Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Browsing Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 121
Results Per Page
Sort Options
Item Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondÕhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.Item Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule(Tartu Ülikool, 2021-05-30) Väiku, Marie Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondÕhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.Item Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) antiotsüanidiinide sisaldus(Tartu Ülikool, 2005) Raudsepp, Piret; Reier, Ülle, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Raal, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik(Tartu Ülikool, 2014) Rikka, Miina; Ingerpuu, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest. Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest. Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus. Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.Item Arbuskulaar-mükoriissete seente eosekoosluste mitmekesisus looduslikes ökosüsteemides(Tartu Ülikool, 2005) Jairus, Teele; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede levikus(Tartu Ülikool, 2013) Valdmaa, Rahel; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede stressitaluvuses(Tartu Ülikool, 2020) Sui, Simone; Öpik, Maarja; Sepp, Siim-Kaarel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondEnamik maismaataimi on arbuskulaarmükoriissed. Arbuskulaarne mükoriisa on sümbioos taimejuure ja krohmseente (Glomeromycotina) vahel ning omab üliolulist rolli taimede toitainete kättesaadavuses ja omastamises. Lisaks on arbuskulaarsel mükoriisal teisigi tähtsaid funktsioone, näiteks taimede stressivastuste kujunemisel. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade arbuskulaarse mükoriisa tähtsusest ökosüsteemides ja taimede biootilise ja abiootilise stressitaluvuses.Item Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid(Tartu Ülikool, 2020) Solnik, Kaia; Hiiesalu, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.Item Bakterid samblike sees ja ümber(Tartu Ülikool, 2020) Kasyanova, Polina; Jüriado, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondBakalaureusetöö eesmärgiks on välja tuua samblike ja bakterite omavahelised seosed. Anda ülevaade bakterite funktsioonidest, mitmekesisusest ning paiknemisest samblikutallusel. Kirjeldatakse bakterikoosluste erinevusi sõltuvalt lihheniseerunud seene liigist.Item Bioloogilistest invasioonidest soontaimede näitel(Tartu Ülikool, 2005) Veskimäe, Triin; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Boreaalsed metsad Eestis ja nendega seotud ökosüsteemiteenused(Tartu Ülikool, 2018) Lillipuu, Epp Maria; Kook, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondBoreaalne mets on maailmas üks olulisemaid bioome, mis pakub inimestele erinevaid ökosüsteemide teenuseid. Töö esimene pool annab ülevaate Eestis kasvavatest Põhja-Euroopa boreaalsete metsade elupaigatüüpidest, tüübirühmadest ja kasvukohatüüpidest ning nende seisukorrast Eestis. Töö teises osas kirjeldatakse erinevaid ökoüsteemide teenuste klassifitseerimise süsteeme ning kirjeldatakse CICES’i süstemaatikat järgides Eesti boreaalsete metsade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid.Item Ekstreemsete ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste mõju puittaimede talitlusele ja kasvule(Tartu Ülikool, 2015) Krivoglazova, Aleksandra; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Ektomükoriissete taimede biogeograafia(Tartu Ülikool, 2014) Sooväli, Gert; Tedersoo, Leho, juhendaja; Hiiesalu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Elurikkus linnas – Linnalooduse potentsiaal bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks(Tartu Ülikool, 2017) Vaaks, Helen; Neuenkamp, Lena, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Elurikkuse otsesed ja kaudsed mõjud inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele(Tartu Ülikool, 2019) Trepp, Viive; Kasari, Liis; Prangel, Elisabeth; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondElurikkuse mõju inimtervisele on üks vähim uuritud teema, samal ajal kui looduse mõju inimtervisele on põhjalikult uuritud. Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade mehhanismidest, mille läbi elurikkus inimeste füüsilist ja vaimselt heaolu mõjutada võib. Töö on jaotatud kaheks osaks – esimeses osas kirjeldatakse elurikkuse mõju inimtervisele läbi kirjandusliku ülevaate ning teises osas püütakse sarnaseid trende leida läbiviidud küsitluse tulemustes.Item Elurikkuse toetamine looduslike liikide kasvatamise teel(Tartu Ülikool, 2019) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondBakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse säilimist saab toetada looduslike liikide kasvatamisega. Elurikkust tuleb soosida nii linna haljasaladel kui ka koduaedades. Töös tuuakse välja kümme ohustatud või väheneva arvukusega liiki ning soovitused nende kasvatamiseks.Item Elusorganismide mõju keskkonna heterogeensusele(Tartu Ülikool, 2015) Tuuling, Teele; Tamme, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Endolihhenikoolsete seente ja bakterite kooslused samblikes(Tartu Ülikool, 2014) Mark, Sandra; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Epigeneetika ja põllumajandus(Tartu Ülikool, 2015) Kangruoja, Siimo; Pihu, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Epigeneetilise varieeruvuse olulisus ja roll tänapäeva taimeteaduses(Tartu Ülikool, 2016) Andrjuštšenko, Valerija; Oja, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondEpigeneetika on teadus organismide päritavatest omadustest, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidjärjestustes vaid võivad olla kaudselt kodeeritud genoomis. Kolm paremini teadaolevat mehhanismi epigeneetikas on ensümaatiline DNA metülatsioon, histooni modifikatsioonid ning geenide vaigistamine mikro-RNA (miRNA, siRNA) poolt. Nii päritav kui mittepäritav epigeneetiline varieeruvus on oluline varieeruvus allikas seesugustes ökoloogiliselt olulistes protsessides nagu reproduktsioon ja stressitaluvus. Epigeneetilist varieeruvust võivad kontrollida ka keskkonna muutlikkus ja/või geneetiline muutlikkus, ent see võib olla mõlemast sõltumatu. Looduslik epigeneetiline varieeruvus on väga oluline taimede fenotüübi määramisel.