Õpilaste matemaatilised oskused füüsikas

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja, millisel määral 8. ja 11. klassi õpilased on omandanud füüsikas vajaminevad elementaarsed matemaatilised pädevused, mida eeldab riiklik õppekava. Töö raames viidi 2014. ja 2015. aastal läbi test füüsika ja matemaatika ülesannete lahendamiseks. Kontrolliti kahe, peamiselt koolifüüsikas kõige problemaatilisema pädevuse, mõõtühikute teisendamise ja valemite avaldamise, oskust. Test koosnes kolmest osast. Esimene osa kontrollis õpilaste ühikute teisendamise oskust,teises osas füüsika valemite avaldamise oskust ning kolmandas osas kontrolliti, kas õpilane matemaatikas tuntud tundmatute abil saab samalaadsete tehetega paremini hakkama. Andmetöötluseks ja tehniliseks analüüsiks rakendati programmi SPSS 22. Saadud tulemused näitavad, et oluliste füüsikaliste suuruste teisendamise osas ei ole 8. ja 11. klassidel erinevusi, on üksikud teemad, kus 11. klass saavutab mõnevõrra paremaid tulemusi nt kiirused, seejuures on raskeimateks teemadeks ruumalade ning neil põhinevate tiheduste teisendamised. Valemite avaldamistel ja nendega analoogiliste tundmatu leidmiste puhul saavutasid 11. klassid paremaid tulemusi, samas andsid saadud tulemused kinnituse oletusele, et suur osa õpilastest ei oska füüsikas valemeid avaldades seostada seda matemaatikas omandatud reeglitega. Autori arvates võiks ühikute teisendamine olla igas klassis üks matemaatika õppekava osa, sellega matemaatikas tegeletakse ainult esimeses ja teises kooliastmes, autori arvates on sellel perioodil see õpilaste jaoks liiga abstraktne ja seetõttu jääb see ka hiljem paljudele arusaamatuks. Õppekava tuleks arendada selles suunas, et kooskõlastada matemaatika ja füüsika õpetamist.