Metakontrastmaskeerimine: val66met geenipolümorfismi ja pertseptiivsete strateegiate mõju

Abstract

Viimaste aastate uuringud on välja toonud, et individuaalsed erinevused mängivad metakontrastmaskeerimise juures olulist rolli. Käesolev töö uurib muuhulgas geenipolümorfismide mõju ning näitab, et geenipolümorfismi val66met otsene mõju metakontrastmaskeerimise tüüpfunktsioonidele puudub, kuid ei välista polümorfismi mõju avaldumist läbi kõrgema taseme protsesside. Töös leiab kinnitust kongruentsuse mõju olulisus maskeerimisfunktsioonide kujunemisele, seda nii maskeerimistüüpide, soo kui ka pertseptiivsete strateegiate lõikes. Tuuakse välja erinevate vastamisstrateegiate kasutamine. Ilmneb, et visuaalsete muutuste jälgimise strateegia kasutamisest on kõige suuremal määral mõjutatud meessoost katseisikud, kelle tulemused selle strateegia kasutamisel halvenevad. Nurkade ja servade jälgimise strateegia kasutamine tõstab val/met geenipolümorfismiga katseisikute vastamistäpsust, seda suurtel SOA väärtustel. Olulist positiivset mõju omab algselt valitud strateegiast kinnipidamine ning seda eelkõige meessoost vastajate ja mittekongruentsete stiimulite korral. Osalist kinnitust leiab ka katse käigus toimuv õppimine.