Töötamine ja suhtlemine avatud kontoris Vikerraadio ja Eesti Päevalehe näitel
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida töötamist ja suhtlemist avatud kontoris Vikerraadio ja Eesti Päevalehe näitel, et näha, kuidas selline kontoritüüp neisse toimetustesse sobib.
Töö teoreetilises osas toodi avatud kontori eelistena välja selle positiivset mõju kommunikatsioonile, produktiivsusele ning uute töötajate vastuvõtule organisatsiooni. Avatud kontori puudustena tehti ülevaade aga privaatsuse kadumisest, mürast ning nendega kaasnevast stressist ning keskendumisraskustest.
Empiirilise osa koostamisel kasutati kuut poolstandardiseeritud intervjuud, mille abil kirjeldada esmalt ajakirjanikutöö iseärasusi uuritud toimetustes ning seejärel analüüsiti lähemalt avatud kontoris töötamisega kaasnevaid eeliseid ja puudusi. Saadud tulemusi täiendas avalikustatud vaatlejana tehtud vaatlus. Uuringutulemusi võrreldi teooriaosas esitatud peamiste avatud kontori võimaluste ja puudustega.
Tehtud uuringu tulemuste analüüsimisel selgus, et peamised avatud kontori eelised ja puudused, mida varsemalt juba uuritud on, on tajutavad ka neis toimetustes, mida antud töös uuriti. Enim seisavad Vikerraadio ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud igapäevaselt silmitsi müra ning sellest tulenevalt keskendumisraskustega. Samas tõdetakse, et avatud kontoris töötamine soodustab info kiiremat liikumist, mis on ajakirjanikutöö juures oluline.
Kuid mõlema toimetuse juures on ka just neile iseloomulikke tegureid, mis kas soodustavad või takistavad igapäevast tööd ja suhtlemist. Tehtud töö käigus oli märgata näiteks seda, et erinev toimetuse suurus ning töötajate arv sellel mõjutasid toimetuse liikemete hinnanguid avatud kontoris töötamisele. Kuigi mõlema toimetuse liikmete arv on peaaegu võrdne, on Vikerraadio toimetuse liikmetel kasutada suurem kontoriala kui Eesti Päevalehe uudistetoimetuse ajakirjanikel.
Kuigi käesoleva töö uuringutulemusi ei saa üheselt rakendada kõikidele toimetustele, võib Vikerraadio ja Eesti Päevalehe kogemustest avatud kontoriga kujundada võimalikke hinnanguid sellele, millised eeliseid ning puudused toimetustest enim esile võivad kerkida. Osates aga arvestada sellega, millised on võimalikud puudused saab juba varem pöörata tähelepanu nende ennetamisele ja lahendamisele.