Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Erinevate majandamisviiside mõju eesti soojumika (Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.)) populatsioonile Jäola madalsooniidul(Tartu Ülikool, 2007) Saar, Peedu; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Maastiku struktuuri mõju hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ja geenivoolule(Tartu Ülikool, 2023) Kuningas, Vete-Mari; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesoleva töö eesmärgiks on uurida kasvukohtade killustumise mõju hariliku nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ja saada teada, kuidas mõjutavad erinevad maastikuelemendid hariliku nurmenuku populatsioonide vahelist geenivoolu*. Töö kirjanduslik pool annab ülevaate elupaikade pindala vähenemise ja killustumise mõjust liigilisele ja geneetilisele mitmekesisusele. Töö hõlmab ka uurimuslikku osa, milles analüüsitakse killustunud loopealsetel kasvavate hariliku nurmenuku populatsioonide geneetilist mitmekesisust. Lisaks kasutakse töös maastikugeneetilist meetodit geenivoolu soodustavate või takistavate maastikuelementide leidmiseks. The aim of this thesis is to study the effects of fragmentation of habitats on the genetic diversity of populations of Primula veris and to find out how different landscape elements affect the gene flow between populations of Primula veris. The literature review of the thesis gives an overview about the impact of habitat area reduction and fragmentation on species and genetic diversity. The thesis also includes a research part, in which the genetic diversity of the populations of the Primula veris growing on seminatural grasslands is analysed. In addition, the thesis uses a landscape genetic method to identify landscape elements that increase or decrease gene flow between populations.Item Tolmeldamise hüve väärtus ning selle rahalise hindamise meetodid(Tartu Ülikool, 2023) Tamme, Tõnis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondLõputöö eesmärgiks on koostada ülevaade tolmeldamise hüve tähtsusest, looduses ja majanduses nii maailma, Euroopa kui ka Eesti kontekstis. Töö annab ülevaate tolmeldamise majandusliku (sh rahalise) väärtuse hindamise ja arvestamise võimalustest ning tolmlemise hüve kättesaadavuse vähenemise või lausa kadumise korral kaasnevate majanduslike kahjude ulatust. Töö kajastab tolmeldamise hüve rahalise väärtuse hindamise meetodeid, analüüsib erinevaid lähenemisi, mida on põhiliselt kasutatud ning otsib vastust küsimustele, kas ja miks on oluline tolmlemisteenust rahaliselt hinnata ja mis on looduse hüvede rahalise hindamise pahupool. The aim of the thesis is to prepare an overview of the importance of the benefit of pollination, in nature and in the economy, both in the context of the world, Europe and Estonia. The paper provides an overview of the possibilities of assessing and considering the economic (including financial) value of pollination and the scope of economic losses in the event of a reduction in the availability of the benefits of pollination or even its disappearance. The work reflects the methods of assessing the financial value of the benefit of pollination, analyzes the different approaches that have been mainly used and seeks an answer to the questions why it is important to evaluate the pollination service financially and what is the downside of the financial evaluation of nature's benefits.Item Seente väljasuremine maastiku ja regiooni tasemel(Tartu Ülikool, 2023) Raheste, Riko; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondSeened