Maailma Terviseorganisatsiooni tuberkuloosi programmi tegevuse efektiivsus, Kagu-Aasia näitel

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö keskendus Maailma Terviseorganisatsiooni tuberkuloosi programmi efektiivsuse uurimisele Kagu-Aasias ning selgus, et organisatsiooni tegevus on olnud efektiivne ning sealse piirkonna inimeste olukord on paranenud. Tulemuseni jõudmiseks kasutati töös sobivaid indikaatoreid efektiivsuse hindamiseks, täpsemalt keskendudes WHO praktikale ning nende ressursside kasutamisele. Samuti uuriti erinevate väliste tegurite panust tegevuse ja vahendite kasutamise kaudu. Viimasena pöörati tähelepanu probleemi lahendamise tulemuslikkusele erinevate haiguse näitajate kaudu. Uurimuses ilmnes, et Maailma Terviseorganisatsioon on läbi viinud mitmeid tegevusi, et piirkonnas olukorda arendada ning nende poolt tehtud töö keskmes on olnud mahukas DOTS strateegia. Kuigi Kagu-Aasias on tuberkuloosi probleemi lahendamises osalenud ka mitmed välised tegurid, nagu näiteks USAID, pole nende tegevus siiski olnud nii iseseisev ja laialdane kui WHO oma. Samuti on Maailma Terviseorganisatsioon omalt poolt rakendatud nii rahalisi kui ka inimressursse, kuid pigem on tähelepanu olnud riikide toetamisel ressursside leidmiseks. Seetõttu on organisatsiooni tegevus siiski oma eesmärki täitnud, hoolimata sellest, et teised institutsioonid on rohkem vahendeid rakendanud. Järelikult on WHO poolne panus olnud väliste tegurite omast mahukam. Lisaks sellele oli vajalik tähelepanu pöörata ka Kagu-Aasias toimunud muutustele ja selgus, et tuberkuloosi suremuse määr oli piirkonnas oluliselt vähenenud ning suurenenud oli ravi õnnestumise määr. Uute juhtumite arvud olid küll kasvanud, kuid see oli põhjendatav ilma, et see oleks negatiivselt mõjutanud hinnangut WHO tegevuse efektiivsusele. Tulevikus oleks tarvis veel uurida seda, kas Maailma Terviseorganisatsioon saanuks oma tegevuses olla veelgi efektiivsem ning parandada Kagu-Aasia olukorda tuberkuloosi osas kiiremini. Samuti tuleks uurida seda, miks näiteks Timor-Lestes oli 2014. aasta seisuga suremuse määr võrreldes 2002. aastaga suurenenud, kuigi vahepealsetel aastatel suudeti näitaja viia oluliselt madalamale.