Õendusteaduse osakonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Kooliõdede kogemused koolivägivallast, selle riskiteguritest ja ennetamisest(Tartu Ülikool, 2008) Tupits, Mare; Oolo, Tatjana, juhendaja; Routasalo, Pirkko Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Ohutegurid ja nende vähendamise meetmed täiskasvanute intensiivraviosakonna töökeskkonnas(Tartu Ülikool, 2008) Merilai, Merit; Toode, Kristi, juhendaja; Routasalo, Pirkko Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Patsiendikesksus eakate hooldusravis - patsientide vaatekohad(Tartu Ülikool, 2009) Šteinmiller, Jekaterina; Varik, Merle, juhendaja; Routasalo, Pirkko Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Patsiendi lähedaste vajadused ja nendega arvestamine täiskasvanute intensiivis - arstide vaatekoht(Tartu Ülikool, 2012) Merilaht, Helen; Aro, Ilme, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Koduõenduse kvaliteet ja selle tagamise võimalused Eestis koduõdede arvamuste, patsientide rahulolu ja ootuste põhjal(Tartu Ülikool, 2007) Kruup, Erika; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Tasemekoolituse tähtsus õe tööle(Tartu Ülikool, 2007) Türk, Egle; Hõrrak, Eha, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Eesti vaimse tervise õdede erialase koolituse läbinud üliõpilaste seisukohad ja kogemused koolitusega seotud ootustest, õppest ja omandatu rakendamisvõimalustest(Tartu Ülikool, 2008) Saarna, Ann; Toode, Kristi, juhendaja; Routasalo, Pirkko Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Patsientide ja õdede hinnangud ning arvamused õendusabile kirurgiaosakondades(Tartu Ülikool, 1997) Sooväli, Eve-Merike; Lepner, Urmas, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast : magistritöö õeteaduse alal(Tartu Ülikool, 1996) Aro, Ilme; Aluoja, Anu, juhendaja; Salupere, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Patsiendi lähedaste vajadused ja nendega arvestamine täiskasvanute intensiivravis abiõdede vaatekohast(Tartu Ülikool, 2012) Mjasnikova, Anna; Laks, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Meeste kogemused perekeskse sünnitusabiga - kvalitatiivne uurimus Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonnas(Tartu Ülikool, 2016) Vahtel, Käthlin; Eilmann, Karin, juhendaja; Pühvel, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Patsientide kogemused ja vajadused seoses elustiili nõustamisega perearstikeskustes(Tartu Ülikool, 2016) Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Simulatsioonil kasutatavad õppemeetodid ja nende rakendamise tulemuslikkus õdede õppes: integreeriv kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2016) Ristikivi, Jandra; Puusepp, Kristi, juhendaja; Uibu, Ere, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Perearsti teenuseid kasutavate Tartu piirkonna eakate tervise- ja toimetulekuprobleemid ning tervishoiu- ja sotsiaalabiteenuste vajadus interRAI metoodika alusel(Tartu Ülikool, 2016) Int, Helen; Saks, Kai, juhendaja; Remmer, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoolItem Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaamad hoolivusest – fenomenograafiline uurimus(Tartu Ülikool, 2015) Tohvre, Ruth; Urban, Reet, juhendaja; Uibu, Ere, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondÕendus ei saa eksisteerida ilma hoolivuseta. Uurijad näevad hoolivust kui kompleksset nähtust, mis on kombinatsioon õe tegevustest ja isikuomadustest. Hoolivust on kirjeldatud kui õenduse sünonüümi, inimestevahelist suhet ning kui eetilist alust õe töös. Hoolivust iseloomustab empaatiline käitumine, viisakas suhtlemine, patsiendi ja pere vajaduste arvestamine ning nende kaasamine. Selleks, et hoolivust teadlikult arendada ja rakendada, tuleb kirjeldada ja mõista selle tähendust õenduspraktikas. Kogu maailmas toimuv teaduse ja tehnika areng ning tervishoiusüsteemi muutused mõjutavad ka õdede tööd, mistõttu on teemat käsitlevas kirjanduses jätkuvalt rõhutatud vajadust uurida hoolivust kui ühte õenduse jaoks väga olulist nähtust. Hoolivus on nähtus, mille mõistmiseks ja väljendamiseks on palju erinevaid viise ja mis sõltuvad kontekstist. Käesolevalt ei ole teada, millised on Eesti õdede arusaamad hoolivusest kui ühest õenduse põhiväärtusest. Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarsetes osakondades töötavate õdede arusaamu hoolivusest ja hoolivuse väljendamisest oma kutsealases tegevuses. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuuga ajavahemikus september 2013–oktoober 2014, uuritavateks olid üheksa Tartu Ülikooli Kliinikumi õde. Andmeid analüüsiti induktiivselt, lähtudes kvalitatiivse sisuanalüüsi ja fenomenograafilise lähenemise põhimõtetest. Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaama hoolivusest saab kirjeldada kolme valdkonna kaudu: hoolivus kui hoiak, hoolivus kui professionaalsuse alus ja hoolivus kui patsiendi eest hoolitsemine. Õed väljendavad hoolivust suhtlemisega, empaatilise, lugupidava ja osavõtliku suhtumisega, toetamise ja abistamisega, patsiendi heaolu ja turvatunde tagamisega ning oma kohalolekuga. Hoolivuse väljenduseks on ka professionaalne tegutsemine ning meeskonnatöö. Kuna Eestis pole taolisi uurimusi varem läbi viidud, võib käsitleda käesoleva magistritöö tulemusi kui esmast ülevaadet õdede arusaamadest hoolivusest ja selle väljendamisest. Saadud teadmised loodetavasti suurendavad õdede teadlikkust hoolivusest ja annavad aluse edasisteks uurimusteks hoolivuse teemal.Item Professionaalne autonoomia õenduspraktikas - integreeriv kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2015) Liivet, Gerli; Trolla, Jana, juhendaja; Paap, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondTeema valiku tingis asjaolu, et professionaalse autonoomia mõiste õenduspraktikas on jätkuvalt ebaselge, mitmeti mõistetav ning konkretiseerimata. Uurimistöös püütakse erinevatest allikatest saadud info integreerida, koondada killustunud teave, et lihtsustada uuritava nähtuse mõistmist. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada professionaalset autonoomiat ning seda mõjutavaid tegureid õenduspraktikas tuginedes varasemate uurimistööde tulemustele. Magistriöö raames on teostatud integreeritud kirjanduse ülevaade professionaalsest autonoomiast õenduspraktika kontekstis. Valiku tingis asjaolu, et nähtust kirjeldavad allikad on erinevat tüüpi uurimused, sh nii mõiste analüüsid, kirjanduse ülevaated, intervjuud kui ka empiirilised uurimused. Uuritava materjali leidmiseks teostati otsing esmakordselt oktoobris 2014 ja korrati märtsis 2015 aastal. Kasutati andmebaase MEDLINE, Science Direct ja Health Source: Nursing/Academic Edition. Lähtuvalt valikukriteeriumitest, kaasati uuritava materjalina töösse 15 artiklit, millest kaks olid kirjanduse ülevaated. Andmeteanalüüsi protsessis andmed kõigepealt koondati, seejärel grupeeriti ning lõpuks võrreldi. Professionaalne autonoomia on olemuselt õigus õenduspraktikas, mille tunnusteks on hinnangute andmine, otsustamine ja tegutsemine, koostöö kolleegidega ning millega kaasneb vastutus. Professionaalne autonoomia õenduspraktikas on vajalik komponent õdede professionaalsuse juures, toetab õenduse arengut ja on õenduse kvaliteedi näitaja. Lisaks suurendab õdede tööga rahulolu ja püsimist oma töökohal, on värbamissõnum õdede ja üliõpilaste jaoks ning toetab ka paradigma muutust õenduses, kus õest kui „objektist“ on saamas „subjekt“. Professionaalset autonoomiat