Valitud materjalid
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/50202
Browse
Recent Submissions
Item Open access datasets(2014) Tammet, HannesItem A selection of open access publications(2015) Tammet, HannesItem Statistical characterization of air ion mobility spectra at Tahkuse Observatory: Classification of air ions(2000) Tammet, Hannes; Hõrrak, Urmas; Salm, JaanItem Electric aerosol spectrometry(Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994) Mirme, AaduItem Analysis of methods of air quality assessment. Applications in Estonia(Tartu : Tartu University Press, c2002, 2002) Kimmel, Veljo; Tammet, HannesItem Air ion mobility spectrum at a rural area(2001) Hõrrak, Urmas; Tammet, HannesItem The aspiration method for the Determination of Atmospheric-Ion Spectra(1970) Tammet, HannesItem Electrical separation for generating standard aerosols in a wide particle size range(2011-07-19) Uin, JanekKäesoleva töö teemaks on aerosooliosakeste elektriline separeerimine kui meetod standardaerosoolide genereerimiseks. Esmalt antakse lühike ülevaade erinevatest meetoditest standardaerosoolide genereerimiseks ning lähemalt vaadeldakse ühte neist – elektrilist separeerimist. Kirjeldatakse kordsete laengute probleemi, mis kaasneb suurte osakeste elektrilise separeerimisega. Selle lähemaks uurimiseks tuuakse sisse uus parameeter – standardaerosooli kvaliteet. Uuritakse kvaliteedi sõltuvust aerosooli genereerimise protsessi algparameetritest, järeldusega, et tavameetodid elektrilise separeerimise rakendamiseks ei anna alati piisavalt kõrge kvaliteediga standardaerosooli. Sellest tulenevalt esitatakse uut meetodit, mis võimaldab saada kõrge kvaliteediga standardaerosooli osakeste suuruse laias vahemikus. Antud meetodit uuritakse eksperimentaalselt; saadud tulemused kinnitavad teoreetilisi eeldusi. Seejärel tutvustatakse ainulaadset diferentsiaalset liikuvusanalüsaatorit, kirjeldatava meetodi rakendamiseks suurte aerosooliosakeste juures. Antud instrumenti uuritakse teoreetiliselt ja eksperimentaalselt ning saadud tulemused kinnitavad ootuspärast käitumist. Siinjuures rakendatakse liikuvusanalüsaatori põhiparameetri – ülekandefunktsiooni määramiseks uudset meetodit, kasutades polümeer-osakestel põhinevat aerosooli suurusstandardit.Item Development of nanometer aerosol measurement technology(2011-07-19) Mirme, SanderAerosooliosakeste teket nukleatsiooni teel ja nende järgnevat kasvu on jälgitud kõikjal maailmas. Tekkinud osakesed on algselt nanomeetri suurused, kuid võimelised kasvama ja seejärel osalema pilvetekkes, muutma kiirgusbilanssi ja lõpuks mõjutama Maa kliimat. Samuti võivad nano-osakesed mõjuda inimeste tervisele. Aerosooliosakeste tekke uurimise vastu on suur huvi, kuid nanomeetrisuuruste osakeste mõõtmine atmosfääris on keerukas. Osakeste tekke uurimiseks sobib hästi nanomeeter-aerosooli ja õhuioonide spektromeeter (NAIS, välja töötatud AS Airel, Eesti). Seade kasutab elektrilise aerosooli spektromeetria põhimõtet, et mõõta nii elektriliselt laetud osakeste (aero-ioonide) või ka laadimata osakeste suurusspektreid. Spektromeeter on suuteline töötama kaua hooldusvabalt väga erinevates keskkondades -- nii reostunud kesklinnast, kui ka kaugetes metsades. Seade on väljatöötatud aeroioonide spektromeetri (AIS) baasil. NAIS tööpõhimõte seisneb aersooli laadimises unipolaarses koroona ioonide väljas ja paralleelses elektrilises liikuvusanalüüsis. NAIS-il on kaks paljukanalilist elektrilist liikuvusanalüsaatorit, üks positiivsete ja teine negatiivsete laengute detekteerimiseks. Aerosool klassifitseeritakse ja mõõdetakse mõlemas analüsaatoris samaaegselt, kummaski 21 elektromeetriga. Seade mõõdab ioonide (laetud osakeste, klasterioonide) liikuvusjaotust vahemikus 3.2 – 0.0013 cm/V/s ja aerosooliosakeste suurusjaotust vahemikus 2.0 – 40 nm. Hetkel on üle maailma käigus üle kümne NAIS mõõteseadme. Väitekiri põhineb NAIS spektromeeter arendusel. Kirjeldatakse seadme matemaatilisi ja tehnilisi põhimõtteid. Tutvustatakse uut edasiarendatud NAIS mudelit – nn. “Lendav NAIS”', mis on suuteline sooritama mõõtmisi lennukilt laias kõrgustevahemikus. Uue seadme parandatud töökindlus, paindlikkus ja mõõtmiskiirus tulevad kasuks ka tavapärastel “maistel” atmosfäärimõõtmistel.