Landslides in clayey soils of western Estonia
Date
2011-10-12
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Maalihkeid seostatakse tavaliselt mägiste ning sademeterohkete aladega, kuid ka tasase pinnamoega Eestis toimuvad gravitatsioonist tingitud pinnase liikumised. Esimesed teated maalihetest Eestis ulatuvad mitmesaja aasta taha, kui Vigalasse ehitatud vastne mõisahoone jõkke libises. Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976. aastal Sauga jõe ääres ning liigutas hinnanguliselt ühe korraga 100 000 m3 pinnast. Alates 2002. aastast on Tartu Ülikooli geoloogia osakond uurinud Pärnu ümbruses toimunud maalihete levikut, mehhanismi ning vallandavaid tegureid. Tehtud tööd on kokku võetud käesolevas doktoritöös. Maalihete inventuuri tulemusena on koostatud maalihete andmebaas, mis hetkel sisaldab andmeid 26 maalihke kohta. Maalihete suurimateks koondumiskohtadeks on Eametsa küla Sauga jõe ääres ning Tammiste külas Pärnu jõe ääres. Valdavalt viir¬savist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihke¬kompleksid alates 10° nõlvakaldest, tüsedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni ning alandaks poorirõhkusid nõlvades.
Landslides are one of the most costly natural hazard that human kind has to face. Since 2002 Department of geology from University of Tartu has been investigating landslides in the Pärnu region, the most unstable area in Estonia. Most of the landslides take place on convex slopes of the river valleys, altogether 26 landslides are currently added to the landslide inventory. Landslides form two distinctive groups: larger, retrogressive landslide complexes affecting clayey slopes of the Sauga and Audru River valleys and smaller, single rotational slope failures affecting sandy slopes in the Pärnu and Reiu River valleys. River erosion is the main preparatory process of landslides. Water-related phenomena, like excess pore pressures, seepage, loss of negative pore pressure, etc., are the main triggers for slope failures. Pore pressure fluctuations are mostly controlled by the temperature and related snow-melt and have a strong effect on the stability of clayey slopes whereas the stability of the sandy slopes is less affected. The Sauga River valley is the most unstable region in the study area according to landslide susceptibility mapping. Reforestation and drainage of river banks would decrease river undercutting and stabilize valley slopes most effectively.
Landslides are one of the most costly natural hazard that human kind has to face. Since 2002 Department of geology from University of Tartu has been investigating landslides in the Pärnu region, the most unstable area in Estonia. Most of the landslides take place on convex slopes of the river valleys, altogether 26 landslides are currently added to the landslide inventory. Landslides form two distinctive groups: larger, retrogressive landslide complexes affecting clayey slopes of the Sauga and Audru River valleys and smaller, single rotational slope failures affecting sandy slopes in the Pärnu and Reiu River valleys. River erosion is the main preparatory process of landslides. Water-related phenomena, like excess pore pressures, seepage, loss of negative pore pressure, etc., are the main triggers for slope failures. Pore pressure fluctuations are mostly controlled by the temperature and related snow-melt and have a strong effect on the stability of clayey slopes whereas the stability of the sandy slopes is less affected. The Sauga River valley is the most unstable region in the study area according to landslide susceptibility mapping. Reforestation and drainage of river banks would decrease river undercutting and stabilize valley slopes most effectively.
Description
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.
Keywords
maalihked, savi, pinnas, Pärnumaa, landslides, clay, soil