Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30325

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 143

Abstsiishappe mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede arengule
(Tartu Ülikool, 2021) Väiku, Marie Helen; Hõrak, Hanna; Merilo, Ebe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.
Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) antiotsüanidiinide sisaldus
(Tartu Ülikool, 2005) Raudsepp, Piret; Reier, Ülle, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Raal, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Ajalooliste tegurite mõju looduslikele ja poollooduslikele kooslustele
(Tartu Ülikool, 2024) Neumann, Anel; Reitalu, Triin, juhendaja Liiv, Elvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade erinevatest ajaloolistest positiivsetest ja negatiivsetest mõjuteguritest looduslikele ja poollooduslikele ökosüsteemidele ning nende võimalikust ajalisest ulatusest. Töö tutvustab ajaloolise pärandi uurimise meetodeid ning selle rakendamise võimalust looduskaitses ja koosluste taastamisel. Historical Legacy Effects on Natural and Semi-Natural Ecosystems The aim of this bachelor's thesis is to provide an overview of various positive and negative historical legacy factors on natural and semi-natural ecosystems, and the possible extent of their impact. This paper presents methods for historical legacy effect research and its potential applications in nature conservation and restoration.
Allikatega seotud elupaigad ja nende taimestik
(Tartu Ülikool, 2014) Rikka, Miina; Ingerpuu, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli kirjeldada allikatega seotud elupaiku ning nende taimestikku, taimestiku seoseid veekeskkonnaga ning anda ka ülevaade allikaliste elupaikade kaitsest. Allikaid võib klassifitseerida mitmete omaduste alusel, näiteks vooluhulga, maa seest väljumise mooduse, allikavee temperatuuri, keemiliste omaduste või allikaid asustavate taimekoosluste järgi. Keskmiselt võib Eestis allikaid olla umbes 10 000, need on suures osas väikesed ning moodustavad tihti allikasoid. Allikasood moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti madalsoodest. Allikad ning allikasood pakuvad stabiilset kasvukeskkonda paljudele keskkonnamuutustele tundlikele ning haruldastele taimeliikidele, millest suure osa moodustavad sammaltaimed. Muutused veekeemias mõjutavad allikaliste elupaikade taimekooslusi. Kõige tähtsamateks taimekoosluste mõjutajateks on allikavee pH, kaltsium- ja magneesiumioonide hulk ning nendest omakorda sõltuv elektrijuhtivus. Suur osa allikatest ning allikasoodest on inimtegevuse mõjul kahjustunud või hävinud. Allikatega seotud elupaikade kaitsele tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest need on kergesti kahjustuvad ning on mõnel puhul ainsaks elupaigaks haruldastele liikidele. Umbes 2/3 allikasoodest asub praegusel hetkel kaitsealade piirkondades ning mitmed allikad on võetud kaitse alla kui kaitset vajavad üksikobjektid.