on ökoloogiliselt mitmekülgsed organismid ning seeneriik on üks mitmekesiseim eukarüootide rühm. Seentel kui orgaanilise aine lagundajatel on tähtis roll biosfääri aineringluses. Kuigi liikide väljasuremine on looduslik protsess, on inimtegevuse mõjude suurenemisel liikide väljasuremised tähtsamaks probleemiks muutunud. Töö eesmärgiks oli kokku võtta, mida on teada seente (va samblikud) väljasuremisest globaalselt ja regionaalselt. Selleks töötati läbi erialane kirjandus ning koondati info Euroopa riikides väljasurnud seeneliikide kohta. Töö esimeses osas kirjeldatakse erinevaid väljasuremise definitsioone ning kuidas definitsioonid võivad erineda sõltuvalt aja- ja ruumiskaalast. Suurim väljasuremiste teabeallikas IUCN punane nimekiri hindab liikide väljasuremisohtu üheksa kategooriaga nii globaalsel kui ka piirkondlikul tasandil. Väljasuremisohu hinnanguid saab anda ka NatureServe raamistikuga, mis annab liigi ohuhinnangu globaalsel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Töö teises osas antakse ülevaade, kui palju teatakse väljasuremisest globaalselt. Ühtegi globaalselt välja surnud seeneliiki pole hetkel dokumenteeritud. Välja on toodud hetkel IUCNi punases nimekirjas olevate seeneliikide arv ning nende ohustatuse põhjused. Kolm suurimat seeneliikide ohutegurit on elamu- ja äripindade arendus ning ehitus, elupaikade nihkumine ning muutmine ja tulekahjude sageduse ja intensiivsuse tõus. Suurimateks elupaikadeks on parasvöötme metsad, erinevad rohumaad ja kivised alad. Töö kolmandas osas anti ülevaade väljasuremisest regionaalselt. Kirjeldatakse uuritud Euroopa regiooni riikide nimekirja, nende valimise põhjuseid ning, millistest allikatest ning kui palju seeneliikide kohta informatsiooni leiti. Kolmanda osa põhirõhk oli Euroopa regioonis valitud riikide väljasurnud liikide suurima osakaaluga kasvukohtade, ökoloogiate ja väljasuremise tegurite kirjeldus. Suurim osa väljasurnud liikide elukohad asusid erinevates metsatüüpides ja erinevatel rohumaadel ning vähem kasvasid liigid märgaladel. Enim seeneliike oli saprotroofse ja mükoriisse eluviisiga ning vähem liike olid eluviisilt parasiidid. Suurimateks põhjusteks olid metsandus ja põllumajandus. Väiksema mõjuga ohutegurid olid kliimamuutus ja keskkonna saastumus. Toodi välja seeneliigid, mis olid rohkem kui ühes riigis regionaalselt väljasurnud ning seeneliikide perekonnad, mis olid regioonis enim väljasurnud. Kirjeldati ka ökoloogiliste nõudmiste alusel 20 jaotunud generalistide ja spetsialistide erinevused ning toodi välja antud töös enim esinenud ökoloogilisi nišše. Neljandas osas kirjutati seeneliikide täiendavate väljasuremisohtu põhjustavate ohutegurite taustainfot. Peatükis kirjeldati, kuidas ohustavad seeneliike metsatulekahjud ja peremeesliigi väljasuremine. Töös selgus, et kitsamate ökonišidega liigid on väljasuremisaltimad, sest väljasurnud liikide seas enamik olid keskkonnatingimuste osas nõudlikud. Seeneliigid on suuremas väljasuremisohus elupaikades ja maastikel, kus inimtegevuse tõttu leiab aset elupaikade kadumine ja muutumine. The aim of the bachelor thesis is to summarize what is known about the extinction of fungal species. The study gives an overview of different definitions of extinction, current knowledge of global and regional extinctions, fungal species most prone to extinction, and factors causing the threat of extinction. No globally extinct species of fungi have been documented at the moment. Several national red lists in the European region are >10 years old and should be updated. The study revealed