Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud venelaste suhtes
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida, et milline on eestlaste etniline hoiak lähtuvalt eesti ja vene nimedest. Selle selgitamiseks sai kasutatud nii eksplitsiitset, kui ka implitsiitset testimist: Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test (IAT), väiteküsimustik ja pildiga tekstülesanne (nn. „tänava meetod“). Uurimustöö täpsem fookus keskendus asjaolule, et implitsiitne testimine (konkreetsemalt IAT) võib anda täiendavat informatsiooni inimese hoiaku kohta võrreldes tavapärase küsimustikmeetodiga. Automaatsed reageerimiskalduvused (mida IAT mõõdab) ja teadvustatud hoiakud (mida küsimustikud mõõdavad) ei pruugi alati kokku langeda. Ja kui me omame informatsiooni mõlema kohta, võime suuta ära seletada suurema osa inimeste käitumisest. Kuna antud teemat ei oldud varem sellisel meetodil Eestis veel uuritud, siis oligi vaatluse all see, et kuidas suhestuvad omavahel eksplitsiitne (väiteküsimustik ja nn. „tänava meetot“) ja implitsiitne (IAT) testimine ning mida võib öelda neid meetodeid omavahel võrreldes. Uurimustöö käigus ilmnes asjaolu, et eksplitsiitse ja implitsiitse testimise vahel puudus oluline seos. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks katseisikute vähesus, kelle andmed kasutuskõlblikuks osutusid. Siinkohal võis sellist olukorda tingida IAT testi vähene atraktiivsus nii sisulisest, kui ka korralduslikust poolest. Nimelt tuli katseisikutel näha vaeva alates testi kätte saamisest, kuni andmete saatmiseni ning testi sisuline pool oli küllaltki monotoonne ja pikk. Seega on käesoleva uurimustöö põhjal lõplikku järeldust vara teha, kuid sellest hoolimata sai tõstatatud rida küsimusi ja sai esile toodud tähelepanekuid, mida tuleks tulevikus antud kontekstis arvesse võtta.