Ämblikukooslused ökosüsteemide taastamisel: muutused, dünaamika ja roll taastumise indikaatorina
(Tartu Ülikool, 2024) Petron, Anni; Helm, Aveliina, juhendaja Meriste, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuse mõjul toimuvad keskkonnamuutused ohustavad suurt osa elupaikasid ning nendega kaasnevaid ökosüsteemi teenuseid. Vältimaks järgmiseid kümnendid ähvardavat suurt taime- ning loomaliikide väljasuremist, peab intensiivselt rõhku panema ökosüsteemide ning nendele iseäraliste protsesside taastamisele ning säilitamisele. Taastamistegevuste laienedes muutuvad üha päevakorralisemateks ka indikaatorite kasutamine, mille abil oleks võimalik taastumise edukust ning käimasolevaid protsesse hinnata. Ämblike kasutamine protsesside hindamisel on tõestanud ennast tulusana. Ämblike on üldjuhul kerge ning soodne koguda. Neid esineb rohkelt pea kõikides elupaikades ning paljudel neist on spetsiifilised elupaiga eelistused. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kirjanduse põhjal ämblike rolli ökosüsteemides ning dünaamikat keskkonnamuutuste järel. Käsitleti ka ämblike sobivust elupaikade seisundi indikaatoritena. Mitme käsitletud uuringu andmete põhjal saab ämblike seast leida paljudele elupaikadele nende jaoks vajalikud indikaatorite rühmad. Üheks enimkasutatavaks bioindikaatoriks osutus huntämblike (Lycosidae) sugukond. Ämblike kasutamine karakterliikidena on kuluefektiivne viis keskkonnaseisundi ning muutuste hindamiseks. Spider communities in ecosystem restoration: dynamics, change and role as indicators of recovery Human-caused environmental change threatens a large proportion of habitats and their associated ecosystem services. To avoid a major extinction of plant and animal species in the coming decades, intensive emphasis must be placed on restoring and conserving ecosystems and the processes specific to them. As restoration activities expand, the use of indicators to assess the success of restoration and the processes underway will become increasingly topical. The use of embryos to assess processes has proven to be cost-effective. Collecting data from spiders is generally easy and inexpensive. They are abundant in almost all habitats and many have specific habitat preferences. This thesis aimed to analyze the role of spiders in ecosystems and their dynamics following environmental change, based on the literature. The suitability of spiders as indicators of habitat condition was also discussed. Based on the several studies discussed, spiders can be identified as a set of indicators for a wide range of habitats. One of the most commonly used bioindicators was found to be the family Lycosidae. The use of spiders as character species is a cost-effective way of assessing environmental status and its change.
Arbuskulaar-mükoriissete seente eosekoosluste mitmekesisus looduslikes ökosüsteemides
(Tartu Ülikool, 2005) Jairus, Teele; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede levikus
(Tartu Ülikool, 2013) Valdmaa, Rahel; Moora, Mari, juhendaja; Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arbuskulaarse mükoriisa roll taimede stressitaluvuses
(Tartu Ülikool, 2020) Sui, Simone; Öpik, Maarja; Sepp, Siim-Kaarel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Enamik maismaataimi on arbuskulaarmükoriissed. Arbuskulaarne mükoriisa on sümbioos taimejuure ja krohmseente (Glomeromycotina) vahel ning omab üliolulist rolli taimede toitainete kättesaadavuses ja omastamises. Lisaks on arbuskulaarsel mükoriisal teisigi tähtsaid funktsioone, näiteks taimede stressivastuste kujunemisel. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade arbuskulaarse mükoriisa tähtsusest ökosüsteemides ja taimede biootilise ja abiootilise stressitaluvuses.
Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid
(Tartu Ülikool, 2020) Solnik, Kaia; Hiiesalu, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.
Bakterid samblike sees ja ümber
(Tartu Ülikool, 2020) Kasyanova, Polina; Jüriado, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja tuua samblike ja bakterite omavahelised seosed. Anda ülevaade bakterite funktsioonidest, mitmekesisusest ning paiknemisest samblikutallusel. Kirjeldatakse bakterikoosluste erinevusi sõltuvalt lihheniseerunud seene liigist.
Bioloogilistest invasioonidest soontaimede näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Veskimäe, Triin; Moora, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Boreaalsed metsad Eestis ja nendega seotud ökosüsteemiteenused
(Tartu Ülikool, 2018) Lillipuu, Epp Maria; Kook, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Boreaalne mets on maailmas üks olulisemaid bioome, mis pakub inimestele erinevaid ökosüsteemide teenuseid. Töö esimene pool annab ülevaate Eestis kasvavatest Põhja-Euroopa boreaalsete metsade elupaigatüüpidest, tüübirühmadest ja kasvukohatüüpidest ning nende seisukorrast Eestis. Töö teises osas kirjeldatakse erinevaid ökoüsteemide teenuste klassifitseerimise süsteeme ning kirjeldatakse CICES’i süstemaatikat järgides Eesti boreaalsete metsade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid.