õenduspraktikas mõjutavad juriidilised, ajaloolised ja ühiskondlikud, töökorralduslikud, hariduslikud ja personaalsed teguridItem Ravi saavate kroonilise C-hepatiidi haigete õendusprobleemid ja nende lahendamiseks kasutatavad õendustegevused Eesti vanglates(Tartu Ülikool, 2015) Põld, Jaanika; Noor, Irma, juhendaja; Remmer, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondAutorile teadaolevalt ei ole varem C-hepatiiti ravi saavate vangide õendusprobleeme ja nende lahendamist uuritud. C-hepatiidi ravil on hulgaliselt kõrvaltoimeid, mis mõjutavad oluliselt ravi saajate igapäeva elu. Samas on mitmeid õendustegevusi, et vältida või vähendada patsiendi probleeme. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada ravi saavate kroonilise C-hepatiidi haigete õendusprobleeme ja nende lahendamiseks kasutatud õendustegevusi Eesti vanglates. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on kroonilise C-hepatiidi ravi saajate patsientide õendusprobleemid vanglas? 2. Millised on kroonilise C-hepatiidi ravi saajate patsientide õendusprobleemide lahendamiseks kasutatavad õendustegevused vanglas? Käesolev töö on empiiriline, kirjeldav ja kvalitatiivne. Uurimistöös kasutatud andmed on kogutud Eesti vanglate ühtsest elektroonilisest tervisekaardist „Vanglaarst“. Kokku analüüsiti 28 ravi saaja patsiendi andmeid. Uurimistöös oli analüüsitavateks ühikuteks uurimistöö andmebaasist leitud laused, mis kirjeldavad kroonilise C-hepatiidi ravi saajate õendusprobleeme ja nende lahendamiseks kasutatud õendustoiminguid. Kogu andmebaas kirjutati sõna-sõnalt ümber. Loodud andmebaasi analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Kogutud andmebaasist moodustus 17 alakategooriat ja need jagunesid kuude ülakategooriasse. Ülakategooriad moodustasid kaks peakategooriat, mis vastavad uurimistöö küsimustele. Peakategooria kroonilise C-hepatiidi ravi saajate patsientide õendusprobleemid sisaldab ülakategooriaid: füüsilised õendusprobleemid, psühholoogilised õendusprobleemid, tervisedendusega seotud õendusprobleemid ja vangla keskkonnaga seotud õendusprobleemid. Õendusprobleemidena nimetati mao- ja sooletrakti häireid, gripilaadsed sümptomeid, probleeme silmadega, dermatoloogilisi häireid, süstekoha tüsistusi ja emotsionaalseid häireid. Lisaks nimetati vangla erinõuetega ja psühhosotsiaalseid õendusprobleeme. Õed tõid välja õendusprobleemina teadmiste puudumist ja riskikäitumise jätkamist. Peakategooria kroonilise C-hepatiidi ravi saajate patsientide õendusprobleemide lahendamiseks kasutatavad õendustegevused sisaldab ülakategooriaid: füüsiliste õendusprobleemide lahendamine ja tervisedendusega seotud õendusprobleemide lahendamine. Õendustegevustena nimetati: ravimite määramist, eriarstile suunamist, tervisliku seisundi hindamist, tüsistuste vältimist ja erilubade väljastamist. Lisaks nõustamis ja haigusi ennetavaid tegevusi.Item Õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarse õendusabi osakonnas(Tartu Ülikool, 2015) Kuslapuu, Maarja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondKõik, mis organisatsioonis igapäevaselt toimub, alates sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas riietuvad, kuni viisini, kuidas nad täidavad oma tööülesandeid ning kuidas võetakse vastu olulisi otsuseid, on mõjutatud organisatsioonikultuurist. Organisatsioonid, kus on selgepiiriline ametialane eristumine (nagu haiglad), on traditsiooniliselt koos eksisteerinud mitmeid subkultuure. Üheks subkultuuriks on õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur. Kui õendus- ja hoolduspersonali kultuuri tajutakse negatiivsena, siis mõjutab see samamoodi nii töötajate kui ka patsientide rahulolu ning organisatsiooni tulemusi. Kultuuri hindamine võimaldab õendusjuhtidel saada ettekujutus oma alluvate hoiakutest ning vajadusel planeerida muudatusi arvestades õdede ja hooldajate arvamustega. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses õendusabi osakonnas õdede ja hooldajate arvamuste kaudu. Uuritavateks olid TÜK statsionaarse õendusabi osakonna kõik õendus- ja hooldustöötajad (N=46). Andmed koguti oktoobris 2014 õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri hindamise mõõdikuga (Nursing Unit Cultural Assesment Tool ehk NUCAT-3). Ankeedi täitsid kokku 34 õde ja hooldajat (vastamismäär 73,9%). Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Uurimistöö tulemusena selgus, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavateks olulisteks käitumistavadeks olid pädev olemine, eluohtlike komplikatsioonide ilmnemisel rahulikuks jäämine, erakorralistes olukordades rahulikuks jäämine, töö tulemuslikkus, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, õendusabi ja hooldust reguleerivate eeskirjade ja kehtestatud korra järgimine, organisatsiooni käsuliinist kinnipidamine, töö tegemine tulemuslikult, kollektiivis väljakujunenud hoiakutele ja normidele allumine õendusabi osutamisel ning erialane arenemine ja enesetäiendamine. Nendele käitumistavadele tuginedes saab öelda, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavad peamiselt tehniliste oskuste väärtustamine ja korralduste täitmine, lisaks otsene suhtlemine ja professionaalne areng. Käitumistavad, mida õendus- ja hoolduspersonali töögrupp muuta soovib, olid järgmised: patsiendi tunnete mõistmine, kaastöötajatest hoolimine, kaastöötajatele emotsionaalse toe pakkumine, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, uute seadmete ja tehniliste vahendite kasutama õppimine, kollektiivi moraali tõstmine ja täienduskoolitustel osalemine, erialane arenemine ja enesetäiendamine ning õendusabi ja hooldust puudutavate uute ideede arutamine. Need käitumistavad on seotud viie valdkonnaga nagu professionaalse hinnangu kasutamine, kaastöötajatest hoolimine, tehniliste oskuste väärtustamine, korralduste täitmine ja professionaalne areng. Uurimistöö tulemusi saab kasutada uuritava osakonna jaoks. Statsionaarse õendusabi osakonna õendus- ja hooldustöötajad saavad teadlikuks enda töögrupi kultuuri iseloomustavatest käitumistavadest ning vanemõde saab vajadusel neid tulemusi kasutada, kui planeeritakse läbi viia muudatusi või uute töötajate värbamisel nende kiirema sisseelamise soodustamiseksItem Koduõendusteenust saavate Tartumaa eakate seisundi kirjeldus interRAI metoodika alusel(Tartu Ülikool, 2015) Tarasova, Kadi; Saks, Kai, juhendaja; Urban, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondKoduõenduseteenusele sattuv eakas on enamasti komplekssete probleemidega ja enesehooldustoimingute sooritamise raskustega. Eesmärgipäraste sekkumiste planeerimiseks on oluline igakülgne hindamine, et saada ülevaade eakate probleemide struktuurist. Töö eesmärk oli kirjeldada Tartumaa koduõendusteenust saavate eakate funktsionaalset seisundit, kognitiivset seisundit ja vaimset seisundit, sotsiaalset toetust ja füüsilise tervise seisundit tuginedes interRAI hindamismetoodikale. Uurimistöös kasutatud metoodika oli kvantitatiivne, kirjeldav ja empiiriline. Andmete kogumine toimus kolmes etapis (2013 a oktoobris ja veebruaris ning 2014 aasta mais) uuringuperioodidel koduõendusteenust saanud eakate (65+) patsientide hulgas interRAI (KO) hindamisvormiga, mis on valideeritud ja maailmas laialt kasutatav igakülgne hindamisinstrument. Valim oli käepärane ning uuringus osales 172 eakat. Andmete analüüs oli statistiline, kasutati kirjeldavat statistikat, t–testi ning ANOVA analüüsi. InterRAI metoodika