Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/10069
Browse
Browsing Loodus- ja täppisteaduste valdkond by Title
Now showing 1 - 20 of 9766
- Results Per Page
- Sort Options
listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 0-propargüülfenooli süntees(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1959) Kaal, Tiit; Sossi, Hans, juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi adsorptsiooni uurimine in situ infrapuna spektroelektrokeemia ja ab initio tihedusfunktsionaali teooria meetoditel vismuti piirpinnal(Tartu Ülikool, 2013) Oll, Ove; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 10. klassi õpilaste hinnangud keskkonnaprobleemide õppimise suhtes ning nende keskkonnakäitumine(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Kivisoo, Merris; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskuslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 11. klassi õpilaste arusaamad vaktsineerimisest ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2016) Sikk, Kersti; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö üheks eesmärgiks oli uurida õpilaste arusaamasid vaktsineerimise teemast. Teiseks eesmärgiks oli hinnata õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostati SOLO taksonoomia põhimõtetest lähtuv loodusteadusliku kirjaoskuse test. Valimisse kuulusid ühe kooli 11. klassi 47 õpilast. Saadud tulemustest võis järeldada, et antud kooli õpilaste teadmised vaktsineerimise teemast jäid algteooria tundmise tasemele. Raskusi valmistas vaktsineerimise põhimõtte selgitamine ja vaktsineerimise vajalikkuse põhjendamine. SOLO taksonoomial põhineva loodusteadusliku kirjaoskuse taseme määramisel saavutas suurem osa õpilastest esimese taseme, kõige vähem õpilasi jõudis neljandale tasemele. SOLO 1. tase mõõtis bioloogiaalaste faktide kasutamist varem õpitud kontekstis ja SOLO 4. tase interdistsiplinaarsete üldistuste tegemist.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Restricted , 111 aluspaarise deletsiooni moju 23 S rRNA modifiseerimisele Escherichia coli rakkudes(2009) Rander, Annelilistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 12. klassi õpilaste arusaamad energiast igapäevaelus(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Uluots, Marili; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskuslistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 15N tracers and microbial analyses reveal in situ N2O sources in contrasting water regimes of a drained peatland forest(2024) Masta, Mohit; Espenberg, Mikk; Kuusemets, Laura; Pärn, Jaan; Thayamkottu, Sandeep; Sepp, Holar; Kirsimäe, Kalle; Sgouridis, Fotis; Kasak, Kuno; Soosaar, Kaido; Mander, ÜloManaged peatlands are a significant source of nitrous oxide (N2O), a powerful greenhouse gas and stratospheric ozone depleter. Due to the complexity and diversity of microbial N2O processes, different methods such as tracer, isotopomer, and microbiological technologies are required to understand these processes. The combined application of different methods helps to precisely estimate these processes, which is crucial for the future management of drained peatlands, and to mitigate soil degradation and negative atmospheric impact. In this study, we investigated N2O sources by combining tracer, isotopomer, and microbial analysis in a drained peatland forest under flooded and drained treatments. On average, the nitrification genes showed higher abundances in the drained treatment, and the denitrification genes showed higher abundances in the flooded treatment. This is consistent with the underlying chemistry, as nitrification requires oxygen while denitrification is anaerobic. We observed significant differences in labelled N2O fluxes between the drained and flooded treatments. The emissions of N2O from the flooded treatment were nearly negligible, whereas the N2O evolved from the nitrogen-15 (15N)-labelled ammonium (15NH4+) in the drained treatment peaked at 147 μg 15N m-2 h-1. This initially suggested nitrification as the driving mechanism behind N2O fluxes in drained peatlands, but based on the genetic data, isotopic analysis, and N2O mass enrichment, we conclude that hybrid N2O formation involving ammonia oxidation was the main source of N2O emissions in the drained treatment. Based on the 15N-labelled nitrate (15NO3-) tracer addition and gene copy numbers, the low N2O emissions in the flooded treatment came possibly from complete denitrification producing inert dinitrogen. At atomic level, we observed selective enrichment of mass 45 of N2O molecule under 15NH4+ amendment in the drained treatment and enrichment of both masses 45 and 46 under 15NO3- amendment in the flooded treatment. The selective enrichment of mass 45 in the drained treatment indicated the presence of hybrid N2O formation, which was also supported by the high abundances of archaeal genes.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 18 taimeliigi fenotüübiline plastilisus looduslikul valgusraiendil(Tartu Ülikool, 2011) Jalakas, Mariann; Püssa, Kersti, juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 19 aastat keskkonnatasusid Eestis(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Palling, Kalle; Annus, Rita, juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 1997. a. oli sajandi kuumim?(Postimees, 1998-02-01) Kallis, A.listelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , (1R,4R,5R,8R)-4,8-dialküülamino-2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani derivaatide sünteesimeetodite uurimine(Tartu Ülikool, 2014) Heiter, Jaana; Toom Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutlistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 2,4-D ja NMK diferentsiaalsest toimest sibula (Allium cepa L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Matto, Reet; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 2,4-D lagundavad mikroobitüved ja neis sisalduvad plasmiidid(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Songisepp, Epp; Heinaru, A., juhendaja; Ausmees, N., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 2,4-D toimest Haplopappus gracilis’e kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Laumets, I.; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 2,4-D toimest herne (Pisum sativum L.) rakkudele in vivo ja in vitro(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Palm, Maris; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 2,4-D toimest põldoa (Vicia faba L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Madisson, Malle; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Embargo , 2,4-D toimest porgandi juure kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Vool, E.; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Item , listelement.badge.access-status Open Access , 2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani 4,8-diasendatud derivaatide tuumamagnetresonantsspektrite ennustamine vabavaraliste tarkvarade ja andmebaaside abil(Tartu Ülikool, 2017) Kirikmäe, Ruti; Toom, Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevaid TMR spektreid ennustavaid programme ning võrrelda ennustatud keemiliste nihete väärtust reaalselt mõõdetud ühendite spektrist saadud andmetega. Valimisse kuulus nii ühendeid, mida saab kommertsiaalselt osta, kui ka neid, mis on saadud sünteesi tulemusel. Töö teema on oluline, sest uuritud ühendite 1H TMR spektreid on võrdlemisi keerukas interpreteerida. Töö raames tutvuti erialakirjandusega, kus käsitleti sarnaseid ühendeid või erinevaid ennustusprogramme ning tehti valik uuritavate ühendite ja ennustusprogrammide osas. Valimisse kuulunud ühendite vesinikspektrite ennustamiseks kasutati viit erinevat programmi. Kasutatud viiest ennustusprogrammist näitas parimaid tulemusi MarvinSketch, kuid ükski programm veel reaalselt mõõdetud spektritele konkurentsi ei pakkunud. Täiesti kokkulangevad tulemused reaalselt mõõdetud spektriga saadi kolme erineva ühendi kolme vesiniku signaalide kohta, kuid see oli tõenäoliselt juhuslik.