Infohariduse magistritööd
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Infoliikumise auditeerimine Maa-ameti näitel(Tartu Ülikool, 2021) Rohtoja, Anneli; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Valdkonna ekspertide arusaamad automatiseeritud süsteemide kasutamisest avalikus sektoris(Tartu Ülikool, 2020) Porrmann, Eliise-Marie; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem IT arenduste juhtimine ja metoodikad PAIK-projektis integreeritud teenuste loomisel(Tartu Ülikool, 2020) Mätlik, Kristina; Anier, Andres, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli leida integreeritud teenuse osutamiseks vajaliku tehnoloogia arendamisel kerkinud väljakutseid ja nendega toimetulemiseks kasutatavate meetodite rakendamist PAIK-projektis. Teema on aktuaalne, kuna Eestis on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerumine esmakordne ja teerajajaks on just Viljandi Haigla. PAIK-projekti eesmärk on otsida uut ja efektiivsemat tervishoiukorraldust. Viljandi maakonna näitel luuakse paikkondlik esmatasandi-, eriarstiabija sotsiaalteenuste integratsioonimudel ning meetodid nende loomiseks teistes maakondades. Üheks osaks nendest loodud meetoditest on kõiki osapooli rahuldava IT-lahenduse loomine ja rakendamine. Viljandi paikkonnas on teenuste tõhusaks koordineerimiseks välja arendatud infoplatvorm „Teleskoop“. Selleks, et infoplatvorm vastaks PAIK-projekti osapoolte soovidele ning oleks igapäevase töövahendina mugav kasutada integreeritud teenuse osutamisel, on vaja seda pidevalt arendada. „Teleskoobi“ arendamise kõige suurem väljakutse seisneb aga selles, et integreeritud teenuse osutamise protsessid ei ole välja kujunenud ning on pilootprojekti raames pidevas muutumises. Magistritöös keskendusin sellele, et kirjeldada erinevaid metoodikaid IT-lahenduse loomisel ja rakendamisel ning analüüsida nende sobivust PAIKprojekti. Põhjalik dokumenteerimine on vajalik selleks, et kasutatud ennast õigustanud metoodikad oleksid rakendatavad integreeritud teenuste toetamisel teistes maakondades. Metoodite loomiseks on kasutatud tegevusuuringu formaati, milles Lewini kirjeldatud muudatuste juhtimise tsükkel on asendatud kaasaegsema PDSA tsükliga. PDSA tsükkel võimaldab teha IT-platvormi muudatusi väikeste sammudega, mille tulemused on meeskonnale arusaadavad ning kontrollitavad, vajadusel ka lihtsasti tagasipööratavad. Teadusliku meetodina eeldab PDSA hüpoteeside püstitamist, milleks on rakendatud PAIK-projekti planeerimise faasis tuttavat topelt-teemanti metoodikat. Metoodika väljundiks on IT-lähteülesanne kasutajalugudena. Rakendatud meetodid võimaldasid IT-lähteülesannete koostamisse kaasata ka kõik vahetult patsiendiga kokku puutunud osapooled. Samuti kontrollisid need osapooled enne muudatuste rakendamist üle, et arenduspartneri teostatu vastab ärilistele eesmärkidele. PAIK-meeskonna tagasiside põhjal osutusid valitud meetodid lihtsateks, arusaadavateks ja rakendatavateks, nende abil on korduvalt õnnestunud saavutada eesmärgipärased saavutused IT-lahendusse „Teleskoop“. Rakendusuuringu tulemusel valitud meetodid leiavad lähitulevikus rakendamist integreeritud teenuste käivitamisel Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades Eesti Haigekassa ellu kutsutud insuldipatsiendi integreeritud teekonna loomise projekti raames.Item Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebilehe külastatavus(Tartu Ülikool, 2020) Klesman, Elina; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Õppejõudude kirjeldused teadmisest ja selle kujundamise võimalustest(Tartu Ülikool, 2020) Jalak, Annika; Karm, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Infosüsteemi arendamise põhimõtted muutuvate nõuete korral Eesti avalikus sektoris(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Anni; Mikkelsaar, Reeni, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Juurutusprotsessiga