Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/10069
Browse
Browsing Loodus- ja täppisteaduste valdkond by Title
Now showing 1 - 20 of 8588
- Results Per Page
- Sort Options
Item 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi adsorptsiooni uurimine in situ infrapuna spektroelektrokeemia ja ab initio tihedusfunktsionaali teooria meetoditel vismuti piirpinnal(Tartu Ülikool, 2013) Oll, Ove; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutItem 10. klassi õpilaste hinnangud keskkonnaprobleemide õppimise suhtes ning nende keskkonnakäitumine(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Kivisoo, Merris; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusItem 11. klassi õpilaste arusaamad vaktsineerimisest ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2016) Sikk, Kersti; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö üheks eesmärgiks oli uurida õpilaste arusaamasid vaktsineerimise teemast. Teiseks eesmärgiks oli hinnata õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostati SOLO taksonoomia põhimõtetest lähtuv loodusteadusliku kirjaoskuse test. Valimisse kuulusid ühe kooli 11. klassi 47 õpilast. Saadud tulemustest võis järeldada, et antud kooli õpilaste teadmised vaktsineerimise teemast jäid algteooria tundmise tasemele. Raskusi valmistas vaktsineerimise põhimõtte selgitamine ja vaktsineerimise vajalikkuse põhjendamine. SOLO taksonoomial põhineva loodusteadusliku kirjaoskuse taseme määramisel saavutas suurem osa õpilastest esimese taseme, kõige vähem õpilasi jõudis neljandale tasemele. SOLO 1. tase mõõtis bioloogiaalaste faktide kasutamist varem õpitud kontekstis ja SOLO 4. tase interdistsiplinaarsete üldistuste tegemist.Item 111 aluspaarise deletsiooni moju 23 S rRNA modifiseerimisele Escherichia coli rakkudes(2009) Rander, AnneliItem 12. klassi õpilaste arusaamad energiast igapäevaelus(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Uluots, Marili; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusItem 129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem 19 aastat keskkonnatasusid Eestis(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Palling, Kalle; Annus, Rita, juhendajaItem 1997. a. oli sajandi kuumim?(Postimees, 1998-02-01) Kallis, A.Item 1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem (1R,4R,5R,8R)-4,8-dialküülamino-2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani derivaatide sünteesimeetodite uurimine(Tartu Ülikool, 2014) Heiter, Jaana; Toom Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutItem 2,4-D ja NMK diferentsiaalsest toimest sibula (Allium cepa L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Matto, Reet; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D lagundavad mikroobitüved ja neis sisalduvad plasmiidid(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Songisepp, Epp; Heinaru, A., juhendaja; Ausmees, N., juhendajaItem 2,4-D toimest Haplopappus gracilis’e kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Laumets, I.; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest herne (Pisum sativum L.) rakkudele in vivo ja in vitro(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Palm, Maris; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest põldoa (Vicia faba L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Madisson, Malle; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest porgandi juure kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Vool, E.; Kallak, H., juhendajaItem 2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani 4,8-diasendatud derivaatide tuumamagnetresonantsspektrite ennustamine vabavaraliste tarkvarade ja andmebaaside abil(Tartu Ülikool, 2017) Kirikmäe, Ruti; Toom, Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevaid TMR spektreid ennustavaid programme ning võrrelda ennustatud keemiliste nihete väärtust reaalselt mõõdetud ühendite spektrist saadud andmetega. Valimisse kuulus nii ühendeid, mida saab kommertsiaalselt osta, kui ka neid, mis on saadud sünteesi tulemusel. Töö teema on oluline, sest uuritud ühendite 1H TMR spektreid on võrdlemisi keerukas interpreteerida. Töö raames tutvuti erialakirjandusega, kus käsitleti sarnaseid ühendeid või erinevaid ennustusprogramme ning tehti valik uuritavate ühendite ja ennustusprogrammide osas. Valimisse kuulunud ühendite vesinikspektrite ennustamiseks kasutati viit erinevat programmi. Kasutatud viiest ennustusprogrammist näitas parimaid tulemusi MarvinSketch, kuid ükski programm veel reaalselt mõõdetud spektritele konkurentsi ei pakkunud. Täiesti kokkulangevad tulemused reaalselt mõõdetud spektriga saadi kolme erineva ühendi kolme vesiniku signaalide kohta, kuid see oli tõenäoliselt juhuslik.Item 2,9-Bis-heteroarüül-1,10-fenantroliini derivaatide ja nende lantanoidide komplekside süntees(Tartu Ülikool, 2020) Palla, Rait; Kukk, Siim; Burk, Peeter; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutMuldmetalle, kasutatakse igapäevases elus väga erinevates valdkondades. Lantanoidid ja aktinoidid on maakides koos ja lisaks moodustavad need osa tuumajäätmetest. Sarnaste keemiliste omaduste tõttu on nende omavaheline eraldamine raskendatud. Üheks meetodiks on kasutada metalle siduvaid ühendeid, mis moodustavad kompleksid, aga ka neil esineb puudusi. 1,10-fenantroliini derivaadid on andnud siiani parimaid tulemusi, kuna on stabiilsed karmides tingimustes ning suudavad efektiivselt metalle eraldada. Töö eesmärgiks oli sünteesida väike seeria 1,10-fenantroliini derivaate, mõõta nende komplekside moodustumisvõimet La(NO3)3-ga ning määrata nende komplekside täpset struktuuri La3+ ja Lu3+-ga. Töö tulemusena sai sünteesitud neli ligandi, millest kolme ei ole varem uuritud. Nende lahustuvus erinevates orgaanilistes solventides osutus nii madalaks, et takistas kolme ligandi komplekseerumiste uurimist. Valmistatud komplekside La3+ ja Lu3+-ga struktuuri määramine lükkus eriolukorra tõttu edasi.Item 2. tüüpi diabeedi ravijuhise täitmise automaatse hindamise võimalikkuse analüüs Digiloo epikriiside näitel(2018) Konovalov, Daniil; Sulev ReisbergDiabeet vajab regulaarset perearsti ja pereõe kontrolli ja uuringuid ning selle kohta on olemas ka ravijuhis, aga ei ole teada, kas kõiki vajalikke uuringuid regulaarselt tehakse või mitte. Selle töö eesmärk on uurida, kas 2. tüüpi diabeedi ravijuhise täitmist on võimalik hinnata haiguslugude kokkuvõtete põhjal. Selleks analüüsiti Tarkvara TAK poolt PostgreSQL andmebaasi viidud Geenivaramu doonoritele tehtud uuringuid ja nende tulemusi, mis on võetud nende haiguslugude kokkuvõtetest ehk epikriisidest. Täpsemalt vaadeldi, kas ravijuhises toodud olulisemad mõõtmised on 2. tüüpi diabeetikutel vajaliku regulaarsusega tehtud.Tulemuseks saadi tabel, kus on toodud, mitmele protsendile diabeetikutest on iga mõõtmine vajaliku ajavahemiku jooksul (üldjuhul 1 aasta) tehtud ning võrreldi saadud tulemusi Eesti Haigekassa poolt tehtud sarnase sisuga, kuid teise metoodikaga loodud auditiga.Item 2000. aastate kinnisvarabuumi mõju laenuvõtjate eluasememuutustele(Tartu Ülikool, 2013) Moor, Gerda; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond