Põltsamaa linna koguduste tegevused sotsiaaltöö valdkonnas ja koostöö kohaliku omavalitsusega
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö teemaks on Põltsamaa linna koguduste tegevused ja koostöö kohaliku omavalitsusega. Läbiviidud uurimuse eesmärgiks on kirjeldada Põltsamaal paiknevate koguduste poolt pakutavaid tegevusi sotsiaaltöö vaatenurgast lähtuvalt ning leida vastus küsimusele, millisel määral toimib koguduste ja Põltsamaa linnavalitsuse koostöö sotsiaaltöö tasandil. Uurimuse aluseks on süsteemiteooria lähtepunktid, mille kohaselt inimene ja teda ümbritsev keskkond moodustavad süsteemi, kus erinevad süsteemi osad moodustavad inimese arengu huvides ja heaolu tagamiseks võrgustiku, kus toimib koostöö ja kaasamine. Uuringu läbiviimsel vaatlesin Põltsamaa linnas paiknevate koguduste internetilehekülgi, Põltsamaa linna arengukava, tegevuskava ja eelarvet, et leida üldisi andmeid toimuvate tegevuste ja koostöö kohta. Seejärel viisin läbi intervjuud koguduste juhtidega ja linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga.
Intervjuude analüüsist saab kokkuvõtvalt järeldada, et Põltsamaal paiknevad kogudused soovivad üldjuhul ellu viia tegevusi, mida mõtestatakse sotsiaaltööna ilmalike tegevuste mõttes. Samas ei eristata neid väga selgelt koguduse põhifunktsioonidest ja eesmärkidest Jumala Sõna kuulutamisel, kuna ilmalikud tegevused ei ole eesmärk omaette. Erinevate koguduste tegevustes esinevad konkreetsed ilmalikud tegevused ja abistamisfunktsioonid, kuid need on omaalgatuslikud ja ei tugine koostööle. Tegemist on üksikute ürituste ja ettevõtmisega, mis on tekkinud pigem koguduste juhtide või liikmete individuaalsest initsiatiivist kogukonna heaolu tõstmise eesmärgil. Nii koguduste juhid kui kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist näevad koostööks võimalust, kuid täiendavate kohustuste võtmist keegi otseselt ei soovi. Siia lisandub ka asjaolu, et usuorganisatsioonidesse suhtutakse mõningase eelarvamusega ja eeldatakse kõigis tegevustes nn „usu peale surumist“. Ajalooliselt on aga kirik ja usuorganisatsioonid oma võimupositsiooni sotsiaaltöös kaotanud ja üle andnud avalikule võimule ning okupatsiooniaegne mentaliteet on Eestis vähendanud huvi ja positiivset poolehoidu nägemaks usuorganisatsioone inimest ümbritseva süsteemi osana.
Olen seisukohal, et Põltsamaa piirkonna (linna) väiksust arvestades tuleks tähelepanu pöörata kõikidele võimalikele koostööpartneritele kogukonna inimeste elujõulisuse ja arengu parendamise ja edendamise eesmärgil. Eelkõige just hingeabi osutamise võimalustega võib
usuorganisatsioon sageli olla just see oluline mõjur, mille tulemusena inimene suudab raskustest välja tulla ja oma elu täisväärtuslikult elada. Iga täisväärtuslik elu on vajalik kogukonnale, kus inimene elab. Soovitan koostöö parandamist ja kitsaskohtade leevendamist alustada Jõgeva linna näitel ümarlaudade korraldamisega ja kuivõrd sotsiaalse elu korraldamine on tänapäevases ühiskonnas kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis initsiatiiv selleks peaks eelkõige tulema ka sealt. Koostöös luuakse paremad võimalused inimeste heaolu tagamiseks ning materiaalsed väärtused ei pruugi alati olla primaarsed.