Sirvi Märksõna "turvalisus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 44

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A framework and teaching approach for IoT security risk management
(2023-12-04) Affia, Abasi-amefon Obot; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Nolte, Alexander, juhendaja
Võrgutoega seadmete ja nende haavatavuste kasvuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama asjade interneti (IoT) turvariskide haldamisele (SRM). Võimalik ründepind laieneb asjade Interneti ökosüsteemi kasvades, tuues esile vajadust tugevate turvameetmete järele arenevate ohtude vastu. Olemasolevad uuringud toovad siiski välja lünki asjade Interneti arhitektuuri täielikul integreerimisel turvariskide haldamisse. Rakendamise praktilised väljakutsed tõstavad niigi keerukate asjade interneti süsteemide keerukust ja teevad turvariskide haldamise ülesannet veelgi keerulisemaks. Seega õõnestab teooria ja praktika vaheline ebavõrdsus turvaraamistike eduka rakendamise tõenäosust reaalsetes asjade interneti süsteemides, muutes need vastuvõtlikuks pidevalt arenevale ohumaastikule. Nende väljakutsete lahendamiseks tutvustame IoT-arhitektuuril põhinevat turvariskide haldamise (IoTA-SRM) raamistikku, mis pakub terviklikku ja integreeritavat lähenemist tuvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides. Integreerides IoT arhitektuuri turvariskide haldamisse, saavad sidusrühmad tagada oma IoT süsteemi komponentide ja interaktsioonide igakülgse katvuse. Raamistikku hinnati autonoomsete sõidukisüsteemide ekspertide poolt läbiviidud juhtumiuuringute abil, et teha kindlaks selle praktilisus, kohanemisvõime ja eelised. Kuigi antud juhtumite analüüsis nähakse raamistiku praktilisust, võib selle teoreetiline rikkus jääda praktikutele rakendamise ajal abstraktseks. Arvestades asjade interneti süsteemide keerukust ja ohtude dünaamilist olemust, ei piisa üksi traditsioonilistest õpetamisviisidest, et hõlbustada raamistiku üleminekut teoreetiliselt arusaamiselt praktilisele rakendusele, mistõttu on vaja tavapärasest õpetamisviisidest edasi ulatuvaid haridusmeetodeid. Seega töötati välja sekkumispõhine häkatoni lähenemine. See lähenemisviis, mida täiustatakse kohandatud sekkumistega, soodustab kogemuslikku õppimist. Antud sekkumised on hoolikalt välja töötatud, kohandatavad erinevate häkatoni kontekstide ja turvalisuse aspektide õpetamise sisuga ning täiustatud tegevusuuringute tsüklite kaudu, et võimaldada osalejatel navigeerida ja rakendada IoTA-SRM raamistikku. Meie integreeritud raamistik ja häkatoni lähenemisviis täitsid kahte rolli: haridusmudel, mis on suunatud turvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides, ja IoTA-SRM-i raamistiku hindamismehhanism häkatoni iteratsioonide kaudu, võimaldades selliselt selle iteratiivset täiustamist. See doktoritöö aitab kaasa IoT SRMi teoreetilisele mõistmisele ja IoT turvariskide juhtimise praktilistele lähenemisviisidele. Lisaks pakub see meetodit tulevaste spetsialistide koolitamiseks selles kiiresti arenevas valdkonnas. Siin esitatud leiud ja metoodikad loovad aluse tulevastele püüdlustele IoT SRM-i rakendamisel ja õpetamisel, näitlikustades sünergilist seost teoreetiliste turvakontseptsioonide ja nende praktilise rakendamise vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Calculating the return on security investment of recording X-Road and Estonian electronic identity software into blockchain
(Tartu Ülikool, 2016) Oja, Rauno; Lukason, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
