Sotsiaalpedagoogid oma tööst koolis

Abstract

Minu uurimuse eesmärgiks oli luua mõistmist sotsiaalpedagoogi tööst koolikeskkonnas sotsiaalpedagoogide endi käsitustes. Uurimusega tahtsin teada saada, mis on sotsiaalpedagoogi töö sotsiaalpedagoogi enda käsituses ning kuidas sotsiaalpedagoogid kirjeldavad oma töö adressaatide ootusi oma tööle. Uurimuse käigus tegin 2016. aasta kevadel üheksa poolstruktureeritud intervjuud. Uurimuses osales üheksa kaheksa munitsipaalkoolis töötavat sotsiaalpedagoogi. Üks osaleja oli munitsiaapaalkooli sotsiaalpedagoogi ametikohalt lahkunud. Andmete analüüsimisel kasutasin temaatilist analüüsi. Analüüsi käigus selgus, et sotsiaalpedagoogide sõnul oli nende töö koolis suuremalt jaolt juhtumipõhine. Intervjuude põhjal oli juhtum see, mis algas probleemist ning mis lahendati kindlas järjestuses haridusmeetmetega alates individuaalsest õppekavas ja tunnivaatluskavast kuni tööga lastekaitsega ja õpilaskoduga kooli suunamisega. Intervjuudest tuli välja, et sotsiaalpedagoogid ei kirjeldanud põhjalikult oma töö adressaate ega adressaatide ootusi oma tööle. Intervjueeritavad rääkisid küll üldistes mõttes sotsiaaltööga seotud põhimõtteid ning tõid välja tegevusi, mida saab seostada sotsiaalpedagoogilise lähenemisega, kuid nad ei seostanud oma tööd nendega. Oma uuringu tulemusena leian, et sotsiaalpedagoogide töö koolis ei ole paljuski sotsiaalpedagoogika teoreetilistest lähtekohadest põhinev. Sotsiaalpedagoogide töö koolis on juhtumipõhine ning nende töö mõistmiseks tuleb pöörata tähelepanu sotsiaalpedagoogi võimalustele oma tööd teha ja kooli ootustele. Sotsiaalpedagoog peab mõistma lastega töötamisel laste eluilma ning oskama leida laste sotsiaalseks arenguks lahendusi. Kui sotsiaalpedagoogi tööks ei ole soodsaid võimalusi, siis võib jääda laste sotsiaalsele arengule tähelepanu pööramata.