Facebooki kasutamine tööle kandideerijate taustauuringu tegemisel teenindussektori asutuste näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida teenindussektori tööle värbajate praktikaid Facebookis kandidaatidele taustauuringute tegemisel. Püüdsin välja selgitada, kuidas teenindussektori tööle värbajad teevad Facebookis kandidaatidele taustauuringut ning kuidas hinnatakse tööle kandideerijate Facebooki profiile. Andmeid kogusin kvalitatiivsel meetodil – intervjueerisin kümmet personaliga tegelevat isikut, kes kasutavad enda töös Facebooki kandidaatide kohta lisainformatsiooni leidmise allikana. Teoreetilistest ja empiirilistest lähtekohtadest tulenevalt püstitasin kaks peamist uurimisküsimust, millele sain valitud meetodi abil ka vastused. Läbiviidud uuringust selgus, et valimisse kuulunud teenindussektori tööle värbajate puhul olenevad taustauuringu tegemise praktikad vastavalt konkreetsele isikule ja organisatsioonile ning selgelt välja kujunenud tegevusmustreid ei ole. Taustauuringut Facebookis tehakse nii enne intervjuusid kui ka pärast antud toimingut ning olenevalt organisatsioonist kas mõnele üksikule kandidaadile või absoluutselt kõikidele kandideerinud isikutele. Ühise joonena on valimisse sattunud tööle värbajate puhul see, et eelnevalt kandidaadilt nõusolekut taustauuringu tegemiseks ei küsita ning taustauuringu tegemist kandidaadi teadmata üldjoontes ebaeetiliseks ei peeta. Facebooki kui taustauuringu tegemise allikat peetakse küll usaldusväärseks, kuid antud sotsiaalvõrgustikust leitud informatsiooni mõju otsustusprotsessis sõltub vastavalt taustauuringut läbi viivast isikust ning üheseid tendentse on keeruline välja tuua. Valimisse kuulunud tööle värbajad hindavad profiilide puhul informatiivseteks kandidaadi fotoalbumeid, huvisid ning sõprusringkonda ning neid vaadatakse profiili analüüsides ka esmajoones. Erinevad kampaaniate jagamised ning meeldimised on pigem teisejärgulised ning neile niivõrd suurt rõhku ei panda. Intervjueeritud tööle värbajatele jätsid head muljet profiilid, mis on privaatsussätetega kaetud, kuid millest peegelduvad mõningal määral kandidaadi huvid ja hobid ning millel on korrektne kandidaati kujutav profiilipilt. Negatiivset muljet lõid tööle värbajate silmis liiga tugevate veendumuste peale surumine, ebatsensuursed fotod ning ebasobilik eneseväljendus. Vastavasisulisi soovitusi anti ka näidisprofiilidele. Vaadeldes tööst selgunud tulemusi, siis võib välja tuua, et sotsiaalmeedia profiilid mõjutavad tööle värbamise otsuseid ning kandideerijad peaksid mõtlema, millist informatsiooni enda kohta avalikustada ja postitada. Kuna teema on aktuaalne nii uusi töötajaid värbavate ettevõtete personalijuhtidele kui ka tööle kandideerijatele, siis on oluline seda edasi uurida. Võtmesõnad: Facebook, tööle värbamine, taustauuring, teenindussektor