Loodusteadusliku hariduse keskuse üliõpilastööd – Student works
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item STEM-õpimooduli mõju 7. klassi õpilaste tajutud enesetõhususele teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus erialadest, mis on seotud Päikesesüsteemiga(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Viss Karl Hubert; Semilraski Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusVarasemad uuringud on näidanud, et õpimoodulite rakendamisel õppetöös kasvab õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas. Käesolevas magistritöös on uuritud, kuidas STEM-õpimooduli rakendamine õppetöös aitab parandada õpilaste tajutud enesetõhusust seoses teadmistega Päikesesüsteemi kohta ja 21. sajandi oskuste osas. Uuritud on ka õpilaste teadlikkust erialade kohta, mis on seotud Päikesesüsteemiga. Uuringu läbiviimiseks koostati STEM-õpimoodul, eel- ja järelküsimustik ning viidi läbi intervjuu. Töö tulemused näitasid, et õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus karjäärivõimaluste kohta seoses Päikesesüsteemiga kasvavad peale STEM õpimooduli läbimistItem Geograafiaõpetajate arvamused riiklikust õppekavast ja geograafia ainekavast(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Žvirblis Lisete; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKuna ühiskond areneb pidevalt, on tarvis õppekava regulaarselt uuendada, seejuures on oluline õpetajate arvamus, kuna nemad tõlgendavad ning vahendavad selle sisu ja eesmärke. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kvalitatiivse lähenemise teel saada ülevaade Eesti geograafiaõpetajate arvamustest seoses riikliku õppekava ning geograafia ainekava erinevate aspektidega. Andmete kogumiseks viidi läbi 12 geograafiaõpetajaga poolstruktureeritud intervjuud, sealjuures jagati õpetajad kahte gruppi oma tööstaaži alusel. Uuringu tulemusena selgus, et õpetajad vaatavad riiklikku õppekava üle vähemalt korra aastas ning enamik õpetajatest tunneb, et õppekava toetab teda ja tema autonoomsust. Tulemused näitasid, et õpetajad on geograafia ainekavaga pigem rahul, kuid samas tehti intervjuude käigus palju ettepanekuid ainekava paremaks muutmiseks.Item Robootika kursuse koostamine ja õpilaste suhtumise analüüsimine seoses robootikaga ja programmeerimisega(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Sams Hans Hubert; Neito Rauno; Reivelt Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja töötada gümnaasiumi tasemele sobiv robootika kursus ning analüüsida õpilaste suhtumist robootikasse ja programmeerimisse. Töö raames loodud robootika kursus põhineb haridusrobotil mBot ja arendusplaadil Arduino Uno, pakkudes praktilist ja interaktiivset lähenemist programmeerimise õppimisele. Uuringus osalesid ühe 10. klassi õpilased ja ühe 12. klassi õpilased. Saadud tulemused näitavad, et õpilaste suhtumine robootikasse ja programmeerimisse on üldiselt positiivne. Märkimisväärne on see, et 10. klassi õpilaste huvi robootika vastu suurenes kursuse jooksul oluliselt. Lisaks ilmnes, et õpilased peavad robootika praktilisi ülesandeid heaks meetodiks programmeerimise õppimiseks. Töö tulemusena valmis gümnaasiumi õppekavasse sobiv robootika kursus. Käesoleva uuringu tulemused kinnitavad, et loodud kursusel oli positiivne mõju õpilaste suhtumisele robootikasse ja programmeerimisse.Item Õppematerjali koostamine, selle abil õpetamine ja mõju hindamine 11. klassile teemal „Immuunsüsteem ja selle häired“(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Reiu Anette; Laius Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö raames loodi ADDIE mudelit kasutades õppematerjal teemal „Immuunsüsteem ja selle häired“, et arendada 11. klassi õpilaste teadmisi ja oskusi teemal „Inimese talitluse regulatsioon“ – inimkeha kaitseliinid, immuunsüsteemi häired. Õppematerjali mõju uurimiseks rakendati õppematerjali õpilastega, kes vastasid teadmiste ja oskuste testile õppematerjali rakendamise eel ja pärast. Eel- ja järeltesti tulemuste võrdlemisel leiti, et õppematerjal mõjutas õpilaste teadmiste ja oskuste kujunemist. Lisaks andsid nii õpilased kui ka