Vasakpoolsus Eesti erakondade valimisprogrammides
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, mis kujundab XIII Riigikogusse kuuluvate erakondade vasakpoolsuse, kasutades selleks erakondade valimisplatvorme 2015. aasta valimistel. Töös kasutati erakondade valimisprogrammide analüüsimiseks kvalitatiivset analüüsimeetodit kasutades selleks kvalitatiivse andmeanalüüsi tarkvara MAXQDA.
Analüüsides võeti aluseks Euroopa Poliitikauuringute Konsortsiumi (European Consortium for Political Project) all tegutsevate MRP (Manifestoes Research Project) teadlaste poolt välja pakutud kakskümmend kuus väärtust, millest kolmteist on omased vasakpoolsusele. Väärtused sisestati kvalitatiivse andmeanalüüsi tarkvarasse MAXQDA, kus erakondade valimisprogrammides olevad lõigud, laused või osalaused kodeeriti vastava vasakpoolsusele omase väärtuse alla. See, millist vasakpoolset väärtust esines valimisplatvormis kõige enam, määras erakonna vasakpoolsuse kujundaja.
Antud uurimus oli oluline, et välja tuua, millised on erakondade erinevused nende vasakpoolsuse kujundajates, sest seda ei ole autorile teadaolevalt varem tehtud. Töös saadud tulemuste põhjal on võimalik järgnevate aastate valimisprogramme läbi töötada. Seejärel saab järgnevate tulemuste põhjal analüüsida, kas erakondade valimisprogrammides esinevate vasakpoolsete väärtuste hulk on muutunud ning mis kujundab erakondade vasakpoolsuse järgnevatel aastatel võrreldes 2015. aastaga. Antud töö edasiarendusena saaks uurida hoopis parempoolsuse kujundajaid erakondade valimisprogrammides. Seda selleks, et näha, kui suure osakaalu mingisugune parempoolne väärtus moodustab ning kuidas vasak- ja parempoolsuse kujundajate osakaalud üksteisest erakondade valimisprogrammides erinevad.
Eelnev analüüs näitab, et vasakpoolne väärtus „Sotsiaalsete teenuste laiendamine“ on kõige suurem vasakpoolsuse kujundaja nelja erakonna valimisprogrammides. Sotsiaalsete teenuste laiendamine tähendab nende nelja erakonna valimisprogrammides arstiabi kättesaadavuse parandamist ning spordikultuuri ning –võimaluste edendamist. Samuti oluliseks oli „Hariduse laienemine“, mis oli kõigi nelja erakonna valimisprogrammis populaarsuselt teine väärtus. Tehtud analüüsist selgus, et kõige enam panustavad sotsiaalsete teenuste laiendamisse ning hariduse lainemisse just parempoolsed erakonnad, mis oli autori jaoks mõnevõrra üllatav.
Erinevus erakondade vasakpoolsuses tuli välja populaarsuselt kolmanda väärtuse juures. Eesti Keskerakond ja Erakond Isamaa ja Res Publica Liit soovivad oma vasakpoolsuses edendada pigem ettevõtlust ning tõsta töötajate motivatsiooni, parandada töötajate sissetulekuid ning kindlustada töökoht igale inimesele. Eesti Reformierakonna vasakpoolsuse erinevus seisnes välissuhete väärtustamises ehk erakond tõi oma programmis välja Eesti suurema osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides ning on positiivselt meelestatud välismaise tööjõu ja välisüliõpilaste suhtes. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammis tõi erinevuse välja vasakpoolse majanduse suur osakaal. Kui Eesti Keskerakonna ja Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu kolmandana enim esinenud väärtus oli „Töötavad grupid, positiivne“, siis ülejäänud kahel erakonnal jäi antud väärtuse protsent suhteliselt madalaks. Sama kehtis ka Eesti Reformierakonna ning Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna puhul, kui pärast väärtust „Hariduse laienemine“ oli populaarsuselt kolmas vastavalt välissuhted ja vasakpoolne majandus.