuda soovitud sihtrühmani peavad ettevõtted leidma oma toodete turundamiseks kõige sobivamad kanalid. Kuna disainis on oluline kasutajakesksus, siis tuleks seda arvestada ka turunduses. Seetõttu peetakse disaini kommunikeerimiseks kõige sobivamaks niši- ja suhteturunduse ning teenusedisaini kontseptsioone. Nende abil on kõige tõenäolisem luua kliendikeskne kultuur, kus on oluline kliendile terviklahenduse pakkumine. Internet on tänapäeval üks olulisemaid kanaleid, seega on selle kasutamine möödapääsmatu. Kuigi personaalses suhtluses nähakse suurt eelist ja lisaväärtust, siis oluline on meeldivat ostu- ja suhtluskogemust klientidele pakkuda ka interneti vahendusel. Eestis on disainivaldkonnaga tihedalt seotus käsitöövaldkond, kuna paljud Eesti disainerid valmistavad oma toodangu käsitsi. Reeglina on tegu mikroettevõtetega, mille toomisvõimekus on väike. Väikeettevõtete turundamisel võib muutuda probleemiks see, et tihtipeale võrdsustatakse disainerit ja toodet ehk disaineri nimi ja kompetents on see, mida tegelikult turundatakse. See võib tekitada vastuolusid loomingu ja nö kommertsi, müügi vahel. Stuudio Nahk näide illustreerib hästi Eesti disainivaldkonna ettevõtluse alaseid suundumusi ja probleeme. Töö empiirilises osas tuli välja, et ettevõttega seonduvaid praktikaid mõjutavad suures osas disaineri enda tõekspidamised ja hoiakud. Loomingu kõrval tähtsustatakse ka müüki ning tarbijate harimist. Raskusi põhjustavad disainiettevõttele väikesed tootmismahud, samuti on tarbijate usalduse võitmine alustavale ettevõttele keeruline. Uurimusest tuli välja ka see, et alustav väikeettevõte võib hoida madalamat profiili, sest kardab end üle eksponeerida. Samuti ollakse enda defineerimises ebakindlad. Teadlikult välditakse mõningaid termineid, kuid samas ei osata oma väärtuspakkumist ja olemust sõnastada. Tervisealase lisaväärtusega toodete puhul on oluline spetsialistide kaasamine. Tarbijate kaasamine jääb turu-uuringute ja tagasiside tasemele. Samas võimaldab ettevõtte väiksus ja paindlikkus tarbijatele individuaalselt läheneda. Antud juhtumile on iseloomulik, et erinevad praktikad on kõik omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Finantsilistel kaalutlustel valmistatakse ainult näidistooted. Hiljem valmistatakse tooteid klientide tellimuste peale. Samamoodi avaldab see mõju turundusele – kasutatakse lihtsaid, kvaliteetseid ning võimalikult kulu-efektiivseid lahendusi ning palju panustatakse inimkapitalile. Omavahel on seotud ka tootmis- ja disainipraktikad ning turunduspraktikad. Väga palju kasutatakse disaini kommunikatsiooniga ja seega on olulisem turundusmaterjalide visuaalne pool kui tekstiline pool.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , E-turunduse kursuse õppematerjal magistrantidele(Tartu Ülikool, 2010) Tammert, Triin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti ajakirjanike eneseturundus sotsiaalmeedias(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Madiken; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti ettevõtete TikTok turundustegevuste analüüs ja sellest tulenevad soovitused Eesti ettevõtetele(Tartu Ülikool, 2023) Poljakov, Crisgel-Berit; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti ettevõtete valmidus turunduse innovatsiooniks tehisintellekti näitel(Tartu Ülikool, 2024) Väljaots, Eveliis; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Eesti meediamajanduse areng 1989-1999(Tartu Ülikool, 1999) Paju, Taivo; Vihalemm, Peeter, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsiooni loomine(Tartu Ülikool, 2015) Külv, Liina; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli seatud luua Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsioon. Tekkinud kontseptsiooni aluseks kasutasin sisendit, mida andsid läbi viidud vaatlused erinevates suuremates muuseumipoodides nii Eestis kui Londonis. Lisaks andsid tööle sisendit erinevate muuseumi sihtrühmadega läbi viidud fookusgrupid. Uuringute käigus tekkinud materjal oli rikkalik ning andis lisaks mõtlemisainet teistelgi teemadel peale muuseumipoe. Inimestel on erinevad ootused seoses uue muuseumi hoonega, mida peab arvesse võtma, et ennetada pettumust, mis võiks tekkida, kui pood ei vasta ootustele. Muuseumi külastust tuleb vaadelda kui tervikut ning muuseumipood on antud tähenduses äärmiselt oluliselt kohal. Nagu teoreetilises osas välja tuli, on varasemad uuringud näidanud, et muuseumipoodi peetakse oluliseks osaks külastuse juures ning sellele on seatud omad kõrged ootused. Kes tahab näituste külastust pikendada või hiljem meenutada ning teistele edasi viia. Kes tahab osta pereliikmele või mõnele teisele tuttavale suveniiri. Kes otsib muuseumipoes harivat väljundit või kes tahab lihtsalt mugavalt aega veeta ja selle käigus ehk ka ost sooritada. Motivatsioone muuseumipoodi külastada on erinevaid. Üks on selge – muuseumipoe puhul ei ole tegemist tavalise suveniiripoega, see sisaldab endas külastajate jaoks palju erinevaid sügavamaid ja mitmekesisemaid tähendusi. Magistritöö tulemusena tekkis kontseptsioon, mis on reaalselt uue muuseumipoe puhul rakendatav. Kontseptsioon sisaldab endas palju erinevaid tahke – poe asukoht ja infomaterjalid maja peal, reklaam poele ja erinevad kampaaniad, teeninduse osakaal poes, näituste kogemuse pikendamine ja näituste reklaamimine poes, sisekujunduslikud elemendid, miljöö elemendid, infotahvlid poe kauba juures ja kaubavalik muuseumipoes. Kuna töötan ise Eesti Rahva Muuseumis uue muuseumipoe loomise alal, leiab kontseptsioon reaalselt rakendust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et püstitatud eesmärk sai täidetud ning uurimistöö raames tekkinud kontseptsioon on äärmiselt kasulik nii ERMi uue muuseumipoe loomisel kui ka malli võtmiseks teistele muuseumipoodidele. Tekkinud muuseumipoe mudel annab mõtlemisainet igale muuseumipoele ning võimalust edasi arenemiseks.