Välja- ja tagasirände representatsioon Postimehes ja Eesti Päevalehes 2008. ja 2012. aastal
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks on kirjeldada Eesti elanike välja- ja
tagasirände representatsiooni aastatel 2008 ja 2012. Töös on lähtutud eeldusest, et
meediarepresentatsioonidel on oluline roll ühiskonnas toimuva peegeldamisel ja
tendentside tõlgendamisel ning samuti ka inimeste arusaamade ja hoiakute kujunemisel.
Nendest aspektidest lähtuvalt on uurimistöö eesmärgiks selgitada, millised on
lähiaastatel olnud rändega seotud meediarepresentatsioonid ning missuguseid
hinnanguid ja arusaamu evivad ajakirjanikud, kes rände teemasid kajastavad. Saadud
tulemusi võrreldakse varem sarnasel teemal ilmunud uurimistöödega.
Töö teoreetilises osas esitati peamised mõisted ning välja- ja tagasirände
teoreetilised lähtekohad, millele töös toetutakse. Töö teooria osas kontseptualiseeriti
rännet nii demograafilise, majandusliku kui ka kultuurilise nähtusena. Seejärel esitati
kriitika lähenemiste nõrkuste kohta ning lahendus, millele käesolevas töös toetutakse.
Varasemad Eesti konteksti kajastavad rändeteemalised uuringutulemused ja
meediarepresentatsioonid asetatati nähtuste interpreteerimiseks teoreetilisse konteksti,
mille abil ilmnesid ühiskonnas valitsevad peamised suundumused ja arusaamad.
Lisaks anti ülevaade varasematest empiirilistest uuringutest, mis on keskendunud Eesti
elanike välja- ja tagasirände meediarepresentatsiooni analüüsimisele meediatekstides. Töös kasutati kvantitatiivset kontentanalüüsi, mille eesmärgiks oli selgitada,
millised on rändeteemaliste artiklite teemakäsitlused ja kuidas rändajaid kirjeldatakse.
Valimisse kuulusid Eesti Päevalehes ja Postimehes ilmunud rändeteemalised artiklid
ajavahemikus 01.01.–31.12.2008 ja 01.01.–21.12.2012, kokku oli 141 meediateksti.
Kvantitatiivsete tulemuste ilmestamiseks kasutati tekstinäiteid valimisse kuulunud
artiklite hulgast, mis kandsid illusteerivat ja selgitavat funktsiooni. Lisaks
meediatekstide analüüsile viidi läbi intervjuud kuue rände teemal kirjutanud
ajakirjanikuga: Postimeest esindasid Anneli Ammas, Alo Raun ja Hanneli Rudi ning
Eesti Päevalehte Külli-Riin Tigasson, Tuuli Jõesaar ja Dannar Leitmaa, kellest viimane
töötas intervjueerimise ajal juba Eesti Ekspressis reporterina. Tulemuste esitlemine
jaotati meediasisu ja töö eesmärkide põhjal kaheks: välja- ja tagasirände
meediarepresentatsioon ja ajakirjanikud representatsioonide kujundajana. Uuringu raames püstitati kolm hüpoteesi, mis ka kinnitust leidsid:
1. Rändekäsitlused on vaadeldud ajaperioodi jooksul muutunud veelgi
laiaulatuslikumaks nii sisu kui ka mahu poolest.
2. Rände põhjuseid ja mõjusid käsitletakse meedias peamiselt majanduslikust
kontekstist lähtuvalt, samas on kasvanud ka teiste aspektide kajastamine.
Tulemustest järeldub, et väljarände teema kajastamisel lähtutakse
vaatlusperioodi vältel eeldusest, et välismaale minnakse eelkõige parema
majandusliku heaolu tagamise nimel.
3. Ajakirjanike hoiakud ja tõlgendused sarnanevad meediatekstides esitatuga, mis
tähendab, et tekstides peegelduvad autori arusaamad ja tõlgendused, millele on
kõneallikaks olnud inimeste näidetel kinnitust saadud. Uurimistöö kokkuvõtteks võib väita, et eestlaste välja- ja tagasirände
meediarepresentatsioone iseloomustab aastatel 2008 ja 2012 mitmekülgne
teemakäsitlus, mis tuginevad ajakirjanike isiklikele kogemustele ja tõlgendustele
ühiskonnas toimuvast. Varasemate uurimistöödega (Oja 2005, Vengerfeldt 2009)
võrreldes võib välja tuua, et üldine meediapilt ei ole aastate jooksul märkimisväärselt
muutunud. Samas ühiskonnas toimunud sündmused mõjutavad ka rännet ning need
omakorda meediarepresentatsioonide rõhuasetusi ja tõlgendusi. Selliselt on
majanduskriisi ja rände kasvu mõjul mitmekesistunud rändega seotud ja
meediatekstides kajastatud teemadering: 2012. aastal pälvis meedia tähelepanu nn
pruudipõud Eesti maapiirkondades, samuti hakati järjest enam rääkima, et Eestisse on
tagasi oodatud kõik väljarännanud, mitte üksnes talendid, nagu kampaania „Talendid
koju“vahendusel esialgu kuulutati.