bioloogiaõpetajad tagasisidet, kas õppematerjal vastab väljatöötatud kriteeriumitele. Tagasiside õppematerjalile osutus positiivseks – õppematerjal vastas kriteeriumitele.Item Gümnaasiumiõpilaste tuleviku karjäärivalikud ja enesehinnangud 21. sajandi oskustele, loodusteaduslikele raamteemadele ning ärevusele loodusteaduslikes õppeainetes(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Pärnamägi Kristjan; Teessar Janari; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas 21. sajandi oskuste arendamisele tähelepanu pööravas koolis õppivad 10. klassi õpilased hindavad oma 21. sajandi oskusi ning millised on nende tuleviku karjäärialased eelistused. Lisaks uuritakse, kuidas õpilased hindavad oma pädevust loodusteaduslikes raamteemades ja millised on nende kogemused loodusteaduslike ainetega seotud ärevusest. Saadud tulemusi võrreldakse võrdluskoolidega.Item Õpilaste huvi bioloogia ja elusorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides gümnaasiumiastme õpilaste ja õpetajate näitel(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Orav Joanna Liisa; Semilarski Helin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusBioloogiatunnis omandatud teadmised muutuvad meie igapäevaelus aina olulisemaks. Huvi puudumise korral võib nende teadmiste omandamine osutuda keeruliseks ja teadmised võivad jääda puudulikuks. Huvi võiks parendada elusorganismide kasutamine bioloogiatundides. Mõistmaks Eesti gümnaasiumiõpilaste huvi bioloogia kui õppeaine vastu meeldivuse kaudu ning huvi eluorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides, kaasati uuringusse 11. ja 12. klassi õpilased. Kuna õpilaste bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste kujunemisel on oluline roll ka õpetajal, siis kaasati uuringusse ka gümnaasiumiastme bioloogiaõpetajad. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi õpilastega küsitlusuuring ning õpetajatega poolstruktureeritud intervjuud, mille tulemustest selgus, et õpilased on bioloogia õppimisest rohkem huvitatud kui kasutusel oleks elusorganismid.Item STEAM-õppe rakendamine kestliku maja disainimise kaudu III kooliastmes(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Kallin Piret; Vaino Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusSTEAM-õpe pakub õpilastele suurepäraseid võimalusi lahendada probleeme ning mõelda kriitiliselt ning valmistada neid seeläbi ette 21. sajandi globaalseteks väljakutseteks, mis eelkõige puudutavad ühiskonna ja keskkonna kestlikku arengut. Käesoleva magistritöö eesmärk oli koostada STEAM-õppe tegevuskava, mis aitab toetada põhikooli III kooliastme ehitusmaterjalide ja loodusvarade teema õpetamist ning uurida õpilaste huvi STEAM-õppe tegevuste suhtes tegevuskava rakendamisel. Lisaks uuriti, millised väljakutseid pakub õpetajale STEAM-õppetegevuskava rakendamine ning toetudes saadud kogemusele ning õpilaste tagasisidele, kuidas tegevuskava edasi arendada. Töö uurimismeetodiks oli tegevusuuring ja uurimisinstrumentideks fookusgrupi intervjuu ja uurijapäevik. Tulemustest selgus, et loodud STEAM-õppe tegevuskava tekitas õpilastes huvi, kuna pakkus põnevust ja uudsust. Ka tundusid õppetegevused paljudele sisemiselt väärtuslikuna ning need toetasid suure osa õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi nagu autonoomiavajadus ja kuuluvusvajadus. Tegevuskava väljatöötamine ja kavandamine osutus keerukamaks, kui algselt mõeldud oli. Seega tuleks edaspidi tegevusteks paremini aega planeerida.Item Õpiblogi, edenemismõtteviisi ja Ikigai metoodika elementide rakendamise mõju õpipädevuse arengule biotehnoloogia valikkursuse näitel(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Just Kadri; Laius Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad õpiblogi, edenemismõtteviisi ja Ikigai elementide rakendamine õpipädevuse arengut ning millised on õpilaste hinnangud nende meetodite rakendamisele biotehnoloogia valikkursusel. Uuringu tulemused põhinevad 16 kursusel osalenud õpilase õpisokuste enesehindamise küsitlusel ning õpiblogi ja kursuse tagasiside küsimustike sisuanalüüsil. Magistritöös leiti, et uuritud elementide