that there were more documented extinctions of fungal species with narrower ecological niches, because most of the extinct species were demanding in terms of environmental conditions. Species of fungi are at greater risk of extinction in habitats and landscapes where intensive human activity takes place.Item Külvatud põlluäärsed õierikkad rohumaaribad kahjuritõrjemeetmena(Tartu Ülikool, 2023) Keerus, Külli; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondPõllumajanduspraktikas rakendatavate keskkonnameetmete raames rajatakse õierikkad ribad enamasti 20-30 loodusliku taimeliigi seemnesegu külvamise teel. Meetme põhjendamisel on kasutatud argumenti, et muu hulgas soodustavad need ka põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Käesolevas töös otsisin vastuseid kahele küsimusele: 1) Kas külvatud õierikastest rohumaaribadest on kasu põllukultuuride kahjustajate vastu? 2) Millistest omadustest sõltub külvatud õierikka rohumaariba efektiivsus kahjuritõrjes? Kirjandusülevaate najal selgus, et väide kasurite soodustamise kohta toetub vaid teadmisele, et liigirikas taimestik üldiselt soodustab lülijalgsete elurikkust. Konkreetsete põllukultuuride või kahjurputukate korral see võib, kuid ei pruugi olla kõige efektiivsem meede. Liigirikkus võib omada tähtsust õieressursi pidevuse seisukohalt, kuid sama rolli võib täita ka vähestest, kuid kauaõitsevatest, sageli üheaastastest taimedest moodustatud kooslus (Zytynska et al., 2021) Õierikkus toetab nii röövputukaid kui ka parasitoide peamiselt alternatiivse toiduallika pakkumise kaudu. Paljudel putukaliikidel on karnivoorsed või parasitoidsed vaid nende vastsed, täiskasvanud aga vajavad nektarit ja õietolmu, mida nad põllukultuurilt ei saa kas üldse või ei saa õigel ajal või piisavalt kaua, et edukalt läbida oma elutsükkel. Kõige värskemad uuringud (Laurenz & Meyhöfer, 2021; Zytynska et al., 2021) on näidanud ka seda, et tähtsad on õierikkast ribast alternatiivse toiduallikana saadavad teised saakloomad, keda põllukultuur ei toeta või teeb seda taas kas kasurputuka või toidutootmise seisukohalt valel või piiratud ajal. Õierikka riba vanus võib mängida rolli nii õitsemise kestvuse, õierohkuse kui ka elu- ja talvitumispaikade pakkumise seisukohalt. Põlluääred, mis küntakse igal aastal või paari-kolme aasta tagant uuesti üles, võivad kujuneda ökolõksuks mullas talvituvatele lülijalgsetele. Püsikuliikidega rajatud ja pikemalt kestma mõeldud ribades ei saavutata aga piisavat õierohkust kohe külvijärgsel aastal. Seetõttu on kasulik püsikukoosluste külvamisel lisada ka üheaastasi taimi, mis täidavad oma funktsiooni esimesel aastal ning taanduvad seejärel kooslusest. Paraku ei kesta ka püsikuliikidest moodustatud riba õierohkus lõputult, vaid võib väga kiiresti vähenema hakata juba pärast teist kasvuaastat. Koos sellega väheneb ka õieriba poolt toetatavate putukaliikide arvukus ja liigirikkus (Albrecht et al., 2021). Vältimaks riba õierohkust ja liigirikkust vähendavate taimede, eelkõige kõrreliste pealetungi, tuleb rakendada õigeid hooldusvõtteid. Soovitatud on vahelduva režiimiga niitmist, kus ala niidetakse kord aastas, kuid mingi osa alast jäetakse mõnel aastal kas täiesti niitmata või niidetakse teisel ajal. 26 Õieriba piisavaid mõõtmeid kahjuritõrje seisukohalt ning soodsa mõju põllule kandumist on seniajani kahetsusväärselt vähe uuritud. Olemasolevad uuringud on andnud erinevaid tulemusi, mistõttu ei saa neis valdkondades selgeid järeldusi teha. Ka õierohke ribaga põldu ümbritseva maastiku struktuuri on vähe uuritud, kuid olemasolevad tööd