Eesti merelistel väikesaartel kasvavad samblikud ja nende omadused
(Tartu Ülikool, 2025) Tattar, Liisi; Suija, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Eesti merelised väikesaared on kindlapiirilisuse ja väikese pindala tõttu head saarte biogeograafia seaduspärasuste ja elustiku levimismustrite uurimiseks. Samblikud on võimelised asustama ekstreemseid keskkondi ja on seetõttu ühed esimesed uute elupaikade koloniseerijad. Koos on väikesaared ja samblikud head uurimisobjektid saareliste koosluste kujunemise uurimiseks. Selle eesmärgiga on analüüsitud samblike omadusi, mis võiksid mõjutada nende saartele jõudmist ja seal püsimajäämist. Antud töös on koondatud 67 väikesaare andmed, millele tulemuseks oli 489 sambliku koondnimestik. Samuti oli uuritavatel saartel esindatud märkimisväärne hulk Eesti Punase Raamatu ohukategooriatesse kuuluvaid samblikke. Uuritud samblike tunnused, mis võiksid mängida rolli saartel kasvamisel on järgmised: tallusetüüp, fotobiont, paljunemisstrateegia, eoste pigmenteeritus ning koorkihis esinevad samblikuaineid – usniinhape, atranoriin ja parietiin. Kõige tüüpilisem väikesaarte samblik on koorikja tallusega, üherakulise rohevetikaga, eoseliselt paljunev samblik, mille talluses puuduvad usniinhape, atranoriin ja parietiin ning mis kasvab lubja- või graniitkivil või puudel. Kõige levinumaks liigiks on harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). On näha, et samblike levikut väikesaartel kujundavad nii biogeograafilised tegurid, nagu saare pindala ja kasvukeskkonnad, eriti seal leiduvad substraadid, kui ka organismide omadused, enim talluse tüüp, paljunemisviis ja fotobiont. Tulemused näitasid, et saare pindala on positiivses seoses samblike liigirikkusega, kuid alati esineb ka erandeid, mis tuleneb osaliselt mõnede saarte lünklikust uuritusest. Kokkuvõttes, väikesaarte samblike kooslusi kujundavad peamiselt sealsete substraatide kättesaadavus, fotosünteesiv osapool, talluse morfoloogia ja sambliku paljunemisviis. Nende omaduste koosmõju määrab, millised liigid suudavad tugevate keskkonnamõjutustega ja piiratud elupaikadega kohtadesse levida ja seal püsima jääda.
Ekstreemsete ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste mõju puittaimede talitlusele ja kasvule
(Tartu Ülikool, 2015) Krivoglazova, Aleksandra; Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Ektomükoriissete taimede biogeograafia
(Tartu Ülikool, 2014) Sooväli, Gert; Tedersoo, Leho, juhendaja; Hiiesalu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Elurikkus ja looduse hüved põllumajandusmaastike hekkides ja põõsaribades
(Tartu Ülikool, 2025) Kerman, Maria; Takkis, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Põllumajanduse intensiivistumise tõttu on põllumajandusmaastikes peale teist maailmasõda toimunud poollooduslike alade vähenemine. See on vähendanud põllumajandusmaastiku pakutavat elurikkust ja looduse hüvesid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade hekkide ja põõsaribade erinevate omaduste ja hooldusvõtete positiivsetest ja negatiivsetest külgedest nende pakutavatele looduse hüvedele. Samuti analüüsida, kas ja milliseid hekke ja põõsaribasid võiks Eesti põllumajandusmaastikke elurikkuse ja looduse hüvede soodustamiseks rajada ning kuidas oleks neid kõige parem hooldada. Põllumajandusmaastike ökoloogiline ja funktsionaalne väärtus sõltub suuresti maastikuelementide, nagu põõsaribad, olemasolust ja mitmekesisusest, sest need suurendavad elupaikade vaheldusrikkust, maastiku sidusust ja looduse hüvede pakkumist. Eestis on põõsaribadel suur potentsiaal põllumajandusmaastikesse elurikkust juurde tuua, kui neid elurikkust soodustavalt hooldada ning uusi juurde luua. Põõsaribad ja hekid pakuvad põllumajandusmaastikes mitmeid olulisi looduse hüvesid, nt tolmeldamine, looduslik kahjuritõrje, kliimaregulatsioon, elupaiga