rakendamine biotehnoloogia valikkursusel avaldas õpipädevuste arengule positiivset mõju. Õpilaste hinnangul nende õpipädevus kursuse jooksul tõusis. Vaatamata rakendatud meetoditele antud valdavalt negatiivsetele hinnetele oli neil õpipädevuse arengule kumulatiivselt positiivne mõju.Item Eesti geograafiaõpetajate hinnangud õuesõppe läbiviimisele(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Hüsson Moonika; Teppo Moonika; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas Eesti geograafiaõpetajad defineerivad õuesõpet, milliseid tegurid mõjutavad õuesõppe läbiviimist ja missuguseid meetodeid õuesõppe läbiviimiseks kasutatakse. Andmeid koguti väljatöötatud küsimustikuga, millele vastas 74 geograafiaõpetajat üle Eesti. Andmete analüüsimisel kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemisviisi. Tulemustest selgus, et õpetajad defineerivad õuesõpet sõnadega “õues” ja “väljaspool klassiruumi”. Õuesõppe läbiviimist mõjutavad ilmastik, õpetatav teema, planeerimisoskus, keskkond, vahendite kättesaadavus, koostöö, õpetaja ja õpilaste motivatsioon. Õuesõpet viiakse läbi kõige enam kooli territooriumil, kooli lähedal looduskeskkonnas ja matkadel/ekskursioonidel Eestis. Meetoditena kasutatakse eelkõige vaatlus- ja/või töölehe täitmist, ekskursiooni ja/või matka ja erinevate mõõtmisülesannete lahendamist.Item Põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende arusaamad kasvuhooneefektist(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Hüdsi Jane; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende tegelikud teadmised ja arusaamad kasvuhooneefekti nähtusest, selle tähtsusest ning kasvuhoonegaasidest. Uurimistöö viidi läbi põhikooliõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, mis koosnes väidetest ja avatud küsimustest kasvuhooneefekti teemal. Tulemustest selgub, et õpilased hindavad oma teadmisi kasvuhooneefektist pigem halvaks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased nende enda hinnangutele oma teadmistest. Analüüsi käigus tulid välja mitmed väärarusaamad kasvuhooneefekti nähtuse, selle tähtsuse ja kasvuhoonegaaside kohta.Item Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste kliimamuutuste alane teadlikkus ja kliimaärevuse esinemine(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Alajan Airi; Semilarski Helin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kliimaärevuse esinemine põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas. Uuringu läbiviimiseks koostati instrumendina küsimustik, mis tugines kirjanduse analüüsile ning varasematele uuringutele. Uuringus kasutati mugavusvalimit, kuhu kuulus 58 põhikooli õpilast ja 70 gümnaasiumi õpilast. Uuringu tulemustest selgus, et gümnaasiumi õpilastel on kliimamuutuste osas parem teadlikkus võrreldes põhikooliõpilastega ning kliimaärevust õpilastel pigem ei esine. Uuringu tulemustest võib järeldada, et mida teadlikumad on õpilased kliimamuutustest, seda tõenäolisemalt kogevad nad kliimamuutustega seotud negatiivseid emotsioone.Item Õpetajate hoiakud õuesõppesse ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kasyanova, Polina; Valdmann, Ana. juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks on uurida ühe maapiirkonna kooli ja selle õppekohtade õpetajate hoiakuid ja takistusi seoses õuesõppega ning milles seisneb nende arvates õuesõppe kasulikkus. Õpilaste seas on tänapäeval levinud varjatud passiivsus ning seetõttu pole võimalik öelda, kas õpilased ka tegelikult õpivad. Õuesõpe on üks õppemeetoditest, mis aitab õpilasi tundi kaasata ja läbi mille on võimalik hinnata õpilase tegelikku tunnis osalemist. Õuesõpe võimaldab õpilastel siduda teoreetilisi teadmisi reaalse eluga. Selleks, et teada saada õpetajate hoiakuid ja takistusi seoses õuesõppega ning uurida nende arvamust seoses õuesõppe kasulikkusega, tehti küsitlus. Küsitluse tulemused näitasid, et õpetajad suhtuvad õuesõppesse hästi, kuid ei kasuta seda tihti. Samuti tuli tulemustest välja, et õpetajatel on mitmeid takistusi seoses õuesõppega ning et nad on teadlikud õuesõppe kasulikkusest.Item Gümnaasiumiastmele õppemooduli “Kui taimed