Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/10069
Sirvi
Sirvi Loodus- ja täppisteaduste valdkond Pealkiri järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 9632
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , 0-propargüülfenooli süntees(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1959) Kaal, Tiit; Sossi, Hans, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi adsorptsiooni uurimine in situ infrapuna spektroelektrokeemia ja ab initio tihedusfunktsionaali teooria meetoditel vismuti piirpinnal(Tartu Ülikool, 2013) Oll, Ove; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , 10. klassi õpilaste hinnangud keskkonnaprobleemide õppimise suhtes ning nende keskkonnakäitumine(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Kivisoo, Merris; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskuslistelement.badge.dso-type Kirje , 11. klassi õpilaste arusaamad vaktsineerimisest ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2016) Sikk, Kersti; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö üheks eesmärgiks oli uurida õpilaste arusaamasid vaktsineerimise teemast. Teiseks eesmärgiks oli hinnata õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostati SOLO taksonoomia põhimõtetest lähtuv loodusteadusliku kirjaoskuse test. Valimisse kuulusid ühe kooli 11. klassi 47 õpilast. Saadud tulemustest võis järeldada, et antud kooli õpilaste teadmised vaktsineerimise teemast jäid algteooria tundmise tasemele. Raskusi valmistas vaktsineerimise põhimõtte selgitamine ja vaktsineerimise vajalikkuse põhjendamine. SOLO taksonoomial põhineva loodusteadusliku kirjaoskuse taseme määramisel saavutas suurem osa õpilastest esimese taseme, kõige vähem õpilasi jõudis neljandale tasemele. SOLO 1. tase mõõtis bioloogiaalaste faktide kasutamist varem õpitud kontekstis ja SOLO 4. tase interdistsiplinaarsete üldistuste tegemist.listelement.badge.dso-type Kirje , 111 aluspaarise deletsiooni moju 23 S rRNA modifiseerimisele Escherichia coli rakkudes(2009) Rander, Annelilistelement.badge.dso-type Kirje , 12. klassi õpilaste arusaamad energiast igapäevaelus(Tartu Ülikool, 2022-06-07) Uluots, Marili; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskuslistelement.badge.dso-type Kirje , 129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , 18 taimeliigi fenotüübiline plastilisus looduslikul valgusraiendil(Tartu Ülikool, 2011) Jalakas, Mariann; Püssa, Kersti, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 19 aastat keskkonnatasusid Eestis(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2009) Palling, Kalle; Annus, Rita, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 1997. a. oli sajandi kuumim?(Postimees, 1998-02-01) Kallis, A.listelement.badge.dso-type Kirje , 1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , (1R,4R,5R,8R)-4,8-dialküülamino-2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani derivaatide sünteesimeetodite uurimine(Tartu Ülikool, 2014) Heiter, Jaana; Toom Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D ja NMK diferentsiaalsest toimest sibula (Allium cepa L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Matto, Reet; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D lagundavad mikroobitüved ja neis sisalduvad plasmiidid(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Songisepp, Epp; Heinaru, A., juhendaja; Ausmees, N., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D toimest Haplopappus gracilis’e kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Laumets, I.; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D toimest herne (Pisum sativum L.) rakkudele in vivo ja in vitro(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Palm, Maris; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D toimest põldoa (Vicia faba L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Madisson, Malle; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,4-D toimest porgandi juure kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Vool, E.; Kallak, H., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , 2,6-dioksabitsüklo[3.3.0]oktaani 4,8-diasendatud derivaatide tuumamagnetresonantsspektrite ennustamine vabavaraliste tarkvarade ja andmebaaside abil(Tartu Ülikool, 2017) Kirikmäe, Ruti; Toom, Lauri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevaid TMR spektreid ennustavaid programme ning võrrelda ennustatud keemiliste nihete väärtust reaalselt mõõdetud ühendite spektrist saadud andmetega. Valimisse kuulus nii ühendeid, mida saab kommertsiaalselt osta, kui ka neid, mis on saadud sünteesi tulemusel. Töö teema on oluline, sest uuritud ühendite 1H TMR spektreid on võrdlemisi keerukas interpreteerida. Töö raames tutvuti erialakirjandusega, kus käsitleti sarnaseid ühendeid või erinevaid ennustusprogramme ning tehti valik uuritavate ühendite ja ennustusprogrammide osas. Valimisse kuulunud ühendite vesinikspektrite ennustamiseks kasutati viit erinevat programmi. Kasutatud viiest ennustusprogrammist näitas parimaid tulemusi MarvinSketch, kuid ükski programm veel reaalselt mõõdetud spektritele konkurentsi ei pakkunud. Täiesti kokkulangevad tulemused reaalselt mõõdetud spektriga saadi kolme erineva ühendi kolme vesiniku signaalide kohta, kuid see oli tõenäoliselt juhuslik.listelement.badge.dso-type Kirje , 2,9-Bis-heteroarüül-1,10-fenantroliini derivaatide ja nende lantanoidide komplekside süntees(Tartu Ülikool, 2020) Palla, Rait; Kukk, Siim; Burk, Peeter; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutMuldmetalle, kasutatakse igapäevases elus väga erinevates valdkondades. Lantanoidid ja aktinoidid on maakides koos ja lisaks moodustavad need osa tuumajäätmetest. Sarnaste keemiliste omaduste tõttu on nende omavaheline eraldamine raskendatud. Üheks meetodiks on kasutada metalle siduvaid ühendeid, mis moodustavad kompleksid, aga ka neil esineb puudusi. 1,10-fenantroliini derivaadid on andnud siiani parimaid tulemusi, kuna on stabiilsed karmides tingimustes ning suudavad efektiivselt metalle eraldada. Töö eesmärgiks oli sünteesida väike seeria 1,10-fenantroliini derivaate, mõõta nende komplekside moodustumisvõimet La(NO3)3-ga ning määrata nende komplekside täpset struktuuri La3+ ja Lu3+-ga. Töö tulemusena sai sünteesitud neli ligandi, millest kolme ei ole varem uuritud. Nende lahustuvus erinevates orgaanilistes solventides osutus nii madalaks, et takistas kolme ligandi komplekseerumiste uurimist. Valmistatud komplekside La3+ ja Lu3+-ga struktuuri määramine lükkus eriolukorra tõttu edasi.