CTF-pi – CTF ülesanded IoT turvalisuse õpetamiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Kallastu, Kenno; Peets, Alo juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Lõputöö tulemusena valmis 38 praktilist CTF stiilis küberturvalisuse harjutust Raspberry Pi-le. CTF-pi on vabavaraline platvorm, mis simuleerib IoT ökosüsteemi, keskendudes seal levinud tarkvarakomponentidele ja nende teadaolevatele turvanõrkustele. Töö seletab detailsemalt loodud ülesannete sisu kaheksast alamkategooriast, milleks on: üldiste teadmiste kontroll, nõrgad paroolid, nõrk krüpteering, füüsiline turve, nõrgad veebirakendused, võrgundus, aegunud tarkvara, ebaturvaline API.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Developing system security through business process modelling
(Tartu Ülikool, 2011) Altuhhova, Olga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dubious security practices in e-voting schemes Between tech and legal standards
(2022) Finogina, Tamara; Rodrıguez-Perez, Adria; Puiggali, Jordi
Remote electronic voting has been around for a few decades now. However, some legal uncertainty regarding its uses remains. In this paper, we would like to highlight and discuss several techniques used in e-voting which may not be fully compliant with the law. We analyze several e-voting practices that rely on the addition of dummy ballots and show how they conflict with legal standards. Specifically, we focus on cases where dummy ballots are required for: better performance, testing, participation privacy, or preventing coercion. We argue that these practices may raise issues with the standards of authenticity and eligibility, as well as with the principle “one voter, one vote”. Our research aims to offer a better understanding of how legal principles can be interpreted to ensure the legality of technological proposals in e-voting.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-Vote-ID 2022
(2022-10) Krimmer, Robert; Volkamer, Melanie; Duenas-Cid, David; Budurushi, Jurlind; Germann, Micha; Glondu, Stéphane; Hofer,Thomas; Krivonosova, Iuliia; Martin-Rozumilowicz, Beata; Rønne, Peter; Zollinger, Marie-Laure
This volume contains papers presented at E-Vote-ID 2022, the Seventh International JointConference on Electronic Voting, held during October 4–7, 2022. This was the first in-personconference following the COVID-19 pandemic, and, as such, it was a very special event forthe community since we returned to the traditional venue in Bregenz, Austria. The E-Vote-IDconference resulted from merging EVOTE and Vote-ID, and 18 years have now elapsed sincethe first EVOTE conference in Austria.Since that conference in 2004, over 1500 experts have attended the venue, including scholars,practitioners, authorities, electoral managers, vendors, and PhD students. E-Vote-ID collectsthe most relevant debates on the development of electronic voting, from aspects relating tosecurity and usability through to practical experiences and applications of voting systems, alsoincluding legal, social, or political aspects, amongst others, turning out to be an importantglobal referent on these issues.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakad 65+ sotsiaalmeedias ja nende väljakutsed Tartu Ülikooli Tallinna Väärikate ülikooli osalejate näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Kerner, Kaisa; Rähn, Anne, juhendaja; Rozbaum, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti domeenide statistika ja turbeinfo kogumine
(Tartu Ülikool, 2021) Marvet, Siim Markus; Peets, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Aastal 2019 avalikustas Eesti Interneti SA .ee tsoonifaili, mille tulemusena on nüüd avalikult teada nimekiri kõigist .ee lõpuga domeeninimedest, mis on Interneti kaudu kättesaadavad. Käesoleva töö eesmärk on luua monitooringuprogramm ehk ämblik ning kaardistada selle abil Eesti domeenimaastikku. Töös kirjeldatakse ämbliku loomise protsessi, tööpõhimõtted ja toimimise efektiivsust. Kogutud andmete alusel antakse statistiline ülevaade .ee domeenide majutusvalikutest riigi- ja organisatsioonipõhiselt, uuritakse aktiivse veebilehega domeenide arvu ja nende tehnoloogilist arhitektuuri. Töö viimases peatükis kirjeldatakse mõnda valitud murekohta veebilehtede kaitsmisel Eesti suurima majutusettevõtte Zone Media OÜ haldusalas ning keskendutakse selle juures põhiliselt sisuhaldussüsteemile WordPress.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti e-valimissüsteemi riskianalüüsi parameetrite mõju ja mõõdetavus
(Tartu Ülikool, 2008) Rätsep, Lauri; Buldas, Ahto, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanike koduse keskkonna ohutumaks muutmine Haapsalu ja Tartu linna ning Saue valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Peterson, Kersti; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna hoiakud riigi turvalisuse kohta Eurobaromeetri 2015. aasta eriuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Müürsoo, Anet; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanikkonna hinnanguid riigi turvalisusele ning kuivõrd nõustuvad riigi turvalisuse faktiga inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja kas riigi turvalisuse hinnangutes on erinevusi sooja vanusgruppide lõikes. Ka otsiti vastust küsimusele, kas riigi turvalisuse hinnangud erinevad vene- ja eestikeelsete vastanute vahel. Selleks, et leida antud küsimustele vastused, viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Eurobaromeetri 2015 aasta eriuuringu “Eurooplaste suhtumine julgeolekusse” Eesti andmete põhjal. Peamised tulemused, mis analüüsi käigus välja tulid, on järgmised: - riigi turvalisuse hinnangut mõjutavad olulisel määral erinevad majanduslikud aspektid (tööhõive, leibkonna majanduslik olukord, riigi üldine majanduslik olukord), väljaspoolt tuleva kaitse tegur (kuivõrd EL peaks aitama Eestit ja teisi maailma riike katastroofide korral) ning arusaam, kas vastanu meelest võideldakse piisavalt erinevate probleemidega riigis või mitte; - neid vastanuid, kes ei nõustu faktiga, et riik on turvaline, mõjutab ka see, kas nad tunnetavad, et nende arvamus loeb meie riigis või mitte; - suurem risk on mitte nõustuda sellega, et Eesti riik on turvaline, venekeelsetel vastanutel; - riigi turvalisuse hinnangut ei mõjuta tehnoloogia ja see, kuivõrd rahul on respondent oma eluga; - riigi turvalisuse hinnangutes ei oma tähtsust vastanu sugu; - riigi turvalisuse hinnangutes omab aga tähtsust respondendi vanus ning piirkondlik elukoht; - riigi turvalisuse hinnangutes on erinevused vene- ja eestikeelsete vastanute vahel; - suurem osa vastanutest, kõigi erinevate aspektide lõikes, nõustub või kaldub nõustuma faktiga, et riik on turvaline. Antud bakalaureusetöö põhjal võib teha üldistusi kogu Eesti rahva kohta. Erinevad hinnangud riigi turvalisusele valitsevad eestikeelsete ja venekeelsete vastanute vahel. Ka omab teistsuguseid hinnanguid riigi turvalisusele Kirde-Eesti, eristudes selgelt teistest Eesti regioonidest, mis näitab ilmselget lõhet meie ühiskonnas. Tegelema peaks riigis venekeelse elanikkonnaga ja Kirde-Eestis elavate inimestega, leida tuleks põhjused (rohkem erinevate probleemide vastu võidelda riigis, majanduslikku olukorda parandada jne), mis tingivad riigi turvalisuse negatiivseks hindamist. Nende teadmiste põhjal tuleks teha rohkem riigi turvalisuse alast teavitustööd ja sisendada neisse, et meie riik on turvaline, et vähendada sotsiaalset stratifitseerumist riigis. Selleks aga, et Eesti elanikkond tervikuna tunnetaks veelgi enam Eesti riigi turvalisust, tuleks mõelda nende tegurite peale, mis antud töös kinnitust leidsid, et omavad mõju riigi turvalisuse hinnangutele - neid valdkondi tuleks parandada ja edasi arendada. Küll aga on käesoleva bakalaureusetöö autoril hea meel tõdeda, et suurem osa Eesti elanikkonnast peab riiki valdavalt turvaliseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti uurivate ajakirjanike tajutud turvalisus ja turvariskid
