Söömishäirete sümptomid Eesti noorsportlaste seas

Abstract

Käesolevas uurimistöös võeti vaatluse alla Eesti noorsportlaste söömiskäitumine ning võrreldi seda tavapopulatsiooni valimiga sugude lõikes. Uuringus osales kokku 231 noorukit (16-21 aastased), kellest 117 olid sportlased ning 114 kuulusid kontrollgruppi. Andmete kogumiseks liitus töö autor Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku töörühmaga. Kõik uuritavad täitsid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) (Akkermann, 2010). Uuringust selgus, et SHS alaskaalade lõikes on võrreldes kontrollgrupiga nii nais- kui meessportlastel suurem tõenäosus toitu väljutavaks käitumiseks. Meessportlased on rohkem hõivatud välimusest ning kehakaalust kui mittesportlased mehed. Samas on sportlased kaitstud liigsöömise eest. Sugudevahelises võrdluses on naissportlastel SHS koguskoori ja alaskaalade lõikes suurem risk häirunud söömiskäitumiseks kui meestel. Kinnitust ei leidnud individuaalalade sportlaste suurem risk häirunud söömiskäitumiseks võrreldes võistkonnaalade sportlastega. Samuti ei leitud seost võistlustaseme, treeningtundide ning häirunud söömiskäitumise vahel.