Joobes oodatava eksplitsiitse ja implitsiitse isiksusemuutuse mõju alkoholi tarbimisele

Abstract

Antud uurimistöö eesmärk oli uurida seoseid isiksuseomadusi puudutavate implitsiitsete ja eksplitsiitsete joobeootuste vahel ning võrrelda nende võimet ennustada eneseraporteeritud alkoholi tarbimise mustrit. Valim koosnes 54 katseisikust vanuses 19-47. Eksplitsiitse isiksuse ja joobeootuste mõõtmiseks kasutati kohandatud lühiskaalat (National Character Survey, NCS). Implitsiitsete ootuste mõõtmiseks kasutati ühe-plokilist implitsiitsete assotsiatsioonide testi (IAT), millega hinnati assotsiatsioonide tugevust joobeseisundi ja Suure Viisiku isiksuseomaduste vahel. Korrelatsioonianalüüsi tulemusel leiti, et implitsiitsete ja eksplitsiitsete joobeootuste vahel ei esine seoseid. Seoste puudumine vihjab, et eksplitsiitsed ja implitsiitsed meetodid mõõdavad erinevaid isiksuseomadustega seotud aspekte. Regressioonianalüüs näitas, et joobeootused ennustavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid probleeme eksplitsiitse avatuse ja implitsiitse ekstravertsuse raames.