Soontaimede kooslusetüüpide evolutsiooniline vanus

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Mitmete tänapäevaste bioomide teke algas kattesemnetaimede domineerima hakkamisega hilises Kriidis ja Gondwana supermandri lahknemisega, kui levisid suures osas sarnased kooslused külmatundlike taimeliikide ja vihmametsadega. Paleotseenis ja Eotseenis toimus koosluste järsem eristumine ning hakkasid levima uued taksonid nagu näiteks kõrrelised ja liblikõielised Lõuna-Ameerikas. Eotseeni lõpus ja Oligotseeni alguses toimunud kliima jahenemine ja kuivemaks muutumine põhjustasid paljudes bioomides uutele taimekooslustele üleminekut või nende geograafilise asukoha muutust ja põhiliselt levisid kuivad metsakooslused, avatud kooslused ja kõrrelised. Miotseenis hakkasid levima turbasamblad ja tekkis perekond Sphagnum. Austraalias hakkas levima siis sklerofülli bioom. Miotseenis alguses toimus ka troopilise floora levima hakkamine ja ka selle taandumine, kui kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks Miotseeni lõpus. Samuti hakkasid Miotseeni keskel domineerima C3 kõrrelised ja levima C4 kõrrelised. Miotseeni lõpuks kujunesid välja mitmed tänapäevased rohumaakoolused savannides, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ja hakksid domineerima C4 kõrrelised. Pliotseenis levisid rohumaad jätkuvalt edasi, Austraalias toimus kõrreliste järsk levik, Aafrikas arenes välja Fynbose bioom ning 40% Aafrika metsadest. Pleistotseenis toimusid mitmed muutused Lõuna-Ameerika metsades ning Holotseenis toimus Lõuna-Ameerika kuivade pampade vahetumine niiskematega ja Põhja-Ameerika turbaraba väljakujunemine

Description

Keywords

soontaimed, kooslused, biogeograafia, bioom, evolutsioon

Citation