Hiina ja Jaapani julgeolekupoliitiliste arengute mõju kahe riigi vahelistele suhetele: Senkaku saartetüli näitel
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli anda vastust küsimusele, kuidas mõjutavad Jaapani ning Hiina Rahvavabariigi sisepoliitilised muutused kahe riigi vahelisi suhteid Senkaku saartetüli näitel. Antud töö keskendus peamiselt militaarjulgeoleku valdkonnaga seotud arengutele ning poliitikategijate seisukohtadele pärast 23. novembrit 2013, mil Hiina teatas õhukaitse turvatsooni loomisest ametlikult Jaapanile kuuluvate Senkaku saarte kohal.
Dispuudi juured Hiina Rahvavabariigi ja Jaapani vahel Senkaku/Diaoyu saarte üle ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Siiski sai konflikt hoo sisse 1970ndatel, mil uurimised näitasid suurte naftavarude olemasolu saarte territoriaalvetes, ning on intensiivistunud viimasel kümnendil.
Andmete kogumise allikatena kasutas antud töö peamiselt Hiina militaarstrateegia ja Jaapani riigikaitse valget raamatut ning CSIS’ise põhjalikku analüüsi Hiina militaarstrateegiate kohta. Allikate analüüsimisele kasutati induktiivset sisuanalüüsi.
Tulemused näitasid, et mõlema riigi sees on toimunud murrangulised protsessid sõjalisjulgeoleku valdkonnas. Hiina suur energianõudlus on tekitanud vajadust suuremale ligipääsule meretagustele varadele, mille tõttu on Hiina loobunud põhimõttest, et maismaa kaalub üle mere, ning on moderniseerinud jõudsalt oma mereväge, sealhulgas suurendanud kohalolekut Ida-Hiina meres. Jaapan, mis oli pärast II maailmasõda patsifistlik riik, on muutnud oma põhiseaduse tõlgendust, mis lubab tal jälle kasutada militaarjõude väljaspool riigiterritooriumi, nimetades seda eelkõige vastukaaluks Hiina poolsele ohule.
Mõlema riigi sees toimunud arengud ning poliitikategijate seisukohad pärast Hiina õhukaitse turvatsooni loomist Ida-Hiina mere kohal näitavad, et kuigi välditakse radikaalsete sammude tegemist, on konflikt Senkaku/Diaoyu saarte üle intensiivistunud ning ohustanud veelgi enam Jaapani ja Hiina kahepoolseid suhteid. Samas ei ole antud tüli üle kaalunud nende riikide majanduslikke huve, mistõttu on mõlema riigi tegevused seoses Ida-Hiina mere saartega olnud pigem provotseerivad ning diplomaatilised.