ja puidu pakkumine ning esteetiline loodusmaastik. Põõsariba laius, kõrgus ja pikkus mõjutavad oluliselt selle elupaiga kvaliteeti ja liigirikkust. Suuremad ja ilma katkestusteta põõsaribad pakuvad stabiilsemat mikrokliimat ja rohkem toitu, varju ning pesitsusvõimalusi. Puude esinemine põõsaribas loob mikroelupaiku, suurendab struktuurset mitmekesisust, reguleerib temperatuuri ja niiskust ning pakub elupaiku erinevatele liikidele. Samas võivad suured mõõtmed ja tihe struktuur varjutada põllukultuure ja olla ebasobiv elupaik avamaastike liikidele. Rohtsed puhverribad põõsariba ja põllu vahel kaitsevad põõsariba mehaaniliste häirete ja agrokeemia eest, samas kui õierohked puhverribad võivad soodustada ka mesilaste ja teiste elusolendite esinemist, suurendada liigirikkust ning vähendada kahjulike umbrohtude hulka. Põõsaribade omavaheline ja metsaga ühendatus lihtsustab liikide liikumist ja levimist ning mitmeliigiline põõsariba pakkub rohkelt erinevaid nišše. Põõsaribade hooldamine mõjutab oluliselt nende elurikkust ja pakutavaid looduse hüvesid. Heki pügamise ajastus mõjutab oluliselt hekis elavate liikide elupaika. Pügamine on vajalik heki struktuuri kujundamiseks, kuid liiga sagedane pügamine võib mõjuda elurikkust vähendavalt. Põimitud põõsastara kujundamine on traditsiooniline heki hooldusvõte, millega luuakse tugev ja stabiilne heki struktuur, mis toimib ka tarana. Heki noorendamine muudab drastiliselt heki struktuuri ja tihedust, nii et mõnda aega pärast noorendamist on hekkides vähem varju ja pelgupaiku. Põõsariba planeerimisel tuleb arvestada erinevate liikide vajadustega ja vaadata ümbritsevat maastikku tervikuna. Tuleks rajada erinevate mõõtmetega põõsaribasid, mis sobiksid elupaigaks nii avamaastiku liikidele kui ka metsaspetsialistidele. Samuti peaks põõsaribas esindatud olema mitu erinevat põõsastaime liiki, mis võiksid eelistatult olla Eestis esinevad looduslikud liigid. Ka ei ole põõsaribade jaoks ühtset soovitust hooldamise osas. Põõsariba hooldus tuleb valida nii põõsastaimedest kui ka seal elavatest liikidest lähtuvalt, kuid enamasti pole vajalik iga-aastane pügamine. Eestis üldiselt, aga eriti viljaka põllumullaga intensiivselt majandavates piirkondades, on suur potentsiaal suurendada põllumajandusmaastiku elurikkust ja pakutavaid looduse hüvesid, rajades sinna erinevate omadustega hekke ja põõsaribasid. The intensification of agriculture since the Second World War has led to a decline in semi-natural habitats within agricultural landscapes, resulting in reduced biodiversity and a loss of ecosystem services. The aim of this bachelor thesis is to provide an overview of the positive and negative aspects of different hedge and hedgerow characteristics and management techniques, particularly in terms of the ecosystem services they provide. Additionally, this thesis seeks to analyze which types of hedges and hedgerows would be most beneficial for biodiversity and ecosystem services in Estonian agricultural landscapes and how they should be maintained. The ecological and functional value of agricultural landscapes largely depends on the presence and diversity of landscape elements, such as hedgerows, which enhance habitat variety, landscape coherence, and the provision of ecosystem services. In Estonia, hedgerows have significant potential to improve biodiversity in agricultural landscapes, provided they are managed in a biodiversity-friendly manner and new ones are established. Hedges and hedgerows offer essential ecosystem services, including pollination, natural pest control, climate regulation, provision of habitat and wood, and the enhancement of the aesthetic value of the landscape. The width, height, and length of a hedgerow significantly influence the quality and species richness of the habitat. Larger dimensions