Arvutitehnika bakalaureusetööd enne 2014 – Bachelor's theses before 2014

Permanent URI for this collection

Siin kollektsioonis paiknevad arvutitehnika õppekava bakalaureusetööd

News

Arvutitehnika bakalaureusetööde kaitsmine 2012 kevadel

4. juunil kell 9:15 Tähe 4-411

Infotehnoloogia õppekava (lõputöö maht 6 EAP):
Kellaaeg Ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Juhendaja(d)
9:15 Kaitsmiskomisjon Avasõnad
9:25 Henri Kuuste ESTCube-1 Tether End Mass Imaging System Design and Assembly Viljo Allik, Tõnis Eenmäe, Ilmar Ansko
9:50 Indrek Ploom Aerosooli tekke modelleerimisprogrammi lisatarkvara Jaan Salm, Aare Luts
Arvutitehnika õppekava (lõputöö maht 12 EAP):
10:15 Juri Babkin Saatja-vastuvõtja tüüpi Foucault’ kardiograafi vastuvõtuploki ehitamine Leo-Henn Humal, Jüri Vedru
10:40 Georgi Olentšenko Elektroaktiivsete polümeeride testimise stend Andres Punning
11:05 Madis Sepp Juhtprogrammi ning riistvara projekteerimine täisautonoomsele LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessoril baseeruvale andmehõivemoodulile Fred Valk
11:30 Paus 15 min
11:45 Karl Tiirik Praktilised ülesanded digitaalse signaalitöötluse meetoditega tutvumiseks Fred Valk
12:10 Tõnis Uiboupin ESTCube-1 elektromagnettõukurite automatiseeritud kerimisseadme arendus ja testimine Viljo Allik, Mart Noorma
12:35 Erki Viidalepp Seade elektroaktiivsete polümeeride painutamiseks Indrek Must
13:00 Alex Nõomaa Riistvara virtualiseerimise praktikumitöö ja ettepanekud edaspidiseks virtualiseerimise teema laiendamiseks IT õppes Tartu Ülikoolis Urmas Tamm
Lõputöid hindab komisjon koosseisus: Alvo Aabloo (esimees), Viljo Allik, Karl Kruusamäe, Margus Niitsoo, Toomas Plank, Aivo Reinart ja Margus Rosin

