Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus: alusmaterjal sotsiaalmeedia kasutamise hea tava väljatöötamiseks
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada Eesti Panga töötajate Facebooki
kasutust 2012. aastal ning süvaintervjuude raames uurida, milliseid võimalusi ja riske
näevad keskpanga töötajad tööga haakuvas Facebooki kasutuses. Bakalaureusetöö
praktilise väljundina töötasin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalmeedia
kasutamise hea tava projekti.
Töötajate Facebooki kasutuse uurimiseks kaardistasin kõigi Facebookis kontot
omanud Eesti Panga töötajate postitused ning kasutasin lisaks ka kontentanalüüsi.
Keskpanga ja ühiskondlikel teemadel postitusi teinud 10 töötajaga viisin läbi
semistruktureeritud süvaintervjuud, mille käigus uurisin nende nägemust võimaluste
ja riskide kohta, mis kaasnevad keskpanga osalusega sotsiaalmeedias.
Eesti Panga 237 töötajast kasutas Facebooki kontot 2012. aastal 108 inimest ehk 46
protsenti personalist. Samas tehti kahe kuu vältel kõigi töötajate peale kokku vaid
kolm postitust keskpanga kohta ning 16 postitust ühiskondlikel teemadel. Seevastu
tehti 208 postitust teemadel, mida võib liigitada eraeluliste ja meelelahustuslike
teemade gruppi. Viie kuu peale kokku kogunes keskpanga või ühiskondlikel teemadel
postitajaid kokku 14, neist 10 olid mehed ja neli naised. Süvaintervjuudest nähtus, et töötajate arusaam Facebooki kasutusega kaasnevatest
riskidest on üsna ühtne ning töötajad on tajutud privaatsuse- ja maineriskidele
vastavalt kohandanud oma käitumist sotsiaalvõrgustikus.
Sotsiaalmeedia kasutuse hea tava väljatöötamise vajaduse osas toetasid
intervjueeritud töötajad rohkem julgustavat kui keelavat lähenemist. Julgustavat
suhtumist keskpanga poolt toetavad Vertmanni (2010) väljatoodud andmed, mille
kohaselt hindavad sotsiaalmeedia kasutaja kõige usaldusväärsemaks valdkonna
ekspertide arvamusi ja seejärel sõprade soovitusi. Oma tutvusringkonnas vastavad
keskpanga töötajad tõenäoliselt mõlemale tingimusel, seega on tegu potentsiaalselt
mõjukate arvamusliidritega.
Kuna sotsiaalvõrgustiku valiku ühe olulise kriteeriumina nägid töötajad võrgustiku
populaarsust, siis oleks mõistlik sotsiaalvõrgustikes osalemise teemat laiemana kui
ühe kanali kesksena. Seetõttu võib keskpangale, aga ka teistele organisatsioonidele, soovitada lisaks võrgustiku-spetsiifilisele konkreetsele rakenduskavale töötada välja
ka üldiste põhimõtete kogum, millest lähtuvalt organisatsioon valib võrgustikke ja
mooduseid, kuidas neis osaleda.
Intervjeeritud kümnest inimesest üheksa kasutas Facebooki tihemini kui kord päevas
ja osa tõi selle põhjuseks mobiilsete netiseadmete kasvava populaarsuse. Selle trendi
jätkumisel võib Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus aina kasvada, mis võib
tähendada ka senisest suuremat suhtlust keskpangaga haakuvatel teemadel. See viitab
sotsiaalvõrgustiku kasutamise hea tava väljatöötamise vajadusele.
Bakalaureusetöö rakendusliku osana pakkusin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud
sotsiaalvõrgustike kasutamise hea tava projekti. Hea tava projekt annab keskpanga
töötajatele praktilise juhendi, mis ühelt poolt julgustab neid sotsiaalvõrgustikes
toimuvates diskussioonides osalema ja teiselt poolt juhib nende tähelepanu sellega
kaasnevatele riskidele.
Võtmesõnad: Eesti Pank, keskpank, avalik sektor, sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia
kasutuse hea tava.