Eesti uurivate ajakirjanike tajutud turvalisus ja turvariskid
Date
2024
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada erinevad ohud uurivatele ajakirjanikele.
Peamised ohud, mis kirjanduse ülevaates ja tulemustes välja tõin olid ajakirjaniku ahistamine
internetis või telefoni teel, füüsiline oht või füüsilise vägivallaga ajakirjaniku ähvardamine,
probleemid küberturvalisusega ja ajakirjanike kohtusse kaebamine vaigistamise eesmärgil.
Tulemused kinnitasid, et ka eesti uurivad ajakirjanikud on kohtu puutunud kõigi väljatoodud
ohtudega.
Minu valimisse kuulus 10 eesti uurivat ajakirjanikku, kolm naist ja seitse meest. Valisin
sihipärase ehk mittetõenäosusliku valimi, kuna eesmärk oli valida vastavalt
uurimiseesmärgile ideaalsed küsitletavad (Rämmer, 2014). Kuna Eestis pole väga palju
uurivaid ajakirjanikke, siis võtsin nendega otse ühendust ja palusin nende abi. Ajakirjanikud
olid oma tihedate graafikute juures väga vastutulelikud ning ma ei saanud ühtegi eitavat
vastust.
Uurivatelt ajakirjanikelt küsisin peamiselt nelja erineva teema kohta: tunnetatavad riskid ja
mured, millega nad kokku puutuvad, milliseid ohutus- ja turvalahendusi nad kasutavad, kust
ja kuidas nad neid praktikaid on õppinud ja milline on toimetuste tugi. Kõigepealt täitsid nad
ankeetküsitluse ja siis viisin nendega läbi poolstruktureeritud intervjuud, et saaksin vajadusel
mõnele teemale rohkem keskenduda kui teistele (näiteks kui ajakirjanik oli vajanud politsei
kaitset, siis rääkisime rohkem sellest).
Lisaks intervjuukavale, mis oli juba olemas küsisin juurde täpsustavaid küsimusi, jätsin
mõned küsimused vahele ja muutsin küsimuste järjekorda. Intervjuud olid standardiseerimata
ehk intervjueeritavatel oli võimalik kõikidele küsimustele täiel määral oma sõnadega vastata
(Lepik jt, 2014). See oli vajalik sellepärast, et intervjueeritavatel olid väga erinevad
kogemused füüsiliste ja küber ohtudega ning turvatavadega.
Peale intervjuude läbiviimist kodeerisin need ja analüüsisin tulemuste peatükis, diskussioonis
ning järeldustes. Bakalaureusetööks analüüsisin intervjuusid kvalitatiivse sisuanalüüsi
meetodil, mis võimaldas mul analüüsida teksti tervikuna, näha intervjueeritava mõtete
terviklikku mustrit ja/või struktuuri (Kalmus jt, 2015).