Eestis õppivate ja elavate soome-ugri väikerahvaste meediakasutus

Abstract

Käesoleva magistritöö uurimise eesmärgiks oli Eesti ülikoolides õppivate ning õppinud ja siia elama jäänud Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajate massimeedia kasutamise kaardistamine/määramine. Teoreetiliseks baasiks olid identiteedi küsimus, meedia ja identiteedi seoste uurimine ning ülevaade Venemaa soome-ugri rahvastest ja nende meedia olukorrast. Uurimuse läbiviimisel on kasutatud standardiseeritud ankeetküsitluse meetodit. Ankeeti jagati Eestis õppivate ja elavate Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajate seas. Uurimise tulemuste alusel saab kokkuvõtteks ütelda, et Eestis õppivad ja elavad soome-ugri väikerahvaste esindajad kasutavad kõige enam nii Eesti kui ka Venemaa meediat. Informatsiooni saamisel domineerib kõikidest uuritud meediakanalitest ja kõikides uuritud keeltest uus meedia – internet. Mitte kõikidel soome-ugri rahvaste esindajatel ei ole ligipääsu oma rahvuskeelsetele meediakanalile, kuid suuremal osal on mingi ligipääs siiski olemas. Oma rahvuskeeles kasutavad enamik vastajaid meediakanaleid ebaregulaarselt või pigem harva. Saab ka välja tuua, et tänapäeval etniliste meediakanalite roll on piiratud, võib olla muutub see tulevikus. Venemaalt pärit soomeugrilased on suuremalt jaolt kohanenud Eesti eluga. Nende seas toimub ka mingil määral integratsiooniprotsess Eesti ühiskonnaga, kuigi domineerivaks suhtluskeeleks on vene keel. Kuid nad kasutavad töö ja õppimiskohal üsna olulisel määral ka eesti keelt. Nad säilitavad ka oma rahvuskeeles suhtlemise, tehes seda peamiselt oma perekonnaringis ja rahvuskaaslastega suheldes.