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 29
  • Item
    OGCE (Open Grid Computing Environments)
    (Tartu Ülikool, 2006) Türk, Raido; Vainikko, Eero, juhendaja
  • Item
    Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
    (Tartu Ülikool, 2015) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven
  • Item
    Plasmon-enhanced fluorescence in TiO2:Sm3+ films co-doped with gilded silica nanoparticles
    (2014) Heinsalu, Siim; Dolgov, Leonid, juhendaja; Sildos, Ilmo, juhendaja
  • Item
    Android OS rakenduste automaattestid Robotium raamistikul
    (Tartu Ülikool, 2013) Poomre, Igor; Peterson, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Item
    Lisamälu ühendusvõimaluse loomine Mindstroms platvormile
    (Tartu Ülikool, 2013) Krull, Kait; Altin, Heilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogisteaduskond; Tartu Ülikool.Tehnoloogiainstituut
  • Item
    FPGA kasutamine digitaliseeritud analoogheli visuaalseks kuvamiseks
    (Tartu Ülikool, 2013) Randmaa, Andres; Rosin, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
  • Item
    FPGA kasutamine analoogheli digitaliseerimiseks ja töötlemiseks
    (Tartu Ülikkol, 2013) Summatavet, Koit; Rosin, Margus, Juhendaja; Valk, Fred, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Tehnoloogiainstituut
  • Item
    Sateliitide jälgimise optimeerimine maajaamades
    (Tartu Ülikool, 2013) Mahhonin, Ivar; Kvell, Urmas, juhendaja; Kimmel, Lauri, juhendaja; Eenmäe, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
  • Item
    Mitmekanaliline programmeeritav signaaligeneraator
    (Tartu Ülikool, 2013) Savostkin, Jevgeni; Punning, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
  • Item
    Saatja-vastuvõtja tüüpi Foucault' kardiograafi saatjaploki ehitamine
    (Tartu Ülikool, 2013) Ehrenpreis, Andres; Humal, Leo-Henn, juhendaja; Vedru, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
  • Item
    ESTCube-1 electrical power system - design, implementation and testing
    (University of Tartu, 2013) Ilbis, Erik; Pajusalu, Mihkel, supervisor; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
  • Item
    Nõuded robotmannekeenide fotostuudio tehnilise toe tarkvarale
    (Tartu Ülikool, 2013) Terasmaa, Tõnis; Tõnnisson, Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
  • Item
    Rõhutundlike sensorite analüüs podomeetriarakendustes
    (Tartu Ülikool, 2013) Tiimus, Tõnis; Aabloo, Alvo, juhendaja; Must, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
  • Item
    ESTCube-1 päikeseelemendi simulaatori arendus ja testimine
    (Tartu Ülikool, 2013) Lillmaa, Henri; Pajusalu. Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Item
    Jalgpalliroboti löögimehhanismi elektroonikalahendus
    (Tartu Ülikool, 2013) Kruus, Kalle-Gustav; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
  • Item
    Automatiseeritud päikesevari taevakaamerale
    (Tartu Ülikool, 2013) Kena, Ranno; Kuusk, Joel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
  • Item
    Piesoelektrilise mootori juhtseade kuupsatelliidile
    (Tartu Ülikool, 2013) Kalde, Jaanus; Allik, Viljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Item
    Riistvara virtualiseerimise praktikumitöö ja ettepanekud edaspidiseks virtualiseerimise teema laiendamiseks IT õppes Tartu Ülikoolis
    (2012-06-02) Nõomaa, Alex
    Maineka uuringuettevõtte Gartner andmetel oli 2011. aastal x86 arhitektuuriga arvutustehnikast vähemalt 40% virtualiseeritud, mida on ligi kaks korda rohkem kui sama näitaja 2010. aastal. Prognoosi kohaselt kasvab virtualiseeritud tööjaamade arv just virtuaalmasinate osakaalu kasvu toel ning ka turu laienemise tõttu aastatel 2010 kuni 2015 enam kui viiekordseks. Ajal, kus pilvearvutus ja riistvara virtualiseerimine levib plahvatuslikult, ei ole Eesti juhtivates IT-haridust pakkuvates kõrgkoolides nagu Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Tartu Ülikool jätkuvalt selleteemalisi õppematerjale, loengukursuseid ega praktikume ehk tudengitel puudub enne tööturule sisenemist võimalus valdkonnaga lähemalt tutvuda ning omandada tööturul nõutavaid oskusi ja kogemusi. Arvestades Tartu Ülikooli ja LOTE (Loodus- ja tehnoloogiateaduskond) suunda pöörata rohkem rõhku riistvarale kui millelegi reaalselt nähtavale ja kasutatavale, on olemas vajadus kursuse järele, mis käsitleks riistvara virtualiseerimist ning sisaldaks sealhulgas praktilist osa. Personaalarvutites virtualiseerimine on seni olnud kaetud kursuse LOFY.03.002 Arvutiriistvara II ühes loengus ning kursuse LOFY.03.003 Arvutiriistvara praktikum raames ühe praktikumitööna. Keskendun nimetatud praktikumi ümbertegemisele ja arendamisele. Riistvara virtualiseerimise teemalise õppematerjali väljatöötamise jätkamiseks teen eeltöö serveriruumides ning andmekeskustes rakendatava virtualiseerimise teema kajastamiseks praktikumis. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on praktikumitöö väljaarendamine koos esmaversiooni analüüsiga praktika tagasiside põhjal ning anda edasiste suuniste abil lähtematerjal virtualiseerimise praktikumi kui õppeaine loomiseks Tartu Ülikoolis, sealhulgas ülevaade virtualiseerimisturu liidrite – Microsoft, VMware, Citrix ja KVM toodetest kõnealuses valdkonnas.
  • Item
    Praktilised ülesanded digitaalse signaalitöötluse meetoditega tutvumiseks
    (2012-06-01) Tiirik, Karl
