Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus: alusmaterjal sotsiaalmeedia kasutamise hea tava väljatöötamiseks

Date

2013

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada Eesti Panga töötajate Facebooki kasutust 2012. aastal ning süvaintervjuude raames uurida, milliseid võimalusi ja riske näevad keskpanga töötajad tööga haakuvas Facebooki kasutuses. Bakalaureusetöö praktilise väljundina töötasin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalmeedia kasutamise hea tava projekti. Töötajate Facebooki kasutuse uurimiseks kaardistasin kõigi Facebookis kontot omanud Eesti Panga töötajate postitused ning kasutasin lisaks ka kontentanalüüsi. Keskpanga ja ühiskondlikel teemadel postitusi teinud 10 töötajaga viisin läbi semistruktureeritud süvaintervjuud, mille käigus uurisin nende nägemust võimaluste ja riskide kohta, mis kaasnevad keskpanga osalusega sotsiaalmeedias. Eesti Panga 237 töötajast kasutas Facebooki kontot 2012. aastal 108 inimest ehk 46 protsenti personalist. Samas tehti kahe kuu vältel kõigi töötajate peale kokku vaid kolm postitust keskpanga kohta ning 16 postitust ühiskondlikel teemadel. Seevastu tehti 208 postitust teemadel, mida võib liigitada eraeluliste ja meelelahustuslike teemade gruppi. Viie kuu peale kokku kogunes keskpanga või ühiskondlikel teemadel postitajaid kokku 14, neist 10 olid mehed ja neli naised. Süvaintervjuudest nähtus, et töötajate arusaam Facebooki kasutusega kaasnevatest riskidest on üsna ühtne ning töötajad on tajutud privaatsuse- ja maineriskidele vastavalt kohandanud oma käitumist sotsiaalvõrgustikus. Sotsiaalmeedia kasutuse hea tava väljatöötamise vajaduse osas toetasid intervjueeritud töötajad rohkem julgustavat kui keelavat lähenemist. Julgustavat suhtumist keskpanga poolt toetavad Vertmanni (2010) väljatoodud andmed, mille kohaselt hindavad sotsiaalmeedia kasutaja kõige usaldusväärsemaks valdkonna ekspertide arvamusi ja seejärel sõprade soovitusi. Oma tutvusringkonnas vastavad keskpanga töötajad tõenäoliselt mõlemale tingimusel, seega on tegu potentsiaalselt mõjukate arvamusliidritega. Kuna sotsiaalvõrgustiku valiku ühe olulise kriteeriumina nägid töötajad võrgustiku populaarsust, siis oleks mõistlik sotsiaalvõrgustikes osalemise teemat laiemana kui ühe kanali kesksena. Seetõttu võib keskpangale, aga ka teistele organisatsioonidele, soovitada lisaks võrgustiku-spetsiifilisele konkreetsele rakenduskavale töötada välja ka üldiste põhimõtete kogum, millest lähtuvalt organisatsioon valib võrgustikke ja mooduseid, kuidas neis osaleda. Intervjeeritud kümnest inimesest üheksa kasutas Facebooki tihemini kui kord päevas ja osa tõi selle põhjuseks mobiilsete netiseadmete kasvava populaarsuse. Selle trendi jätkumisel võib Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus aina kasvada, mis võib tähendada ka senisest suuremat suhtlust keskpangaga haakuvatel teemadel. See viitab sotsiaalvõrgustiku kasutamise hea tava väljatöötamise vajadusele. Bakalaureusetöö rakendusliku osana pakkusin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalvõrgustike kasutamise hea tava projekti. Hea tava projekt annab keskpanga töötajatele praktilise juhendi, mis ühelt poolt julgustab neid sotsiaalvõrgustikes toimuvates diskussioonides osalema ja teiselt poolt juhib nende tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele. Võtmesõnad: Eesti Pank, keskpank, avalik sektor, sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia kasutuse hea tava.

Description

Keywords

Citation