Ökoloogia ja maateaduste instituut

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/14981

Browse

Now showing 1 - 20 of 1772

listelement.badge.access-status Embargo ,
18 taimeliigi fenotüübiline plastilisus looduslikul valgusraiendil
(Tartu Ülikool, 2011) Jalakas, Mariann; Püssa, Kersti, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
19 aastat keskkonnatasusid Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Palling, Kalle; Annus, Rita, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest
(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Open Access ,
2000. aastate kinnisvarabuumi mõju laenuvõtjate eluasememuutustele
(Tartu Ülikool, 2013) Moor, Gerda; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
2006. aasta Loode-Eesti õlireostuse mõju põhjaelustikule ja lindudele
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Rajasaar, Karine; Orav-Kotta, Helen, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
2024. aastal rongil rattaga reisimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Vallaste, Markus Karl; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2021. aastal kehtestati Eesti rongides kohustuslikud rattapiletid, et piirata mahutavusprobleeme, mis varasemalt rongides olid esinenud. Nende rattapiletite valideerimisest saadi süstematiseeritud andmestik, mida analüüsiti selle bakalaureusetöö käigus. Töösse võeti 23 492 valideeritud kohustuslikku rattapiletit 2024. aastast, mida analüüsiti nii ajaliselt kui ka ruumiliselt kirjeldava statistikaga Microsoft Excelis. Tulemused näitavad, et soojema temperatuuriga kuud on seotud oluliselt kõrgema valideeritud piletite hulgaga. Samuti on nädalavahetustel rattaga rongil sõitjaid rohkem kui tööpäevadel. Rattaga rongil liikumised on põhiliselt seotud Tallinnaga, kust on märkimisväärsel hulgal sõite nii Tallinna lähiümbrusesse kui ka kaugematesse linnadesse.
listelement.badge.access-status Open Access ,
3D City Modeling based on OpenStreetMap data and Blender
(Tartu Ülikool, 2022) Berghout, Rachid; Aunap, Raivo; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
47 taimeliigi kasv ja plastilisus valgusraiendil
(Tartu Ülikool, 2007) Lepik, Anu; Lepik, Mari, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
A GIS-based multi-criteria evaluation of the wind energy potential of Kherson and Zaporizhzhia oblasts of Ukraine
(Tartu Ülikool, 2020) Dmytrenko, Denys; Kull, Ain; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Open Access ,
A specimen of Psammolepis in the Gauja Formation (Estonia)
(Tartu Ülikool, 2015) Tuuling, Tormi; Meidla, Tõnu, juhendaja; Mark-Kurik, Elga, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
This contribution summarizes various aspects related to the discovery of a Psammolepis in the Gauja Formation in Estonia. The fragmentary material was identified after assembly as Psammolepis undulata. This identification is based on the observations and the process of elimination, as follows:  the size and shape of the shield suggested that it is a psammosteid;  the plate lacks pleromin and this suggests it to be a dorsal shield;  the sensory system closely matches that of a previously known dorsal shield of P. undulata, with only minimal differences;  considering the species previously known in the Gauja Formation, the other characters fit the best P. undulata. A psammosteid shield with well-preserved lateral line system is very rare and fact that the current specimen has preserved an extensive system of canals makes it exceptional. This specimen also shows that the sensory system of Psammolepis was larger than previously thought. Features of the visceral surface suggest that P. undulata could have a double sensory system like amphiaspids, but these preliminary observations need further approval. Current specimen bears a partly regenerated bite mark, likely created in course of an attack by a sarcopterygian of the genus Laccognathus. As the bite mark and related cracks are situated in anterior part of the plate, it suggests a frontal attack. Vertebrate fossils in the Kalmetumägi locality are of unique preservation being only weakly deformed. The new plate represents the first and only specimen of P. undulata found in the Gauja Formation in Estonia. The new record makes the distribution interval of P. undulata similar to that in Latvia and in the Devonian of Scotland. This
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja ; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Aastaaegade ja helitausta mõju emotsioonide tekkele tänavaruumis: pildipõhine eksperiment
(Tartu Ülikool, 2024) Saar, Mairit; Poom, Age, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnaruum ja sealne keskkond on motiveerivad tegurid, et üha rohkem autostuvas ühiskonnas valitaks isikliku sõiduauto asemel kestlikke liikumisviise. Käesoleva töö käigus analüüsitakse, kuidas mõjutavad tänavaruumi haljastus, sesoonsus, helitaust ja sotsiaalsed tunnused inimeste emotsioone audiovisuaalse laborikatse tingimustes ning kas inimeste enda deklareeritud hinnang enesetundele ühtib nende katse käigus mõõdetud mikroemotsioonidega. Tulemustest selgub, et linnuhelid ja suvel jäädvustatud pildid mõjutavad inimeste enesetunnet positiivsemalt. Enesetunde hinnangut ja mikroemotsioonide teket mõjutas eelkõige osalejate vanus, kus nooremad vastajad hindavad enesetunnet negatiivsemalt ja nende õnnelikkuse mikroemotsiooni teke on madalam.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Aastaajaline polüfenism liblikalistel (Lepidoptera): põlvkondadevahelised erinevused elukäigutunnustes
(Tartu Ülikool, 2023) Neerot, Romi; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aeroallergeensete seeneeoste koosseisu ja hulga sesoonne dünaamika Tartu välisõhus aastatel 1989-1994
(Tartu Ülikool, 1995) Hanson, Ülle; Saar, Maret, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aeroobse biokile tehnoloogia puhastusefektiivsuse hindamine Salda ja Ridaküla näitel
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2011) Eisenberg, Kai; Danilišina, Galina, juhendaja
listelement.badge.access-status Open Access ,
Agroturismi hetkeseis, takistused ja perspektiiv Eesti maaelu arengus
(Tartu Ülikool, 2014-08-07) Veber, Kätlin; Printsmann, Anu, juhendaja; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ahja jõe ümbruse mammalidefauna
(Tartu Riiklik Ülikool, 1950) Ilves, Maila
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) antiotsüanidiinide sisaldus
(Tartu Ülikool, 2005) Raudsepp, Piret; Reier, Ülle, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Raal, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Browse

Browsing Ökoloogia ja maateaduste instituut by Title