seotud edu ja ebaedu tegurid vangiregistri näitel(Tartu Ülikool, 2019) Toom, Liis; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel(Tartu Ülikool, 2018) Trumm, Elsa; Võrk, Andres, juhendaja; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).Item Infopädevus ja mõistet ümbritsev infoühiskonna diskursus Eesti infopoliitikat suunavates tekstides(Tartu Ülikool, 2018) Merimaa, Kertti; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kliiniliste Uuringute Keskuse Registri kasutajate vajaduste kaardistamine(Tartu Ülikool, 2018) Kalinina, Aive; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärgiks oli välja selgitada TÜK Kliiniliste Uuringute Keskuse registri jaoks olulised osa-poolte praktilised vajadused, mida tuleks edaspidistes registri arendustes arvestada. Uurimistöö tulenes praktikast, mille kohaselt oli KUK registri kasutuse aktiivsus madal, kasuta-miskogemus väike või puudus üldse. Eesmärgi saavutamiseks uurisin esmalt kirjandust ja seejärel kaardistasin registri kasutajad ning viisin läbi intervjuud meditsiinvaldkonna ekspertidega. Interv-juud viisin läbi keskuse juhatajaga, kliiniku juhatajaga, osakonna juhatajaga, günekoloogi ja reu-matoloogiga. Poolstruktureeritud intervjuud transkribeerisin ning transkribeeritud materjali põhjal kasutasin analüüsi meetodina kvalitatiivset sisu analüüsi. Intervjuude põhjal tegin MAXQDA programmiga kodeerimise ning analüüsisin kasutajate vajadusi ja probleeme kliiniliste ravimuu-ringute läbiviimisel. Uuringu tulemused näitasid, et aktuaalsed probleemid on enamasti ühised struktuurijuhtidel klii-niliste uuringute jätkusuutlikkusega, andmehaldusega ja kõigil uuritavatel oli ühine vajadus info-süsteemide integreerimiseks. Mida kõrgemal positsioonil oli struktuurijuht seda enam oli vajadus administratiivseks andmehalduseks ning mida väiksem oli vastutusvaldkond, seda määravam oli funktsionaalsuste võimalus, meeskond ja lisaväärtused, mis toetasid praktiliselt kliiniliste uurin-gute läbiviimist. Magistritöö tulemused on hea näide, probleemist mis selgub inimeste tasandi kontekstist. Kõik baseerub inimestel ja organisatsiooni tasandil. Selle magistritöö käigus ilmnes, kuivõrd vajalik täna on teha interdistsiplinaarseid uuringud selleks, et mõista ühiseid vajadusi ja leida parimaid lahendusi. Magistritöö raames avaldus, et oma valdkonna jälgimine meditsiinis on piiratutud tin-gimustes, sest puudub ressurss mis toetaks registri haldust, tugisüsteeme ning infrastruktuuri. Re-gistrite toimimine ja areng vastavalt kasutajate vajadustele kätkeb endas interdistsiplinaarsust, meeskonna funktsionaalsust ning struktuurist tulenevat liikuma panevat jõudu. Olgu see siis tea-dusmaastikul toetussüsteemi, motiveeritud finantsskeemi või lihtsalt huvi tekitamine noortele ars-tidele omaalgatuslike uuringute osas. Oma töös järeldasin, et TÜK KUK registri tegevus ja väljund, hierarhilises organisatsiooni struk-tuuris, ei toeta küllaldaselt registri kasutajaid, kes mõtleksid kaasa ning kaardistaksid uuringutega seotud vajadusi. Kui andmehaldus võimaldaks analüütiliselt hinnata protsessi, siis tasub kaaluda inimressursi optimaalset kasutamist ja optimeeritud töö koordineerimist. Edaspidised uuringud võiksid laieneda kasutajate vajadusi silmas pidades keskenduda registri funktsionaalsuste ja andmeanalüüsi parandamisele. Info ja teadmusjuhtimise seisukohalt tasub kaaluda kliiniliste andmemudelite väljatöötamist, mis hõlbustaksid ravimiuuringute planeerimist.Item Kuidas Facebooki kasutajad väldivad turunduseesmärkidel suurandmete kogumisega kaasnevaid ohtusid?(Tartu Ülikool, 2017) Taul, Eneri; Trumm, Avo, juhendaja; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada, millised on inimeste hirmud turunduseesmärkidel andmete kogumise ees. Eelkõige soovisin teada saada, kuidas on teadmine, et nende kohta kogutakse andmeid, mõjutanud inimeste käitumist Facebookis. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see mõjutanud nende suhtumist Facebooki ja sealsetesse reklaamidesse ning kas see on erinev sõltuvalt Facebooki peamistest kasutajatüüpidest. Enne uuringu läbiviimist ning tulemuste kirjeldamist andsin teoreetilise ülevaate, mis on e-turundus ja sotsiaalmeedia ning kuidas toimub e-turundus sotsiaalmeediakanalis Facebook. Andsin ülevaate ka varasematest hirmudest suurandmete kogumise ees. Teema uurimiseks püstitasin kaks uurimisküsimust, mille abil selgitasin välja, millised on kasutajate hoiakud ja arvamused turunduseesmärkidel suurandmete kogumise suhtes ning kuidas mõjutab teadmine, et Facebooki kasutajate kohta kogutakse turunduseesmärkidel suurandmeid, nende suhtumist sealses keskkonnas toimuvasse e-turundusse. Andmed kogusin kvalitatiivse meetodi teel. Viisin aprillis läbi 13 semi-struktureeritud intervjuud. Küsitlesin 13 naissoost isikut, kes vastasid seatud valimi kriteeriumitele. Analüüsil kasutasin cross-case’i ehk horisontaalanalüüsi meetodit Uuringu tulemustest selgus, et inimestel üldiselt puudub hirm suurandmete kogumise ees turunduslikel eesmärkidel, sest meedia ei kajasta seda kui ohtu ning neil puuduvad isiklikud või lähedaste sõprade kogemused privaatsuse rikkumisest, mis võiks nende arvamust mõjutada. Vastanutel oli vähe teadmisi suurandmete kogumise kohta, samuti valdas neid ükskõiksus ja huvipuudus. Seetõttu ei olnud neist ka suurem osa lugenud privaatsussätteid. Kasutajatel oli seisukoht, et privaatsussätted on keerulised, nende lugemine aeganõudev ja sätetega tutvumine ei muudaks nende kui teenusekasutajate jaoks midagi. See olevat tänapäeva paratamatu osa ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Kui kasutajad olid lugenud privaatsussätteid, siis põhjusel, et keegi kolmas, nende jaoks võõras Facebooki kasutaja, ei näeks neid puudutavat isiklikku teavet. Olukorra vältimiseks on kasutajad ettevaatlikumad postitamistes – jälgivad hoolikamalt mida ja kellele nad postitusi teevad. Facebook on kasutajate jaoks peamiselt kiirelt informatsiooni jagamise ning sõpradega suhtlemise keskkond. Sealne e-turundus kasutajate usaldusväärsust reklaamidesse ei mõjuta, küll aga häirib neid olukord, sõltumata Facebooki peamistest kasutajatüüpidest, kus nende sõprade postitused jäävad reklaaminduse tõttu tahaplaanile. Tekkinud olukord toob kaasa reklaamide ignoreerimise, Facebooki konto sulgemise või selle keskkonna kasutamise vaid senini, kuni tekib uus alternatiiv nagu näiteks Instagram. Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud uuringust, et ka uuringule vastajate seas kehtib privaatsuse paradoks, kus inimesed ei soovi, et nende kohta kogutakse isiklikku informatsiooni ning on hakatud Facebookis vältima personaalse info jagamist, teisalt aga ollakse nõus Facebooki kasutama edasi, kuigi antud sotsiaalmeedia keskkond on võtnud õiguse koguda suurandmeid turunduslikel eesmärkidel ning jagada kolmandate osapooltega. Üheks põhjuseks võib tuua vähese teadlikkuse suurandmetest ja nende kogumise eesmärkidest. Teine põhjus on privaatsussätete läbipaistmatus. Kuigi hetkel tundub üha raskem võidelda soovimatu informatsiooni avalikustamise vastu ja lihtsam on loobuda enda privaatsusest, siis autorina leian, et olukorda meie ühiskonnas võib parandada 2018. aasta mais jõustuv Euroopa Liidu liikmesriikidele mõeldud ühtne andmekaitsemäärus, mille eesmärgiks on ühtlustada isikuandmete käsitamise nõuded.Item Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilaste infopädevuse omandamise kogemused ja seotud oskuste kasutuspraktikad kõrgkooli õpingute jooksul(Tartu Ülikool, 2017) Tuisk, Ehtel; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Veebilehe