Disaintoote turundamine Stuudio Nahk näitel

Abstract

Oma bakalaureusetöös uurisin Stuudio Nahk juhtumi põhjal, milline on ühe disainettevõtte kujunemise protsess ning millised praktikate kompleksid esile tulevad. Uurimismeetoditena kasutasin tegevusuuringut ning süvaintervjuud. Töö alguses andsin ülevaate disaini defineerimisega seotud problemaatikast ning disaini olukorrast Eestis. Lisaks käsitlesin erinevaid disaini ja selle turundamisega seotud kontseptsioone. Disaini võib näha nii protsessi kui tulemusena, kuid mõlemal juhul neil seos reaalsete igapäevaste praktikatega. Disaini puhul ei piisa ainult efektsest väljanägemisest, oluline on ka funktsionaalsus. Seetõttu pööratakse järjest rohkem tähelepanu lisaväärtuse loomisele. Disain toimib ka iseseisvalt kommunikatsioonina, see on ühteaegu nii sõnum kui meedium. Kuid et jõuda soovitud sihtrühmani peavad ettevõtted leidma oma toodete turundamiseks kõige sobivamad kanalid. Kuna disainis on oluline kasutajakesksus, siis tuleks seda arvestada ka turunduses. Seetõttu peetakse disaini kommunikeerimiseks kõige sobivamaks niši- ja suhteturunduse ning teenusedisaini kontseptsioone. Nende abil on kõige tõenäolisem luua kliendikeskne kultuur, kus on oluline kliendile terviklahenduse pakkumine. Internet on tänapäeval üks olulisemaid kanaleid, seega on selle kasutamine möödapääsmatu. Kuigi personaalses suhtluses nähakse suurt eelist ja lisaväärtust, siis oluline on meeldivat ostu- ja suhtluskogemust klientidele pakkuda ka interneti vahendusel. Eestis on disainivaldkonnaga tihedalt seotus käsitöövaldkond, kuna paljud Eesti disainerid valmistavad oma toodangu käsitsi. Reeglina on tegu mikroettevõtetega, mille toomisvõimekus on väike. Väikeettevõtete turundamisel võib muutuda probleemiks see, et tihtipeale võrdsustatakse disainerit ja toodet ehk disaineri nimi ja kompetents on see, mida tegelikult turundatakse. See võib tekitada vastuolusid loomingu ja nö kommertsi, müügi vahel. Stuudio Nahk näide illustreerib hästi Eesti disainivaldkonna ettevõtluse alaseid suundumusi ja probleeme. Töö empiirilises osas tuli välja, et ettevõttega seonduvaid praktikaid mõjutavad suures osas disaineri enda tõekspidamised ja hoiakud. Loomingu kõrval tähtsustatakse ka müüki ning tarbijate harimist. Raskusi põhjustavad disainiettevõttele väikesed tootmismahud, samuti on tarbijate usalduse võitmine alustavale ettevõttele keeruline. Uurimusest tuli välja ka see, et alustav väikeettevõte võib hoida madalamat profiili, sest kardab end üle eksponeerida. Samuti ollakse enda defineerimises ebakindlad. Teadlikult välditakse mõningaid termineid, kuid samas ei osata oma väärtuspakkumist ja olemust sõnastada. Tervisealase lisaväärtusega toodete puhul on oluline spetsialistide kaasamine. Tarbijate kaasamine jääb turu-uuringute ja tagasiside tasemele. Samas võimaldab ettevõtte väiksus ja paindlikkus tarbijatele individuaalselt läheneda. Antud juhtumile on iseloomulik, et erinevad praktikad on kõik omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Finantsilistel kaalutlustel valmistatakse ainult näidistooted. Hiljem valmistatakse tooteid klientide tellimuste peale. Samamoodi avaldab see mõju turundusele – kasutatakse lihtsaid, kvaliteetseid ning võimalikult kulu-efektiivseid lahendusi ning palju panustatakse inimkapitalile. Omavahel on seotud ka tootmis- ja disainipraktikad ning turunduspraktikad. Väga palju kasutatakse disaini kommunikatsiooniga ja seega on olulisem turundusmaterjalide visuaalne pool kui tekstiline pool.