kaoks ehk miks on vaja fotosünteesi” koostamine ja selle mõju hindamine õpipädevustele ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2023) Must, Piret; Semilarski, Helin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusFotosünteesi protsess on Maa elustiku ja ökosüsteemi toimimiseks ülioluline, kuid oma keerukuse tõttu on õpilastel sellest raske aru saada. Antud magistritöö eesmärgiks on luua kontekstipõhine õppemoodul, mis lisaks ainealastele teadmistele arendaks kriitilist ja loovat mõtlemist ning koostööoskust. Uuringu instrumendiks on küsimustikud, mis eelnesid ja järgnesid mooduli läbimisele. Uuringus selgus, et tulemused kattusid suures osas varasemate uuringutega. Mooduli läbimine toetas õpilaste sõnul kriitilise ja loova mõtlemise arengut.Item Andekate õpilaste märkamine ja toetamine Ida-Virumaa koolide näitel(Tartu Ülikool, 2023) Dedimova, Nadežda; Valdmann, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö raames oli läbi viidud uurimus, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas Ida-Virumaa koolides õpetavad õpetajad märkavad andekaid õpilasi, milliseid meetmeid nad kasutavad andekate toetamiseks ning millised probleemid tekivad andekate õpilaste olümpiaadideks/võistlusteks ettevalmistamisel. Eesmärgi saavutamiseks oli koostatud teoreetiline osa, milles käsitletakse andekuse definitsiooni ning antakse ülevaade andekate õpilaste märkamisest ja toetamisest. Tuginedes saadud teadmistele ja töökogemusele oli koostatud küsimustik ning läbi viidud küsitlus Ida-Virumaa koolides töötavate õpetajate seas. Saadud tulemuste põhjal tehti järeldused Ida-Virumaa koolides andekate õpilaste märkamise ja toetamise kohta ning selgitati välja probleemkohad, mis on takistuseks andekate võistlusteks ettevalmistamisel / võistlustele saatmiselItem Gümnaasiumiastme reaal- ja loodusainete õpetajate teadlikkus kirjaliku teksti mõistmise strateegiatest ja nende õpetamise vajalikkusest(Tartu Ülikool, 2023) Villemson, Marion; Teppo, Moonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kui teadlikud on Eesti gümnaasiumite bioloogia-, keemia-, füüsika-, geograafia- ja matemaatikaõpetajad (N=252) teksti mõistmise strateegiatest ning kui vajalikuks nad nende õpetamist peavad. Uuringu läbiviimiseks koostati küsimustik ja tulemustest selgus, et kirjaliku teksti mõistmise oskus on õpitulemuste saavutamiseks oluline ning reaal- ja loodusainete tundides vajatakse seda enim tekstülesannete lahendamisel. Puudujääke teksti mõistmisel esineb tihti, eelkõige loetu seostamisel varasemate teadmistega. 97% õpetajatest peavad oluliseks tekstidega töötamist õpetada, kasutades selleks mitmekesiseid võtteid ning tehes koostööd emakeeleõpetajatega. Vaatamata mitmekesistele teadmistele teksti mõistmise õpetamisest, on õpetajad oma teadlikkuse hindamisel tagasihoidlikud – teadlikuks peavad end 59% küsimustikule vastanud õpetajatestItem Maa-ameti geoportaalil põhineva praktilise arvutitunni edukus 10. klassi õpilaste näitel(Tartu Ülikool, 2023) Univer, Marie Johanna; Liiber, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusGeoinformaatika on tänapäeva geograafia haru, kus tegeletakse ruumiandmete analüüsi ja geoinfosüsteemidega (GIS). GISi laienemisega igapäevaellu on oluline osata ruumiliselt mõelda ning ruumiandmeid korrektselt tõlgendada. Eesti Vabariigis nõuab gümnaasiumi riiklik õppekava geoninformaatika tutvustamist ja praktiliste ülesannete lahendamist, mistõttu uuriti Eesti geograafiaõpetajatelt nende kogemuste ja praktikate kohta geoinformaatika õpetamisel. Õpilaste oskustest ülevaate saamiseks tehti ühe gümnaasiumi 10. klassi õpilastele (N=126) praktiline arvutitund Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses ning analüüsiti nende oskusi seal ülesandeid lahendada. Selgus, et õpilaste oskus Maa-ameti geoportaalis ülesandeid lahendada sõltus nende eelnevast praktilisest kogemusest Maa-ameti kaartide kasutamisega, kuid mitte GISi alasest teoreetilisest ettevalmistusest ega soost.Item Õppevideo loomine anatoomias ning selle mõju õpitulemustele ja õpihuvile(Tartu Ülikool, 