(Tartu Ülikool, 2024) Kilusk, Ireene; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada erinevad ohud uurivatele ajakirjanikele. Peamised ohud, mis kirjanduse ülevaates ja tulemustes välja tõin olid ajakirjaniku ahistamine internetis või telefoni teel, füüsiline oht või füüsilise vägivallaga ajakirjaniku ähvardamine, probleemid küberturvalisusega ja ajakirjanike kohtusse kaebamine vaigistamise eesmärgil. Tulemused kinnitasid, et ka eesti uurivad ajakirjanikud on kohtu puutunud kõigi väljatoodud ohtudega. Minu valimisse kuulus 10 eesti uurivat ajakirjanikku, kolm naist ja seitse meest. Valisin sihipärase ehk mittetõenäosusliku valimi, kuna eesmärk oli valida vastavalt uurimiseesmärgile ideaalsed küsitletavad (Rämmer, 2014). Kuna Eestis pole väga palju uurivaid ajakirjanikke, siis võtsin nendega otse ühendust ja palusin nende abi. Ajakirjanikud olid oma tihedate graafikute juures väga vastutulelikud ning ma ei saanud ühtegi eitavat vastust. Uurivatelt ajakirjanikelt küsisin peamiselt nelja erineva teema kohta: tunnetatavad riskid ja mured, millega nad kokku puutuvad, milliseid ohutus- ja turvalahendusi nad kasutavad, kust ja kuidas nad neid praktikaid on õppinud ja milline on toimetuste tugi. Kõigepealt täitsid nad ankeetküsitluse ja siis viisin nendega läbi poolstruktureeritud intervjuud, et saaksin vajadusel mõnele teemale rohkem keskenduda kui teistele (näiteks kui ajakirjanik oli vajanud politsei kaitset, siis rääkisime rohkem sellest). Lisaks intervjuukavale, mis oli juba olemas küsisin juurde täpsustavaid küsimusi, jätsin mõned küsimused vahele ja muutsin küsimuste järjekorda. Intervjuud olid standardiseerimata ehk intervjueeritavatel oli võimalik kõikidele küsimustele täiel määral oma sõnadega vastata (Lepik jt, 2014). See oli vajalik sellepärast, et intervjueeritavatel olid väga erinevad kogemused füüsiliste ja küber ohtudega ning turvatavadega. Peale intervjuude läbiviimist kodeerisin need ja analüüsisin tulemuste peatükis, diskussioonis ning järeldustes. Bakalaureusetööks analüüsisin intervjuusid kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas mul analüüsida teksti tervikuna, näha intervjueeritava mõtete terviklikku mustrit ja/või struktuuri (Kalmus jt, 2015).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Igaühe õigus vabadusele ja turvalisusele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas: küsimus piiratud õigusest
(Tartu Ülikool, 2016) Leichter, Karin; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internetipanga identifitseerimisvahendite kasutamisel realiseerunud turvariskidest tekkiva vastutuse olemus ja ulatus
(Tartu Ülikool, 2015) Kitsing, Katri; Käerdi, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isikliku abisataja turvalisus tööelus ja seda mõjutavad tegurid Pärnu ja Tartu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Grigor, Eva; Rähn, Anne, juhendaja; Tsuiman, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolmandate osapoolte teekide kontrollimise tööriistade analüüs ja täiustamine
(Tartu Ülikool, 2024) Voor, Risto; Rahkema, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In this bachelor's thesis, various third-party library checking tools were analyzed, the SwiftDependencyChecker application was moved from the Swift programming language to Java, and various ways to improve it were analyzed, and one of them was realized. The work introduces the reader to various terms related to the topic, the most important databases and tools. The reasons for moving the app are explained and both languages are introduced. Improving the tool will present two different ways of how it was planned to be done and why the current solution was realized.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kontaktisiku mõju sporditurvalisusele