kasutatavuse analüüs Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi näitel(Tartu Ülikool, 2017) Aasna, Kristiina; Leping, Vambola, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem 8. klassi õpilaste ettekujutused ideaalsest kooliraamatukogust(Tartu Ülikool, 2016) Mandel, Kristiina; Lepik, Krista, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile(Tartu Ülikool, 2016) Mägi, Peeter; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli uurida ühe Eesti muuseumi tähendust ja tähtsust Kappide majamuuseumi näitel. Vaatlesin täpsemalt mida tähendab muuseum oma sidusrühmadele ja kohalikule kogukonnale, millised on nende ootused ning kuhu muuseum võiks areneda. Uuring põhineb muuseumi sidusrühmade seisukohtade uurimisel, kuna nad mõjutavad otseselt muuseumi arengukäiku. Kappide majamuuseum asub Suure-Jaanis ning on seotud heliloojate Kappide dünastiaga, muuseum keskendub heliloojate Kappide pärandi säilitamisele. Tegemist on väikese muuseumiga, mis on kohaliku omavalitsuse omandis ning kus on üks töötaja. Muuseumi külastajaskond on väike, kuid muuseumi kõrval toimuv suvine Suure-Jaani Muusikafestival toob kohale suurema publiku, kui on Suure-Jaani valla elanike arv. Sidusrühmade ootuste kaardistamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis toetas sidusrühmade seisukohtade põhjalikumat uurimist ning nende seisukohtade variatiivsuse esile toomist. Uuring põhineb kuuel poolstruktureeritud intervjuul ning vaatluspäeviku materjalidel. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks intervjueerisin sidusrühmade liikmeid kohalikust omavalitsusest, haridus-, muusika ja turismisektorist ning lisaks kohalike elanike esindajat. Töös kasutasin ka muuseumi direktoriga tehtud intervjuud, et mõista paremini kontekste ja muuseumipoolseid seisukohti. Uurimusest selgus, et Kappide majamuuseum on, oma sidusrühmade järgi, hetkel oluline süvamuusikakeskus ning seda rolli nähakse olulisena ka tulevikus. Viimasele annab aktsenti traditsiooniline Suure-Jaani Muusikafestival. Kuna süvamuusika on suunatud kitsale ringile auditooriumist, siis seab see arengusuund ka muuseumi perspektiive tulevikunägemuse osas ning sidusrühmad teadvustavad potentsiaalseid publiku arve ja piletitulu. Süvamuusika keskuse rollist tulenevalt, näevad sidusrühmad tänast muuseumi konkurentsivõimetuna turismiturul. Kuna süvamuusika keskuse roll on sidusrühmade järgi olulisim, siis nende visioonis ei domineeri muuseumis muud traditsioonilised muuseumitegevused, mida kaasaja muuseumid kasutavad oma tegevuse laiendamiseks ning uute auditooriumide leidmiseks, alates aktiivõppekesksetest hariduskeskustest, kuni digitaliseeritud kogude või veebipõhiste näituste loomiseni. Olulisena näevad kõik intervjueeritud visioonis muuseumit kui kohaliku identiteedi kujundajat. Kuigi hetkel tundub muuseum kohalikele elanikele ebaolulisena, mida eriti aktiivselt ei külastata, väidavad intervjueeritud, et muuseumi tähendus on siiski oluline ning selle olulisus selguks kindlasti mõnes kriisiolukorras, kus kogukondlik tunnetus toetaks muuseumi aktiivselt. Seega, muuseumit peetakse oluliseks, kuigi (rutiinset) sidet muuseumi ja kogukonna vahel nimetatavad sidusrühmad hetkel nõrgaks või pigem nõrgaks. Kogukondliku muuseumi kujunemise aluseks peavad sidusrühmad kaasamist ja osalust ning kohalike ja muuseumide vahelist koostööd piirkonna kultuuriajaloo kogumisel ja eksponeerimisel. Tugeva kogukondliku tähtsusega muuseumi loomise algatuse võtmise osas jäävad sidusrühmad erimeelsusele. Samuti ei leita konsensust vedavate, aktiivsete inimeste osas – kas algatus peaks tulema kohalikust omavalitsusest, muuseumist või peaks algatus tulema kohalike elanike endi seast? Tulevikuperspektiivis antakse sihtrühmade poolt Kappide majamuuseumile mitmeid erinevaid