2023) Birkenfeldt, Margus; Semilarski, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusÕpilased vaatavad videoid sageli ja soovivad, et loodusainete õpetamisel õppevideoid rohkem kasutataks. Magistritöö eesmärgiks oli luua anatoomia õppevideo ja uurida, kuivõrd see aitab õppijatel anatoomiat-füsioloogiat paremini mõista ning kuivõrd loodud õppevideo tõstab õpilaste õpihuvi. Anatoomia õppimise toetamiseks valmisid õppevideod “Kodusea lahang” ja “Vereringeelund süda”. Neid videoid näidati viies põhikoolis üheksandates klassides, et uurida kuivõrd õppevideote vaatamine parandab õppijate arusaamist imetajate anatoomiast ja milline mõju on neil õpilaste õpihuvile. Loodud õppevideote vaatamine parandas õpilastel anatoomia testi sooritust. Lahkamise õppevideoid peeti õpilaste poolt huvitavateks ja kasulikeks, sest aitasid neil anatoomiat ja füsioloogiat paremini mõista. Uuringus osalenud õpilaste arvates sobivad valminud õppevideod kooliprogrammi, sest tekitavad huvi meditsiini ja veterinaaria vastu.Item Õpetajate valmisolek käsitleda mitmetahulisi probleeme õppetöös(Tartu Ülikool, 2023) Mägi, Merilin; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärk oli teada saada õpetajate valmisolek selgitada õpilastele mitmetahuliste probleemide olemust ning kaasata neid viimaste mitmetahuliste probleemide tuvastamisel reaalelulistes situatsioonides. Lisaks uuriti, milliseid mitmetahulisi probleeme kasutavad õpetajad oma ainetundides ja kui tihti. Uurimustöö käigus saadud tulemused aitavad vähendada edaspidi väärarusaamade edastamist õpilastele ja muudavad õpetajad teadlikumaks ning enesekindlamaks mitmetahuliste probleemide edastamisel. Uurimuse läbiviimiseks koostati küsimustik, millele vastasid ühe Tallinna kooli õpetajad ning lisaks ka tulevased õpetajad.Item 9. ja 12. klassi õpilaste arusaamad ringmajandusest ühe kooli näitel(Tartu Ülikool, 2023) Merike, Kont; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesolev magistritöö on koostatud gümnaasiumi loodusainete õpetaja erialal. Magistritöö eesmärgiks oli uurida 9. ja 12. klassi õpilaste arusaamasid ringmajanduse kohta. Eesmärgi saavutamiseks viidi õpilastega läbi kolmeosaline uuring. Esimesena uuriti nende esialgseid teadmisi, lastes õpilastel joonistada plakat ringmajandusest oma senistele teadmistele tuginedes. Seejärel toimus õpilastele kahetunnine koolitus ringmajanduse teemal, millele järgnes teadmiste kontroll etteantud töölehtedega. Viimasena paluti uuringus osalenud õpilastel vastata küsimustikule koolituselt saadud uue info põhjal. Uuringuks kasutati mugavusvalimit, kuhu kuulusid ühe 9. ja 12. klassi maakooli õpilased. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi ja kvantitatiivse uurimismeetodiga. Tulemustest selgus, et 9. ja 12. klassi õpilaste arusaamad ringmajandusest on sarnased, ning õpilased teadvustavad endale, milleks on ringmajandus oluline.Item Õpilaste teadlikkus ilmast ja kliimast 9. ja 11. klassi näitel(Tartu Ülikool, 2023) Leks, Kairid; Semilarski, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus„Õpilaste teadlikkus ilmast ja kliimast 9. ja 11. klassi näitel“ Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on erinevate kooliastmete õpilaste teadlikkus ilmast ja kliimast. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi küsitlusuuring, milles osalesid õpilased 9. ja 11. klassidest. Mõistmaks õpilaste teadlikkust ilmast ja kliimast, uuriti tajutud enesetõhusust nende enda ilma ja kliima teemaga seotud vajalikele teadmistele ja oskustele. Lisaks uuriti õpilaste arusaamasid ja nende rakendamise oskusi ilma ja kliima teemal ning teadmisi, millistes ametites ilma ja kliima alaseid teadmisi võiks vaja minna. Uurimistulemustest ilmneb, et 9. klassi õpilased tajuvad oma teadmisi ja oskusi mõnevõrra kõrgemalt kui 11. klassi õpilased. Õpilaste arusaamised ilmast ja kliimast on sarnased nii ainealaste ülesannete vastustes kui ka mõttekaardi koostamises. Selle magistritöö uurimistulemused näitavad, et 9. ja 11. klassi õpilaste teadlikkus ilmast ja kliimast on keskpärane ning arusaamade ja nende rakendamise oskuste vahel suuri erinevusi klassiastme lõikes ei esine.