Sotsiaalpedagoogid oma tööst koolis
Abstract
Minu uurimuse eesmärgiks oli luua mõistmist sotsiaalpedagoogi tööst koolikeskkonnas
sotsiaalpedagoogide endi käsitustes. Uurimusega tahtsin teada saada, mis on sotsiaalpedagoogi
töö sotsiaalpedagoogi enda käsituses ning kuidas sotsiaalpedagoogid kirjeldavad oma töö
adressaatide ootusi oma tööle.
Uurimuse käigus tegin 2016. aasta kevadel üheksa poolstruktureeritud intervjuud. Uurimuses
osales üheksa kaheksa munitsipaalkoolis töötavat sotsiaalpedagoogi. Üks osaleja oli
munitsiaapaalkooli sotsiaalpedagoogi ametikohalt lahkunud. Andmete analüüsimisel kasutasin
temaatilist analüüsi.
Analüüsi käigus selgus, et sotsiaalpedagoogide sõnul oli nende töö koolis suuremalt jaolt
juhtumipõhine. Intervjuude põhjal oli juhtum see, mis algas probleemist ning mis lahendati
kindlas järjestuses haridusmeetmetega alates individuaalsest õppekavas ja tunnivaatluskavast
kuni tööga lastekaitsega ja õpilaskoduga kooli suunamisega.
Intervjuudest tuli välja, et sotsiaalpedagoogid ei kirjeldanud põhjalikult oma töö adressaate ega
adressaatide ootusi oma tööle. Intervjueeritavad rääkisid küll üldistes mõttes sotsiaaltööga
seotud põhimõtteid ning tõid välja tegevusi, mida saab seostada sotsiaalpedagoogilise
lähenemisega, kuid nad ei seostanud oma tööd nendega.
Oma uuringu tulemusena leian, et sotsiaalpedagoogide töö koolis ei ole paljuski
sotsiaalpedagoogika teoreetilistest lähtekohadest põhinev. Sotsiaalpedagoogide töö koolis on
juhtumipõhine ning nende töö mõistmiseks tuleb pöörata tähelepanu sotsiaalpedagoogi
võimalustele oma tööd teha ja kooli ootustele. Sotsiaalpedagoog peab mõistma lastega
töötamisel laste eluilma ning oskama leida laste sotsiaalseks arenguks lahendusi. Kui
sotsiaalpedagoogi tööks ei ole soodsaid võimalusi, siis võib jääda laste sotsiaalsele arengule
tähelepanu pööramata.