    Digitaalne signaalitöötlus (LOFY.03.010) koos kaasnevate praktiliste töödega on olnud arvutitehnika eriala kohustuslikus aineks juba neli aastat. Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade digitaalse signaalitöötluse põhitõdedest ja -printsiipidest reaalsete süsteemidega töötamisest tuleneva praktilise kogemuse kaudu. Kahjuks puuduvad jõukohased ja detailsete juhenditega praktikumitööd. Seetõttu jääb aine olemuselt teoreetiliseks ja ei ole võib-olla nii kergesti omandatav. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada praktikumitööd ning -juhendid, mis põhinevad TMS320VC5510 digitaalsel signaalitöötlusprotsessoril ja võimaldaks tudengitel tutvuda digitaalse signaalitöötlusega inimkõrvaga kuuldavas sagedusvahemikus. Praktilisi ülesandeid peab olema võimeline lahendama ilma eelteadmiseta protsessorite programmeerimisest. Protsessorite programmeerimise õppimiseks on Tartu Ülikoolis olemas eraldi kursused. Töö eesmärgi saavutamiseks tuleb programmeerida vajalik tarkvara ja näitefailid ning luua katsestend, millel oleks võimalik praktilisi töid teha. Kokku peaks moodustuma terviklik lahendus. Bakalaureusetöö algab töös kasutatud lühendite vastete ja lühikese seletusega. Esimeses peatükis tutvustatakse digitaalse signaalitöötluse ja selleks kasutatava riistvara arengut. Töö teises osas tutvustatakse TI TMS320VC5510 digitaalset signaalitöötlusprotsessorit (DSP), selle arhitektuuri, võimalusi ja omadusi. Samuti kirjeldatakse lühidalt konkreetset arendusplaati, mida praktikumi kasutatakse ja millel paikneb TI TMS320VC5510 DSP. Töö viimases osas kirjeldatakse loodud vahendeid ning katsestendi ja pakutakse välja konkreetseid praktilisi töid. Detailsed juhendid ja näitefailid on paigutatud lisadesse, et vältida põhiteksti koormamist ja pikaks venimist. Lisades olev DVD sisaldab vajalikku tarkvara, juhendeid ja näitefaile.
  • Item
    Juhtprogrammi ning riistvara projekteerimine täisautonoomsele LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessoril baseeruvale andmehõivemoodulile
    (2012-06-01) Sepp, Madis
    Arvutusvõimsuse kiire kasv ja erinevate tarkvara- ja riistvaraplatvormide laialdane levik on loonud olukorra, kus klassikalist andmehõivemoodulit saab kergesti luua suvalise manussüsteemides kasutatava kontrolleri baasil. Sellise lahenduse eeliseks on asjaolu, et mõõdetavat andmevoogu saab suunata läbi mõne liidese edasi kohta, kus andmete salvestamine, edasine töötlemine ja esitamine on otstarbekam kui andmehõivemoodulis endas. Klassikaliselt salvestatakse mõõdetavad andmed mõõteseadmes endas või edastatakse läbi USB või RS232 liidese arvutisse, mis lugemite võtmise ajal peab pahatihti kogu aeg töötama. Antud töös uuritakse võimalust mõõdetavate andmete (kohest) edastamist serverisse, mis juba ise tegeleb andmete salvestamise ja visualiseerimisega. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on projekteerida loodava andmehõivemooduli riistvara sisendite ja väljundite sidestamiseks ning toiteahel, mis koosneb nii vahelduvvooluvõrgu toitest kui ka tagavara aku toitest. Lisaks riistvarale tuleb arendada ka tarkvarapakett, mille ülesandeks on tagada LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessoril baseeruva andmehõivemooduli stabiilne ja tõrgeteta töö ning selle külge ühendatud anduritest lugemite võtmine, edasine töötlus ja salvestamine. Oluliseks lisanõudeks on juhtprogrammi kõrge töökindluse tagamine, mis võimaldaks seda kasutada ka tööolukordades, kus andmehõivemoodulile ligipääs on raskendatud. Selliseks kohaks võib näiteks olla ilmajaam mõnel väikesaarel. Tarkvara arendatakse C keeles. Bakalaureusetöö käigus arendatakse välja erinevad programmi moodulid andmevoogude edasiseks töötlemiseks ja salvestamiseks sh liideste automaatne algseadistamine; tarkvara taaskäivitus ja veebikliendi tugi mõõdetavate andmete serverisse edastamiseks. Analoog-digitaalmuunduritest mõõdetavate andmete töötlemisel kasutatakse digitaalseid filtreid mõõdetavate andmete kvaliteedi ja mürakindluse tõstmiseks. Andmete automaatne ülekanne välisesse serverisse toimub läbi 3G raadiomodemi. Programmi osad, mis sõltuvad palju konkreetsest kasutatavast riistvarast st andurit tüübist, luuakse viisil, mis võimaldab konkreetse rakenduse hiljem juurde programmeerida, kasutades juba varem loodud liidese definitsioone. Erinevate andmehõivemoodulite automaatseks eristamiseks ja häälestamiseks toimub tarkvara konfigureerimine serverist. Kuna andmehõivemoodul võib ise paikneda tulemüüri taga, siis kogu süsteemi konfigureerimine käib serverist üksiku andmehõivemooduli algatusel teatud ajaintervalliga. Töö esimeses osas antakse ülevaade manussüsteemides kasutatavatest riistvara- ning tarkvaralahendustest. Seejärel tutvustatakse ARM tehnoloogiat ja vastavat käsustikku. Edasi antakse ülevaade juba konkreetselt antud töös kasutatava LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessori ehitusest ja võimalustest ning esitatakse nõuded projekteeritavale seadmele. Lisaks tutvustatakse erinevaid aku tehnoloogiaid ning valitakse projekti jaoks sobivaim. Edasi jätkatakse riistvara disainimisega loodavale andmehõivemoodulile. Loodava tarkvara arendust alustatakse üksikute liideste jaoks vajalike meetodite kirjutamisest. Lisaks luuakse meetodid, mis tagavad süsteemi stabiilse töö ka siis, kui mõni liides või tööparameeter on vigane. Näiteks salvestatakse mõõdetavad andmed kohalikus mälus, kui serveriühendus puudub. Serveriühenduse tekkimisel sünkroniseeritakse serveriga ka ühenduse katkestuse ajal mõõdetud andmed. Viimases peatükis uuritakse ja pakutakse välja lahendused kuidas välistada andmete ülekandmisel võimalikud tekkivad vead ning esitatakse algoritm tarkvara automaatseks uuendamiseks serverist. Lisaks uuritakse võimalusi vähendamaks riski, et keegi kolmas osapool saaks serverisse valeandmeid logida või muul moel süsteemi tööd häirida.