näitavad pigem, et erinevalt tolmeldajaist ei ole kasurid sellele nii tundlikud. Samas on oluline tagada maastikus eriilmeliste ja erivanuseliste rohumaaribade olemasolu ning selline paigutus, mis arvestaks viljavaheldusega. Tööst selgub, et efektiivseim kahjuritõrje saavutatakse siis, kui põlluäärne taimeriba disainitakse konkreetseid põllukultuure ja nende kahjureid silmas pidades. Taimede liigirikkus per se ei pruugi maksimaalset tulemust anda. Sellest hoolimata tuleb põllumajanduslike keskkonna- ja kliimameetmete raames arvestada ka mitmete teiste liigirühmadega, sh tolmeldajad. Seega on püstitatud küsimusi kindlasti vaja edasi uurida ning eriti keskenduda järgmistele. Esiteks, milline on looduslike taimeliikide mõju põllukahjuritele nii liigiti kui ka koosluse tasemel? Teiseks, millised põlluäärsed taimekooslused ja nende hooldusrežiim saavutavad optimaalse tulemuse, arvestades ökosüsteemiteenuseid pakkuvate liigirühmade ning keskkonna- ja kliimavaldkonna prioriteete? Külvatud õierikkaid ribasid on aga kindlasti soovitatav rakendada juba praegu, et pidurdada lülijalgsete liigirikkuse ning arvukuse drastilist vähenemist. The objective of this thesis is to examine the use of sown wildflower strips as a method of biological control, with a specific focus on promoting the natural enemies of pests. The thesis provides an overview of the characteristics of sown wildflower strips, the ecosystem services they offer and their role in enhancing arthropod populations. The findings highlight that flower richness, the age of the strips and management practices significantly influence their effectiveness, albeit with variations among different species groups.Item Kliimamuutuse mõju puittaimede levilatele Euroopa boreaalses, hemiboreaalses ja nemoraalses vööndis(Tartu Ülikool, 2023) Priisalu, Kristi; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesolev töö annab ülevaate kliima mõjust taimeliikide levilate kujundamisel, seletab lahti erinevaid protsesse levilate servaaladel ja käsitleb erinevate puittaimede seisundit Euroopa boreaalses, hemiboreaalses ja nemoraalses vööndis. Töös on arutletud taimeliikide võime üle praeguses kliimamuutuses oma levilaid nihutada ning antud ülevaade puittaimedele rakendatavatest looduskaitsemeetmetest. Taimeliikide levilate dünaamika kliimamuutuses on kompleksne ja seetõttu on ka ülikeeruline täpselt tulevikku ennustada, kuna erinevaid muutujaid on selles protsessis palju. Taimeliigi levila võib kliimamuutuses nihkuda, kahaneda, laieneda või sureb liik välja. Lisaks ei pruugi levila muutuda, kui selle piire ei määra kliima, vaid muud tegurid. Seega oleks vale eeldada, et Euroopas on kliimamuutuses oodata lihtsat ja üldist taimede levilate nihkumist põhjasuunas. Käesolevas töös uuritud puittaimeliikide levilatest pole seni ükski põhjasuunas nihkunud, kuigi kliimamuutus neist mitmeid mõjutab. Levilat on laiendamas harilik luuderohi (Hedera helix L.) ja mõned Kesk-Euroopa igihaljad puittaimed, näiteks teravalehine iileks (Ilex aquifolium Lour.). On märke, et tulevikus võib nihkuda hariliku männi (Pinus sylvestris L.) levila. Hariliku männi levila põhjaserval on juba täheldatud seemikute ja suurte puude edukamat kasvu, samas lõunaserval vähendab põuastress seemikute ellujäämust ning põhjustab kohati ulatuslikku suremust. Harilikku tamme (Quercus robur L.) ellujäämust ja kasvu mõjutavad põuad negatiivselt levila erinevates piirkondades, isegi põhjaserval. Paljude puuliikide ja -perekondade puhul puuduvad seni teated, et kliimamuutus nende levilaid oleks mõjutanud. On