Kolmanda klassi õpilaste suuline vahendatud tekstiloom
Kokkuvõte
Käesolevas töös analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel narratiivi makro- ja
mikrostruktuuri kategooriaid eakohase kõnearenguga 3. klassi õpilastel. Töö eesmärk oli
kirjeldada vahendatud tekstiloomet makro- ja mikrostruktuuri tasandil. Uuringus osales 18 õpilast, kes jutustas õpiku varem käsitlemata teksti „Presidendi müts“ järgi. Jutustuste
hindamisel selgus, et kõige paremad tulemused on õpilastel sissejuhatuse ning siduvate
vahendite kasutamise kategoorias; kuid vähene oskus erinevate sõnadega viitamises –
kasutatakse vähe asesõnu ning sünonüüme. Uurimistulemustest ilmnes, et õpilastele loetud
originaaltekstiga võrreldes olid laste vahendatud jutustused lühemad, osa informatsiooni jäeti
välja ning mõni laps lisas omapoolseid täiendusi. Sellest olenemata on laste jutustamisoskus
heal tasemel, kuna enamasti ühtis õpilaste loodud jutustuste struktuur originaaltekstiga, neis olid olulisemad struktuuri osad: käivitav sündmus, reaalne tegevus ning tagajärg.
Jutustamisoskuse arendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata erinevate lausetüüpide
kasutamisele ja asesõnade ning sünonüümide õpetamisele. Lisaks sooviti teada, kui palju on õpikutes jutustamiseks sobivaid tekste, mis toetaksid vahendatud tekstiloomeoskuste kujundamist või arendamist. Tekstide liigitusel selgus, et õppekirjanduses on jutustavate tekstide osa suur, kuid jutustamisoskuse arendamiseks pole kõik sobivad.
Märksõnad: vahendatud tekstiloome, makro- ja mikrostruktuur, jutustamisoskus