HIV-epidemic in Estonia: injecting drug use and quality of life of people living with HIV
Date
2009-11-13T13:10:05Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Among European countries, the highest rates in new HIV diagnoses are still reported in Estonia and the highest HIV-prevalence among injecting drug users has been described here. Besides knowledge, behaviour and health care system, many other environmental, socio-economical and legal factors drive HIV epidemic and influence the quality of life of people living with HIV. Understanding these factors is important in order to plan and implement interventions to slow the spread of HIV and improve the quality of life of people living with HIV. The thesis focuses on evaluation of the pre¬valence of HIV and related risk behaviours among injecting drug users and on assessment of the quality of life and the factors influencing quality of life of people living with HIV in Estonia. In our study HIV prevalence among injecting drug users was 54% in Tallinn and 90% in Kohtla-Järve. HIV-related risk behaviours (both injecting drug use and sexual behaviour-related) among the study participants were common. Scaling up HIV prevention programs targeting injecting drug users and their sexual partners is essential in order to prevent further spread of HIV. The self-reported quality of life of people living with HIV in care was satisfactory. The results revealed major disparities in quality of life based on gender, region, and route of infection. Most influential contributors to the different aspects of QoL were person’s employment status and HIV-disease stage. Besides clinical interventions, return-to-work programs and other measures to enhance the economic and employment opportunities are important for people living with HIV. The quality of life instrument used it this study (WHOQOL-HIV) was acceptable for people living with HIV in care and both the Russian and Estonian versions of the instrument are internally reliable and valid. The instruments can be used in future studies to evaluate the outcome of public health and clinical interventions targeting people living with HIV
Eesti on Euroopa riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIV-nakkuse juhtude poolest ning siin on kirjeldatud Euroopa kõrgeim HIV-levimus süstivate narko¬maanide seas. HIV-nakkuse levikut ja HIV-nakatunud inimeste elukvaliteeti ei mõjuta mitte üksnes inimeste teadmised ja käitumine ning tervishoiusüsteem, vaid ka paljud keskkonnast, sotsiaalmajanduslikust ning õiguslikust olukorrast tulenevad tegurid. Nende tegurite mõistmine on oluline, et planeerida ja rakendada meetmeid eesmärgiga pidurdada HIV-nakkuse levikut ning parandada HIV-nakatunud inimeste elukvaliteeti. Käesolev doktoritöö keskendub HIV-nakkuse levimuse ja riskitegurite hindamisele süstivate narkomaanide seas ning HIV-nakatunud inimeste elukvaliteedi ja sellega seotud tegurite hindamisele Eestis. HIV-levimus süstivate narkomaanide seas oli antud uuringus Tallinnas 54% ja Kohtla-Järvel 90%. HIV-nakkuse levikuga seotud riskikäitumine (nii narkootikumide süstimist kui seksuaalelu puudutav) oli antud uuringus osalenute seas sage. Kiire ja laiaulatuslik süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaal¬partneritele suunatud HIV-ennetuse programmide rakendamine on üli¬oluline epideemia edasise leviku pidurdamiseks. Infektsionisti külastavate HIV-nakatunud inimeste hinnang oma elukvaliteedile oli rahuldav. Ilmnesid erinevused soo, piirkonna ja võimaliku nakatumise tee järgi. Peamised tegurid, mis mõjutasid hinnangut elukvaliteedi erinevatele aspektidele, olid terviseseisund ning tööhõive. Lisaks tervishoiuteenuste pakkumisele elukvaliteedi parandamiseks on oluline suurendada tööhõivet HIV-nakatunud inimeste seas ning arendada selleks tööhõive programme. Käesolevas uuringus kasutatud elukvaliteedi instrument (WHOQOL-HIV) oli vastuvõetav tervishoiuteenuseid saavatele HIV-nakatunud inimestele ja nii eesti- kui venekeelne versioon on usaldusväärne ja valiidne. Küsimustikke saab edaspidi kasutada HIV-nakatunud inimestele suunatud rahvatervishoiu-alaste ja kliiniliste sekkumiste hindamiseks.
Eesti on Euroopa riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIV-nakkuse juhtude poolest ning siin on kirjeldatud Euroopa kõrgeim HIV-levimus süstivate narko¬maanide seas. HIV-nakkuse levikut ja HIV-nakatunud inimeste elukvaliteeti ei mõjuta mitte üksnes inimeste teadmised ja käitumine ning tervishoiusüsteem, vaid ka paljud keskkonnast, sotsiaalmajanduslikust ning õiguslikust olukorrast tulenevad tegurid. Nende tegurite mõistmine on oluline, et planeerida ja rakendada meetmeid eesmärgiga pidurdada HIV-nakkuse levikut ning parandada HIV-nakatunud inimeste elukvaliteeti. Käesolev doktoritöö keskendub HIV-nakkuse levimuse ja riskitegurite hindamisele süstivate narkomaanide seas ning HIV-nakatunud inimeste elukvaliteedi ja sellega seotud tegurite hindamisele Eestis. HIV-levimus süstivate narkomaanide seas oli antud uuringus Tallinnas 54% ja Kohtla-Järvel 90%. HIV-nakkuse levikuga seotud riskikäitumine (nii narkootikumide süstimist kui seksuaalelu puudutav) oli antud uuringus osalenute seas sage. Kiire ja laiaulatuslik süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaal¬partneritele suunatud HIV-ennetuse programmide rakendamine on üli¬oluline epideemia edasise leviku pidurdamiseks. Infektsionisti külastavate HIV-nakatunud inimeste hinnang oma elukvaliteedile oli rahuldav. Ilmnesid erinevused soo, piirkonna ja võimaliku nakatumise tee järgi. Peamised tegurid, mis mõjutasid hinnangut elukvaliteedi erinevatele aspektidele, olid terviseseisund ning tööhõive. Lisaks tervishoiuteenuste pakkumisele elukvaliteedi parandamiseks on oluline suurendada tööhõivet HIV-nakatunud inimeste seas ning arendada selleks tööhõive programme. Käesolevas uuringus kasutatud elukvaliteedi instrument (WHOQOL-HIV) oli vastuvõetav tervishoiuteenuseid saavatele HIV-nakatunud inimestele ja nii eesti- kui venekeelne versioon on usaldusväärne ja valiidne. Küsimustikke saab edaspidi kasutada HIV-nakatunud inimestele suunatud rahvatervishoiu-alaste ja kliiniliste sekkumiste hindamiseks.