võimalik, et need tulevad seni toime fenotüüpse plastilisusega, näiteks perekond kask (Betula L.), perekond paju (Salix L.), harilik vaher (Acer platanoides L.) ja harilik sarapuu (Corylus avellana L.). Suurimad takistused taimede levilate nihkumisele on tõenäoliselt kliima soojenemise kiirus ja maastike fragmenteeritus. Valdav osa teadustöödest ennustab taimedele üsna kehva levimisvõimet tänapäeva oludes. Väga olulisena tuli välja, kuidas kliimamuutus mõjutab kõiki organisme, terveid kooslusi samaaegselt. Kuigi levilate põhjapiiril võiks kliima muutuda taimedele sobivamaks, on soojenemine põhjustanud patogeenide massilist levikut, mis võib oluliselt takistada liigi levila muutumist vastusena soojenemisele. Kõnekas näide on harilik jalakas (Ulmus glabra Mill.), mille levila põhjapiiril on märgata suuremat asustusedukust. Samas on ka sellesse piirkonda levinud massiliselt jalakasurm 35 (Ophiostoma novo-ulmi Brasier), mida kandvad vektorputukad (Scolytus spp) on tõenäoliselt kliimamuutuses eelise saanud. Erinevatel lepaliikidel (Alnus L.) põhjustab jõeäärsetes kooslustes varasemast suuremat suremust kromist Phytophthora alni. Sama patogeeniperekonna liigid kahjustavad tõsiselt ka hariliku tamme, kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl) ja harilikku pööki (Fagus sylvatica L.). Samuti sagenevad massilised üraskikahjustused harilikul kuusel (Picea abies (L.) H. Karst). On tõenäoline, et mitmete puuliikide arvukus Euroopas väheneb sajandi lõpuks oluliselt: näiteks harilik pöök, harilik jalakas ja harilik saar (Fraxinus excelsior L.). Harilikule pöögile ennustatakse kliimamuutuses eriti madalat levimisvõimet: sajandi lõpuks asustab see liik tõenäoliselt vaid 1-2% oma uutest klimaatilistest elupaikadest. Küsimuse all on ka hariliku kuuse tulevik paljudes Euroopa riikides majanduspuuna. Teadmised taimeliikide levilate seisundist praegu ja prognoosid edaspidiseks on väga olulised looduskaitse planeerimisel. Ulatuslikud looduskaitsemeetmed on kallid ning eeldavad väga täpset kaitse planeerimist. Võimalik on luua elurikkuse koridore levila nihkumise soodustamiseks ning looduskaitsealasid asukohtades, mis võiksid olla tulevikus refuugiumid. Paljude liikide levimisvõime ei ole piisav kliimamuutusele reageerimiseks ning vajalik võib olla isendite ümberasustamine sobivama kliimaga aladele. Lisaks on kasulik seemnete säilitamine seemnepankades ning spetsiaalsete puukaitsealade loomine, et tulevikus sobivat seemnevaru taasasustamiseks kasutada.Item Looduslik kahjuritõrje ja kasulike organismide soodustamine jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes(Tartu Ülikool, 2023) Kaskla, Ken; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kirjanduse põhjal anda ülevaade looduslikust kahjuritõrjest ja kasulike organismide soodustamisest jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes. Käsitleti erinevate ruumiskaalade põhjal meetmeid, mis on kasulikud kahjuritõrje seisuskohast. Söögitaimede kultuuristamisega on loodud sobilikud tingimused taimekahjurite levikuks. Sünteetiliste pestitsiidide kasutuselevõtmisega on liialt kergekäeliselt erinevaid kemikaale kasutama hakatud ja see on põhjustanud palju probleeme agroökosüsteemides ja mõjunud halvasti inimeste tervisele. Selleks, et toita ära kogu maailma rahvastikku, tuleb meil aga jätkuvalt tegeleda põllumajanduspraktikate arendamisega. Maakasutust tuleb aga optimeerida selleks, et tagada ökosüsteemide ja nende poolt pakutavate loodushüvede jätkusuutlik toimimine. Inimkonna ellujäämiseks ja planeedi heaolu tagamiseks on meil