ootusi: haridus-, muusika-, kogukonna- ja turismikeskus, muusikamuuseum, kogukonna muuseum, kokkusaamiskoht ning atraktiivsete näituste toimumispaik. Nii suur hulk tegevusi tooks muuseumi praktilises töös kaasa tegevuste suure killustatuse. Uurimistöö käigus joonistusid erinevad, Kappide majamuuseumiga seotud kogukonnad ja siht- ning sidusrühmad, kes hüpoteetiliselt, koostöös muuseumiga, võiksid olla kohaliku kogukonna arendajaks ja muuseumi kestlikkuse tagatiseks. Edaspidi oleks huvitav vaadata ja uurida, mida kohalikud ja eemalasuvad elanike erinevad (siht) rühmad, ootavad Kappide majamuuseumilt. Laiemalt oleks võimalik uurida riikliku tasandi seisukohti väikemuuseumidest, et nende kultuurirolli kogu ühiskonna jaoks kaardistada.Item 3D ja seotud lahenduste kasutamisvõimalused muuseumides: Eesti muuseumide näitel(Tartu Ülikool, 2016) Herm, Airi; Aljas, Agnes, juhendaja; Uueni, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Rahvamaja ja raamatukogu roll sotsiaalse sidususe loomisel Taritu piirkonna näitel(Tartu Ülikool, 2015) Vakker, Urve; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks on välja selgitada kuidas ja mil määral tulevad Taritu Rahvamaja ja Taritu Raamatukogu kohaliku kogukonna liikmete arvates toime kaasaegse ühiskonna poolt esitatava nõudmisega – sotsiaalse sidususe loomisega piirkonnas ning pakkuda omapoolseid lahendusi olukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks otsisin vastust järgmistele küsimustele: 1) Millisena näevad kogukonna liikmed rahvamaja ja raamatukogu rolli oma kogukonnas? 2) Millised on kogukonna liikmete kokkupuuted kohaliku rahvamaja ja raamatukoguga? 3) Mil määral tunnetavad kohalikud elanikud rahvamaja ja raamatukogu tegevust sotsiaalse sidususe loomisel? Milles see tunnetus seisneb, mida on märgatud? 4) Kuidas saaksid rahvamaja ja raamatukogu sotsiaalset sidusust piirkonnas tugevdada? Magistritöö tegemisel lähtusin sotsiaalse sidususe ja kogukonna teooriast. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutasin poolstruktureeritud individuaalintervjuud. 2015. aasta mais-juunis tegin 12 intervjuud Taritu piirkonna elanikega. Andmete analüüsil kasutasin kvalitatiivse sisuanalüüsi juhtumiülese ehk horisontaalse analüüsi (cross-case analysis) tehnikat. Uuringust selgus, et kogukonna liikmete arvates aitavad Taritu Rahvamaja ja Taritu Raamatukogu sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele piirkonnas kaasa oma igapäevaste väljakujunenud tegevuste ja ettevõtmiste kaudu. Pakkudes kooskäimise võimalust ja erinevaid tegevusi, edendavad nad kogukonnaliikmete omavahelist seotust ning läbi põlvest põlve kandunud traditsioonide alalhoidmise säilitavad kultuuripärandit ja tugevat identiteeditunnet. Kohalikud kultuuriasutused on Taritu piirkonna keskuseks, kogunemise kohaks ja kogukonna südameks, mis tõmbab paikkonna inimesi ja külasid kokku. Läbi erinevate tegevuste ja ettevõtmiste toimub sotsiaalne suhtlemine, mis liidab inimesi, tekitades kokkuhoidvus- ja kogukonnatunnet, ning see on omakorda aluseks sotsiaalse sidususe tekkimisele. Peale teiste asutuste kadumist on rahvamaja ja raamatukogu olemasolu piirkonna jaoks eriti oluline, et hoida seda välja suremast. Asutused on paikkonnale lisandväärtuseks, tõstes selle mainet ja muutes atraktiivsemaks, mis omakorda soodustab uute elanike piirkonda kolimist ning endiste elanike paigalejäämist. Sotsiaalse sidususe tugevdamiseks piirkonnas tuleks kultuuriasutuste tööd hoogustada, keskendudes just sellistele tegevustele ja ettevõtmistele, mis aitavad suurendada sotsiaalset suhtlemist kogu kogukonnas ning seeläbi säilitada ja tugevdada kokkuhoidvus- ja kogukonnatunnet. Eesmärgiks peaks olema võimalikult paljude kogukonnaliikmete kokkutoomine neile meelepäraste ürituste ja tegevuste pakkumise kaudu. Kultuuriasutuste poolt pakutavate ettevõtmiste arvu peaks suurendama ja mitmekesistama ning inimesi tuleks senisest aktiivsemalt kaasata. Siduva sotsiaalse kapitali tekkimiseks vajalike tingimuste loomise kõrval peaks senisest enam astuma samme linkiva ja ühendava sotsiaalse kapitali loomiseks piirkonnas. Oluline on näha end osana kogu ühiskonnast, olla avatud ja tolerantne kõige uue ja endast erineva suhtes.Item Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad(Tartu Ülikool, 2015) Pilv, Mari; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde: pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust, eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda), kasutatud valimit (s.h täpset valimit), kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.Item Rahvaraamatukogude tegevuse kajastamine suuremates ajalehtedes 2004-2014 ja valitud artiklite retseptsioon(Tartu Ülikool, 2015) Männiste, Maris; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks on anda ülevaade rahvaraamatukogusid puudutavast artiklitest perioodil 2004-2014 ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, Sirp, Õpetajate Leht ning fookusgrupp-intervjuudes osalenute näitel valitud artiklite retseptsioonist. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin eraldi uurimisküsimused kontentanalüüsi ning fookusgrupp-intervjuude jaoks – kokku 5 suuremat küsimust koos alaküsimustega. Kontentanalüüsi viisin läbi 2015. aasta märtsis ning fookusgrupp-intervjuu sama aasta aprillis. Fookusgrupp-intervjuusse sattusid eelkõige inimesed, kes lugesid ajalehti ning külastasid vähemal või rohkemal määral raamatukogusid. Uuringust selgus, et rahvaraamatukogudest on viimase kümne aasta jooksul uuritud viie väljaande põhjal kirjutatud võrdlemisi vähe – kokku 104 artiklit. Kõige rohkem on rahvaraamatukogud tähelepanu pälvinud 2011-2012 aastal seoses kohustuslike komplekteerimisnimekirjadega. Võrreldes eelnevate ja järgnevate aastatega on nendel aastatel artiklite arv oluliselt suurem. Kõige rohkem on rahvaraamatukogudega seonduvat kajastanud Eesti Päevaleht. Sirp ja Õhtuleht on antud teemale pühendanud võrdväärselt leheruumi ning Õpetajate Leht väga vähe. Kuna suurem osa artikleid ilmus perioodil 2011-2012, siis oli teema valdavalt kõigis väljaannetes sel perioodil seotud rahvaraamatukogude missiooni/rolliga. Fookusgrupp-intervjuude käigus selgus, et osalejate arvates on põhilised teemad, millest rahvaraamatukogudega räägitakse seotud ürituste, näituste vms, mis toetudes kontentanalüüsile paika ei pidanud. Ka ei suutnud nad meenutada ühtegi konkreetset rahvaraamatukogudega seotud uudist. Lisaks valisin kontentanalüüsis kasutatud artiklite hulgast välja kolm artiklit, mida lasin lugeda läbi viidud fookusgrupp-intervjuu viiel osalejal. Iga artikkel esindas ühte võimalikku olulist käsitlust rahvaraamatukogudest. Valitud artiklite kaudu üritasin mõista võimalikke antud intervjueeritavatel esinevaid vastuvõtuviise. Antud uuringu puhul võib öelda, et vastuvõtuviis olenes nii grupiliikmete meediateadlikkusest, artikli sisust, aga ka nende isiklikest kogemustest rahvaraamatukogudega. Loetud artiklite puhul esines nii vahendatud, läbipaistvat kui ka viitavat vastuvõtuviisi. Artiklit peeti seda olulisemaks, mida rohkem see intervjueeritavate jaoks neid n-ö „päris elus“ puudutas ning igapäeva elus kasuks tuli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud tingimustel kirjutatakse rahvaraamatukogudest vähe kuna suurem osa artikleid mahub ära kahe aasta sisse kui kirjutati uuest komplekteerimispoliitikast. Artiklite pealkirjad ei ole piisavalt huvipakkuvad ning tõenäoliselt tavasituatsioonis fookusgrupp-intervjuus osalenud neid ei loeks. Artiklite seisukohalt on oluline nende seos „päris eluga“. Selle puudumisel jäävad teemad n-ö tavaliste lehelugejate jaoks kaugeks.