(Tartu Ülikool, 2024) Lohuaru, Piibe; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kooli- ja lasteaiaõdede tegevus vigastuste ennetamiseks lastel ja ennetustegevust mõjutavad tegurid eestis
(Tartu Ülikool, 2007) Orasmaa, Mirge; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolinoorte harjumused paroolide loomisel ja kasutamisel ning võimalused turvalisemate valikute suunas nügimiseks
(Tartu Ülikool, 2019) Valli, Krista; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Raaper, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäeva infoühiskonnas alustavad lapsed aina nooremana arvuti ja interneti kasutamist, mis pakuvad võimalusi silmaringi arendamiseks ja vaba aja veetmiseks. Kuid lisaks positiivsetele külgedele, ohustavad noori ka erinevad küberriskid. Selleks, et end nende ohtude eest kaitsta, peavad lapsed nendest teadlikud olema ning oskama internetis võimalikult turvaliselt navigeerida. Üheks lihtsamaks lähtepunktiks on tugev parool ning selle turvalisuse hoidmine. Käesolev magistritöö uurib koolinoorte harjumusi paroolide loomisel ning kasutamisel. Selleks on autor läbi viinud küsitluse erinevates Eesti koolides koolides 9-16aastaste õpilasete hulgas. Autori poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et koolinoored on enamasti teadlikud ohtudest, mis kaasnevad nõrga parooli kasutamisel. Samuti on neile tuttavad soovitused, milline peaks turvaline salasõna olema. Sellest hoolimata valivad nad tihti siiski nõrga parooli ning ei uuenda seda regulaarselt. Lahendusena pakub autor välja käitumisökonoomika teadmiste abil koolinoorte nügimist turvalisemate valikute suunas. Selleks on analüüsitud erinevaid siiani kasutatud nügimisstrateegiaid ning uuringuid. Samuti on ettepanekuks kasutada ära käitumisökonoomika teadmised ning võimalused koolinoorte teadlikkuse tõstmiseks tugevate paroolide koostamisel ning nende turvalisuse hoidmisel, ja seeläbi muuta selline tegevus harjumuseks aina nooremas eas. Koolinoorte paroolide loomist ning nende turvalisuse hoidmist on uuritud vähe ning Eestis pole senini ühtegi sellekohast uuringut avaldatud. Seega on käesoleva magistritöö üheks ajendiks selle tühimiku täitmine ning sisend edasiste uuringute läbi viimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Küberhügieeni kursuse „Tagasi kontorisse” loomine DeLRAP platvormile
(Tartu Ülikool, 2022) Tamm, Tauno; Peets, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Küberuum meie ümber on pidevalt arenev. Digitehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt suurendab vajadust paremate küberteadmiste järele. Interaktiivses digiühiskonnas on tõusnud ka kodanike ootused õppematerjalidele ning on vajadus inimeste küberteadlikkust pidevalt tõsta läbi praktiliste näidete. Käesoleva bakalaureusetöö raames loodi ettevõtte Cybexer Academy OÜ platvormile DeLRAP küberhügieeni moodul „Tagasi kontorisse“, mis koosneb 14st eeltesti küsimusest, 25st kaasusest koos selgitavate õppematerjalidega ning 12st lõpptesti küsimusest. Moodul keskendub kasutajate küberteadlikkuse tõstmisele ning nende riskide välja selgitamisele nii tavakontori kui ka kodukontori perspektiivist. Uue mooduli sisu loodi analüüsides hiljutisi küberintsidente, tuginedes Eesti infoturbestandardi 2021. aasta versioonile ning klientide vajaduste kaardistamiseks läbiviidud küsitluse analüüsile. Töö kirjalikus osas antakse ülevaade, milliseid referentsmaterjale analüüsiti ning tutvustatakse uute testküsimuste ja õppematerjalide loomise põhimõtteid.