sisaldab hindamisküsimusi, nende põhjal arvutatud skoore ning probleemsete valdkondade leidmist (kliinilised hindamisprotokollid ehk CAP – clinical assessment protocols. Uurimistulemustest selgus, et kõige rohkem esines koduõendusteenusel olevatel eakatel sõltuvus keha pesemisel, riietamisel ning igapäevastel majapidamistöödel ja toiduvalmistamisel. Vaimse tervise probleemidest esines eakatel tõenäoline depressioon ja depressioonisümptomeid. Peamisteks abilisteks olid lapsed ja abikaasad ning koos elasid ligi pooled eakatest. Kümnendik lähedastest olid hoolduse tõttu ülekoormatud. Enamasti suunati eakad koduõendusteenusele haavaravi tõttu, kuid terviseprobleemidest olid juhtival kohal veel kõndimist segavad probleemid jalgadega, väsimus, valu, nahaprobleemid ning haavandid, tasakaaluhäired ja kõhukinnisus. Funktsionaalne sooritusvõime ja kognitiivne võimekus oli parem üksinda elavatel eakatel. Keskmiselt esines 7,1 probleemset valdkonda (CAP ajendit), mis vajasid sekkumist ja tähelepanu pööramist igapäevaste elutegevuste ja füüsilise tegevuse soodustamiseks; kognitiivse funktsiooni vähenemise parandamiseks; suhtlemise soodustamiseks ning meeleoluhäiretega tegelemiseks. Tervisprobleemidest vajasid tähelepanu hingamiselundkonna probleemid, valurisk, uriinipidamatus, lamatishaavandite tekkerisk, kukkumisrisk ja alatoitumuse risk. Uurimistöö tulemused näitavad, et interRAI KO hindamisvormi kasutamine koduõendusel oleva eaka hindamisel võimaldab leida eakatel patsientidel mitmekülgseid probleeme, mis nõuavad sekkumisi nii koduõdede kui ka sekkumisi teiste spetsialistide poolt. Käesolev töö andis algandmed edasiste uuringute tegemiseks koduõendusel olevate eakate vaimse tervise probleemide ja jalgade probleemide uurimiseks ning koduõe koostöö võimaluste loomiseks erinevate teenusepakkujate vahel ja füüsilise tegevuse ning igapäevaelutegevuste soodustamiseksItem Õdede töökoormus Eesti piirkondlike ja keskhaiglate täiskasvanute III astme intensiivravi osakondades Nursing Activities Score'i põhjal(Tartu Ülikool, 2015) Keldo, Egeli; Viitkar, Kersti, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Toome, Valdo, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakondEesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades on kindlaks määratud õe – patsiendi suhtarv 1 : 2 ning õdede töökoormust hinnatud Therapeutic Intervention Scoring System´i (TISS) abil. Kirjandusele tuginedes ei ole TISS täisulik meetod õdede töökoormuse hindamiseks oluliste õendustegevusi kirjeldavate punktide puudumise tõttu. Õdede koormus ja optimaalne koosseis Eesti intensiivravi osakondades vajaks täpsemat määratlemist. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õdede töökoormust ja õdede koosseisu ning õe – patsiendi suhte optimaalsust Eesti piirkondlike ja keskhaiglate III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades. Andmed koguti kümnes osakonnas NAS (Nursing Activities Score) mõõdikuga uuringuperioodil tööl olevate õdede poolt ajavahemikul 03.11.2014-30.11.2014. Kokku tagastati 4388 NAS lehte, millest andmeanalüüs põhineb 63,9% (n = 2806) lehtedest ning kuuel osakonnal. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat MS Excel 2007 ja veebipõhise andmetöötlusprogrammi Statcrunch´i abil. Uurimistöö tulemusena selgus, et kuues Eesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakonnas kulus õel keskmiselt 85,3% ühes valves oldud ajast õendustegevustele. Keskmine intensiivravil viibinud patsient vajas 65,14% ühe õe kogu valve ajast. Õdede koosseisude suurus võiks olla suurema varieeruvusega, mida kinnitas tegelik ja NAS´i põhjal saadud õdede arvu erinevus. Keskmine optimaalne õe – patsiendi suhe NAS põhjal oli 1 : 1,5.