tarvis liikuda jätkusuutlikumate põllumajanduspraktikate poole. Integreeritud taimekaitse on mõjuvõimas terviklik lähenemine, et tagada taimekahjurite tõrje majanduslikult arvestatava piirini. Integreeritud taimekaitse puhul on erinevaid kitsaskohti, kuid edaspidised uuringud ja katsed võiksid tuua päevavalgele uusi lähenemismeetodeid, et tagada jätkusuutlik põllumajandus. Oluline on arvestada kohaliku taimestiku, loomastiku, mulla ja keskkonnatingimustega ning proovida läheneda erinevate meetmetega. Säilitav looduslik kahjuritõrje mängib olulist rolli maakasutuse tasakaalustamises. See rõhutab kasulike organismide, nagu näiteks röövputukate, kasulike taimede, parasiitide, parasitoidide ja patogeenide kasutamist kahjuritõrjel ja häirib ökosüsteeme minimaalselt. Kasulikud organismid mängivad olulist rolli ökosüsteemide toimimise edendamisel, mulla viljakuse parandamisel, kahjurite ja haiguste tõrjel ning põllukultuuride üldise tootlikkuse suurendamisel. Kasulike organismide kasutamine kahjuritõrjeks vähendab kemikaalidele liigset toetumist, mis põhjustavad kahjulikke mõjusid inimtervisele, kahjurite resistensuse kujunemisele, mittesihtliikidele ja üldistele ökosüsteemide toimimisele. Samuti tagavad sellised meetmed pikaajalise kahjuritõrje, millele saab loota ka pikema perspektiivi vältel. Struktuurilt keerulisemad maastikud sisaldavad rohkem elurikkust ja poollooduslikke elupaiku ning seeläbi pakuvad sobivaid elupaikasid kasulikele organismidele ja kahjurite looduslikele 29 vaenlastele. Põlluservadesse hekkide, põõsaribade ja õierohkete rohumaaribade loomine pakub samuti kasuritele sobivaid elupaikasid, kuid ka alternatiivseid toitumisvõimalusi, mis suurendab kasurite atraktiivsust antud keskkondadesse integreeruda. Põllu siseselt tasub kaaluda põldude suuruse vähendamist või viljelusmeetmete valimist ja saaretaoliste elupaikade loomist. Sekundaarsed taimed, nagu näiteks lõksukultuurid on vähese vaevaga rakendatavad meetmed, mida kaasata põldudel keskkonnasõbraliku kahjuritõrje tagamiseks. Elurikkuse säilitamine on kliimakriisi ajastul kriitilise tähtsusega küsimus, millele tuleb lahendus leida, et tagada inimkonna ja looduse kooseksisteerimine. The aim of this thesis is to give an overview of enhancing beneficial organisms, natural enemies and other natural pest control measures in agricultural landscapes, in order to promote more sustainable agriculture. Biological control is a part of integrated plant protection principles, which also include biological, mechanical and chemical measurses. The main focus of the thesis is to discuss the methods of conservational biological control in agricultural landscapes, in landscape scale, around the fields and within the fields.Item Harrastusteaduse roll Euroopa loomaaedade ja akvaariumide tegevuses(Tartu Ülikool, 2023) Kruusi, Heiko; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondHarrastusteadus on teadustöös kasutatav töömeetod, mille korral kaasatakse huvitatud mitteteadlastest inimesi teadusuuringute läbiviimisse. Harrastusteadlased võivad teha vaatlusi ja mõõtmisi, andmeid analüüsida ja palju muudki. Looduse uurimise juures on harrastajate abi kasutatud vaatlusandmete kogumiseks juba pikka aega. Loomaaed on ajalooliselt olnud koht, kus peetakse ja eksponeeritakse erinevaid, sageli eksootilisi loomi. Nüüdisajal kuuluvad loomaaia põhitegevuse hulka ka looduskaitse, teaduslik uurimistöö ja loodusharidustöö. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade harrastusteaduse olemusest ja kujunemisest ning välja selgitada, kas ja kuidas on Euroopa loomaaiad teadus-, looduskaitse- või loodusharidustegevuses kasutanud harrastusteaduse meetodeid, see tähendab kaasanud eesmärkide saavutamiseks lisaks teadlastele üldsust.Item Masinõppe mudelite rakendamine hariliku kuuse (Picea abies) peenjuurte kasvu mõõtmiseks erinevatel mullatüüpidel erinevates kliimatingimustes(Tartu Ülikool, 2023) Klaus, Marian; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondMasinõppe mudelite rakendamine hariliku kuuse (Picea abies) peenjuurte kasvu mõõtmiseks erinevatel mullatüüpidel erinevates kliimatingimustes Kliimamuutused, näiteks temperatuuri tõus, mõjutavad puude kasvu. Mõjutatud on nii maapealsed kui -alused taime osad, millest viimase oluliseks osaks on peenjuured. Kuidas kliimamuutused Eesti puuliikide, näiteks hariliku kuuse (Picea abies), juurte kasvu ja talitlust muudavad, ei ole eriti hästi teada. Tänapäeval on tehisintellekti kasutades võimalik lihtsalt ja kiirelt analüüsida pildimaterjali ning õpetada masinõppe programme piltidelt peenjuuri tuvastama ja mõõtma. Käesolev töö viidi läbi kliimakambrites, kus manipuleeriti õhutemperatuuri ja -niiskust. Kuuse istikud kasvasid läbipaistvates pottides, tänu millele sai nutitelefoniga juurte kasvamist pildistada. Töö eesmärk oli testida erinevate masinõppe mudelite võimekust hinnata kuuse peenjuurte projektsioonpindala erinevatel mullatüüpidel – orgaanilisel- ja mineraalmullal. Selgus, et puude peenjuured kasvasid kõige paremini orgaanilisel mullal, kuid õhutemperatuuri tõustes juurte pind vähenes. Kui mudeli treenimisel kasutada mõlemas mullas kasvanud taimede juurepilte, on juurte projektsioonpindala ligilähedane referentsile ehk mullatüübi spetsiifilisele mudelile.Item Bioloogilistest invasioonidest soontaimede näitel(Tartu Ülikool, 2005) Veskimäe, Triin; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Muutused ökosüsteemis aruniitude kinnikasvamisel(Tartu Ülikool, 2005) Hiiesalu, Inga; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Hariliku kuuse imi- ja kasvujuurte sesoonne dünaamika ja selle sõltuvus keskkonnateguritest(Tartu Ülikool, 1995) Ostonen-Märtin, Ivika; Lõhmus, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Oportunistlike seenpatogeenide esinemine haiglas(Tartu Ülikool, 2004) Vaindlo, Piret; Järv, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Prymnesium parvum (Prymnesiophyceae) autotoksilisus(Tartu Ülikool, 2007) Trunov, Karolin; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Tule roll metsade dünaamikas ja kasutamine metsamajanduses : (boreaalsete metsakoosluste põhjal)(Tartu Ülikool, 2007) Toonpere, Piret; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) antiotsüanidiinide sisaldus(Tartu Ülikool, 2005) Raudsepp, Piret; Reier, Ülle, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Raal, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Rohurinde biomassi ja lehepinna dünaamika kuuse-kase segametsa aegreas(Tartu Ülikool, 2004) Raime, Kairi; Kull, Olevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Taimestiku mitmekesisus Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitudel: jõgede veerežiimi ja niitmise mõju(Tartu Ülikool, 2007) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Rohumaade ehitus ja talitus: globaalne ülevaade(Tartu Ülikool, 2007) Lokko, Hannes; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Männivaksiku (Bupalus piniaria L.) mõju mändide radiaaljuurdekasvule Lõuna-Eestis(Tartu Ülikool, 2008) Lille, Piret; Läänelaid, Alar, juhendaja; Voolma, Kaljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond