Systematic studies on the subfamily Sterrhinae (Lepidoptera: Geometridae)
Date
2010-05-11T06:48:44Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
This thesis focuses on problems related to the systematics of the moth subfamily Sterrhinae, one of the largest subfamilies of ‘loopers’ (Geometridae). Molecular phylogenetic analysis proved that the European ‘blood-vein’ is a complex of two closely related species, namely Timandra griseata and T. comae. There was also some evidence that these species may occasionally hybridize. I showed that the small Palaearctic genus Lythria belongs in the Sterrhinae subfamily rather than the Larentiinae subfamily, which was the previously prevailing opinion. This result was confirmed both using molecular phylogenetic analysis and examination of morphological characteristics. Moreover, I showed that certain morphological characteristics related to the wing venation that had previously been thought to be critical in distinguishing between Sterrhinae and Larentiinae are in fact unsuitable for that purpose, as they occur in both groups. Lythria venustata, a species hitherto only recorded in Kazakhstan, was shown to differ considerably from all other representatives of the genus Lythria. The remaining four Lythria species formed two groups of sister taxa: the widely-distributed Eurasian species L. purpuraria was closely related to L. plumularia, which is an endemic of European High Alps; L. cruentaria, another widely-distributed Eurasian species, was closely related to L. sanguinaria, whose distribution is confined to the Iberian Peninsula and southern France. Using molecular phylogenetic analysis I divided the subfamily Sterrhinae into two lineages: one comprising the tribes Rhodostrophiini, Scopulini and Sterrhini; and the other comprising the tribes Cosymbiini, Timandrini, Rhodometrini and Lythriini. This division is in concordance with recent morpho-cladistic analysis.
Käesolevas väitekirjas keskenduti süstemaatika-alaste küsimuste lahendamisele kuluvaksiklaste (Sterrhinae) alamsugukonnas, mis on üks neljast peamisest vaksiklaste (Geometridae) alamsugukonnast. Geenijärjestuste fülogeneetilise analüüsi abil näidati, et põhja-oblikavaksik (Timandra griseata) ja harilik oblikavaksik (Timandra comae) on kaks iseseisvat, kuigi lähedast liiki, mis mõnikord võivad hübridiseeruda. Selgus, et vastupidiselt senisele arvamusele kuulub Palearktises levinud perekond punavaksik (Lythria) kuluvaksiklaste, mitte kirivaksiklaste (Larentiinae) hulka. Seda seisukohta toetavad nii geenijärjestuste fülogeneetiline analüüs kui ka mitmed punavaksikute morfoloogilised iseärasused. Lisaks selgus, et mõned tiivasoonestuse eripärad, mida varem peeti kulu- ja kirivaksiklaste eristamisel olulisteks, esinevad tegelikult mõlemas kõnealuses rühmas ning ei sobi seega madalamate taksonite täie kindlusega liigitamiseks. Seni vaid Kasahstanist leitud Lythria venustata erineb märgatavalt kõigist teistest punavaksikutest. Lisaks sellele liigile leidub perekonnas punavaksik veel kaks lähedaste liikide gruppi: Euraasias laialt levinud kirburohu-punavaksiku (Lythria purpuraria) lähimaks sugulaseks on Kõrg-Alpides esinev L. plumularia. Samuti laia levilaga oblika-punavaksik (L. cruentaria) moodustab aga sõsarliikide klaadi ainult Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal esineva liigiga L. sanguinaria. Geenijärjestuste fülogeneetiline analüüs näitas, et kuluvaksiklaste alamsugukond jaguneb kaheks evolutsiooniliseks liiniks, millest ühte kuuluvad kindlasti triibused Rhodostrophiini, Scopulini ja Sterrhini, teise aga triibused Cosymbiini, Timandrini, Rhodometrini ja Lythriini. Selline jaotus on kooksõlas hiljuti avaldatud analüüsidega, mis põhinesid liblikate välismorfoloogial ning anatoomilistel iseärasustel.
Käesolevas väitekirjas keskenduti süstemaatika-alaste küsimuste lahendamisele kuluvaksiklaste (Sterrhinae) alamsugukonnas, mis on üks neljast peamisest vaksiklaste (Geometridae) alamsugukonnast. Geenijärjestuste fülogeneetilise analüüsi abil näidati, et põhja-oblikavaksik (Timandra griseata) ja harilik oblikavaksik (Timandra comae) on kaks iseseisvat, kuigi lähedast liiki, mis mõnikord võivad hübridiseeruda. Selgus, et vastupidiselt senisele arvamusele kuulub Palearktises levinud perekond punavaksik (Lythria) kuluvaksiklaste, mitte kirivaksiklaste (Larentiinae) hulka. Seda seisukohta toetavad nii geenijärjestuste fülogeneetiline analüüs kui ka mitmed punavaksikute morfoloogilised iseärasused. Lisaks selgus, et mõned tiivasoonestuse eripärad, mida varem peeti kulu- ja kirivaksiklaste eristamisel olulisteks, esinevad tegelikult mõlemas kõnealuses rühmas ning ei sobi seega madalamate taksonite täie kindlusega liigitamiseks. Seni vaid Kasahstanist leitud Lythria venustata erineb märgatavalt kõigist teistest punavaksikutest. Lisaks sellele liigile leidub perekonnas punavaksik veel kaks lähedaste liikide gruppi: Euraasias laialt levinud kirburohu-punavaksiku (Lythria purpuraria) lähimaks sugulaseks on Kõrg-Alpides esinev L. plumularia. Samuti laia levilaga oblika-punavaksik (L. cruentaria) moodustab aga sõsarliikide klaadi ainult Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal esineva liigiga L. sanguinaria. Geenijärjestuste fülogeneetiline analüüs näitas, et kuluvaksiklaste alamsugukond jaguneb kaheks evolutsiooniliseks liiniks, millest ühte kuuluvad kindlasti triibused Rhodostrophiini, Scopulini ja Sterrhini, teise aga triibused Cosymbiini, Timandrini, Rhodometrini ja Lythriini. Selline jaotus on kooksõlas hiljuti avaldatud analüüsidega, mis põhinesid liblikate välismorfoloogial ning anatoomilistel iseärasustel.
Description
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.