Üliõpilaste hoiakud Eestist väljarände suhtes ja selleteemalise meediaarutelu retseptsioon
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Eestist väljaränne on viimasel ajal pälvinud meedia kajastust peamiselt seoses
rahvaloendusega ja arstide lahkumisega Soome. Käesolev bakalaureusetöö fookus oli
üliõpilaste hoiakute selgitamisel väljarände suhtes ning vastava meediakajastuse
retseptsioon. Bakalaureusetöö lähtus eeldusest, et meedia mõjutab hoiakute kujunemist.
Valitud fookuste uurimiseks põhines analüüs põhiõppe viimase kursuse tudengite
seisukohtadel, sest autori seisukohast on viimane kursus aeg, kus noored mõtlevad
rohkem tulevikuplaanide peale.
Teoreetiline ja empiiriline osa annab ülevaate rändeteooriatest, millele bakalaureusetöö
toetub. Samuti annab see ülevaate Eesti rändeprotsessidest ja ajaloost.
Autor kasutas bakalaureusetöös kvantitatiivsed ja kvalitatiivset analüüsi. Autor viis läbi
läbi veebiküsitluse, mille põhjal tegin kvantitatiivse analüüsi, et kirjeldada üldisi
väljarände hoiakuid üliõpilaste seas ning teises osas viisin läbi üksteist intervjuud, mille
põhjal tegin kvalitatiivse analüüsi, et selgitada täpsemalt hoiakute kujunemist. Uurimusest selgus, et ühest küljest peetakse väljarännet probleemiks, kuid samas
nenditakse, et ränne on globaliseeruva maailma tavapärane osa ning üliõpilaste hoiakud
väljarände suhtes on pigem positiivsed ja avatud. Ilmnes, et väljarände toetajad
põhinevad oma argumentatsioonis inimeste vabale valikule ja kirjeldavad lahkumise
põhjuseid peamiselt majanduslikest aspektidest lähtuvalt. Noortele iseloomulikult
tuuakse majanduslike motiivide kõrval välja ka enesearengulisi põhjendusi Eestist
lahkumiseks. Väljarände põhjuslike toetajate jaoks olid hoiaku selgitamisel määravateks
aspektideks väljarände eesmärk ja ajaline kestvus. Oli märgata, et intervjueeritavad
tuginevad hoiakute selgitamisel suhteliselt palju iseenda, lähedaste ja varem meediast
saadud teadmistele ja kogemustele. Retseptsiooni analüüsist ilmnes, et kui artiklis
esitatud seisukoht ei ühti lugeja omaga, suhtutakse artiklisse suhteliselt kriitiliselt ning
tuuakse vastukaaluks näiteid oma kogemustest.
Käesolevas töös selgus, et üliõpilaste hoiakud väljarändesse on tõepoolest positiivsed ja
avatud, intervjueeritavate valimis ei esinenud ühtegi täielikult negatiivse suhtumisega
inimest. Kvalitatiivselt ilmnes, et üliõpilaste suhtumine väljarändesse on positiivsem kui
nende tuttavad on lahkunud või kui nad ise plaanivad lahkuda, kuid kvantitatiivne
analüüs seda statistiliselt ei kinnitanud. Samuti ei saa täielikult väita, et vastavat meediakajastust jälginud inimeste hoiakud on fikseerunumad, esines küll vastav
tendents, kuid täielikult ei saa vastavat soodumust kinnitada.
Kokkuvõtvalt oli käesoleva töö eesmärgiks selgitada, kuidas on üliõpilaste hoiakud
väljarände suhtes kujunenud, kuidas nad neid argumenteerivad ning kuidas suhtuvad
üliõpilased väljarände teemalisse meediakajastusse. Üliõpilaste argumentatsioon
tugineb varasemalt meediast saadud informatisoonile ja paljuski enda ja tuttavate
kogemustele.