Epigeneetilise varieeruvuse olulisus ja roll tänapäeva taimeteaduses
Abstract
Epigeneetika on teadus organismide päritavatest omadustest, mis ei ole seotud muutustega DNA
nukleotiidjärjestustes vaid võivad olla kaudselt kodeeritud genoomis. Kolm paremini teadaolevat
mehhanismi epigeneetikas on ensümaatiline DNA metülatsioon, histooni modifikatsioonid ning
geenide vaigistamine mikro-RNA (miRNA, siRNA) poolt. Nii päritav kui mittepäritav
epigeneetiline varieeruvus on oluline varieeruvus allikas seesugustes ökoloogiliselt olulistes
protsessides nagu reproduktsioon ja stressitaluvus. Epigeneetilist varieeruvust võivad kontrollida
ka keskkonna muutlikkus ja/või geneetiline muutlikkus, ent see võib olla mõlemast sõltumatu.
Looduslik epigeneetiline varieeruvus on väga oluline taimede fenotüübi määramisel.