Joobes oodatava eksplitsiitse ja implitsiitse isiksusemuutuse mõju alkoholi tarbimisele
Abstract
Antud uurimistöö eesmärk oli uurida seoseid isiksuseomadusi puudutavate
implitsiitsete ja eksplitsiitsete joobeootuste vahel ning võrrelda nende võimet ennustada
eneseraporteeritud alkoholi tarbimise mustrit. Valim koosnes 54 katseisikust vanuses
19-47. Eksplitsiitse isiksuse ja joobeootuste mõõtmiseks kasutati kohandatud
lühiskaalat (National Character Survey, NCS). Implitsiitsete ootuste mõõtmiseks
kasutati ühe-plokilist implitsiitsete assotsiatsioonide testi (IAT), millega hinnati
assotsiatsioonide tugevust joobeseisundi ja Suure Viisiku isiksuseomaduste vahel.
Korrelatsioonianalüüsi tulemusel leiti, et implitsiitsete ja eksplitsiitsete joobeootuste
vahel ei esine seoseid. Seoste puudumine vihjab, et eksplitsiitsed ja implitsiitsed
meetodid mõõdavad erinevaid isiksuseomadustega seotud aspekte. Regressioonianalüüs
näitas, et joobeootused ennustavad alkoholi tarbimisega kaasnevaid probleeme
eksplitsiitse avatuse ja implitsiitse ekstravertsuse raames.