contribute to a more stable microclimate and offer greater food, shade, and nesting opportunities. Similarly, continuous hedgerows can have the same positive effects. The presence of trees within a hedgerow creates microhabitats, increases structural diversity, regulates temperature and humidity, and provides habitats for a variety of species. However, large dimensions and dense structures may also overshadow crops and be less suitable for species typically found in open landscapes. Herbaceous buffer strips between hedgerows and fields protect the hedgerows from mechanical disturbances and agrochemicals. Wildflower-rich buffer strips can also support pollinators, increase species richness, and reduce the prevalence of harmful weeds. The interconnectedness of hedgerows with forests facilitates species movement and dispersal, while a hedgerow rich in woody species offers diverse niches for various organisms. The management of hedgerows plays a crucial role in their biodiversity and the ecosystem services they offer. The timing of hedge cutting affects the species that inhabit the hedgerow. While cutting is necessary to maintain the structure of the hedge, excessive or frequent cutting can negatively impact biodiversity. Hedge laying is a traditional maintenance technique that creates a strong, stable structure, which can also function as a fence. However, rejuvenating a hedge drastically alters its structure and density, resulting in reduced shade and refuge immediately after rejuvenation. When planning a hedgerow, it is essential to consider the habitat requirements of various species and assess the surrounding landscape as a whole. Hedgerows of different sizes should be established to accommodate species from both open habitats and forest specialists. A diverse range of woody species, preferably native to Estonia, should be included in the hedgerow. There is no one-size-fits-all approach to hedgerow management. The management strategy should be based on the specific woody species present and the species inhabiting the hedgerow. In general, however, annual cutting is not necessary. In Estonia, especially in intensively managed areas with high soil fertility, there is substantial potential to enhance biodiversity and ecosystem services by establishing and maintaining hedges and hedgerows.
Elurikkus linnas – Linnalooduse potentsiaal bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks
(Tartu Ülikool, 2017) Vaaks, Helen; Neuenkamp, Lena, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Elurikkuse otsesed ja kaudsed mõjud inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele
(Tartu Ülikool, 2019) Trepp, Viive; Kasari, Liis, juhendaja; Prangel, Elisabeth, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Elurikkuse mõju inimtervisele on üks vähim uuritud teema, samal ajal kui looduse mõju inimtervisele on põhjalikult uuritud. Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade mehhanismidest, mille läbi elurikkus inimeste füüsilist ja vaimselt heaolu mõjutada võib. Töö on jaotatud kaheks osaks – esimeses osas kirjeldatakse elurikkuse mõju inimtervisele läbi kirjandusliku ülevaate ning teises osas püütakse sarnaseid trende leida läbiviidud küsitluse tulemustes.
Elurikkuse toetamine looduslike liikide kasvatamise teel
(Tartu Ülikool, 2019) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse säilimist saab toetada looduslike liikide kasvatamisega. Elurikkust tuleb soosida nii linna haljasaladel kui ka koduaedades. Töös tuuakse välja kümme ohustatud või väheneva arvukusega liiki ning soovitused nende kasvatamiseks.
Elusorganismide mõju keskkonna heterogeensusele
(Tartu Ülikool, 2015) Tuuling, Teele; Tamme, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Sirvi

Sirvi Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses Pealkiri järgi