Show simple item record

dc.contributor.advisorMetspalu, Andres, juhendaja
dc.contributor.advisorNg, Pauline C., juhendaja
dc.contributor.authorLeitsalu, Liis
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.et
dc.date.accessioned2016-11-04T08:40:05Z
dc.date.available2016-11-04T08:40:05Z
dc.date.issued2016-11-04
dc.identifier.isbn978-9949-77-284-1
dc.identifier.isbn978-9949-77-285-8 (pdf)
dc.identifier.issn1024-6479
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/54366
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractIga inimgenoomi järjestus sisaldab hinnanguliselt kümmet kuni viitkümmet tõenäoliselt patogeenset variatsiooni, millest kuni viis võivad olla kliiniliselt olulisused. Ülegenoomsete meetodite kasutamine teadustöös suurendab tõenäosust avastada nn juhuleide, mis on küll tavaliselt väljaspool konkreetse uuringu eesmärke, kuid siiski kliiniliselt olulised. Laialdane genoomiandmete genereerimine tekitab vajaduse juhiste järele, mis suunaks ja ühtlustaks juhuleidude käsitlust, vastates küsimustele - kuidas peaks ootamatult tuvastatud kliiniliselt olulise leiu puhul käituma, millistel juhtudel on uuritava isiku informeerimine õigustatud ja kuidas peaks kommunikatsioon toimuma. Seejuures tuleb arvestada teadustöö üldisi eesmärke, ressursse ning uuritavate huve ja õigusi. Tõenduspõhiste juhiste loomine eeldab avalikku arutelu, empiirilisi uuringuid huvirühmade suhtumise kaardistamiseks, samuti tagasiside meetodite analüüsi ning uuringuid juhuleidudest informeerimise mõjust osalejatele. Käesolev töö loob nende juhiste koostamise lähtealused. Töö tulemustest järeldub, et nii perearstide kui rahva seas on huvi geneetilise informatsiooni vastu. Senised juhised keskenduvad tagasiside andmisel eelkõige kliiniliselt olulistele ja sekkumistõhusatele leidudele. Perearstide hoiakud ja Geenivaramu uuritavate hinnangud geneetilise informatsiooni suhtes osutusid liberaalsemateks kui olemasolevad soovitused ja juhised. Käesolev töö lisab tõendeid, et uuritavad hindavad geneetilise informatsiooni juures lisaks kliinilistele kaalutlustele ka muid faktoreid. Töö käigus loodi meetod juhuleidude raporteerimiseks Geenivaramu doonoritele, mis on vastavuses Inimgeeniuuringute seaduse ja olemasolevate juhistega. Uuritavate vastukaja tagasiside osas oli positiivne isegi psühhiaatriliste sümptomitega seostatud ning piiratud sekkumistõhususega leidude puhul. Väljatöötatud meetod on kasutusel järgmistes Geenivaramu projektides, mis hõlmavad tagasiside andmist geenidoonoritele.et
dc.description.abstractIt is estimated that every whole-genome sequence contains around 10 to 50 putatively disease-related variants, with up to five being of high clinical significance. The use of genome-wide approaches to analyze human DNA sequence increases the likelihood of identifying so called incidental findings, clinically significant findings that are outside the scope of the ongoing study. Large volumes of genomic data generated creates a need for guidelines that would guide and standardize the way incidental findings are handled and would address questions such as – how to anticipate and address incidental findings, in which cases is disclosure justified and how to communicate incidental findings. The guidelines should consider the general purpose of research, the resources available, and the interests and rights of the research participants. Establishing evidence-based guidelines requires public debate, empirical research on stakeholder attitudes, as well as analysis of different procedures for communication, and studies on the effect of informing the participants of incidental findings. This dissertation provides input for establishing such guidelines. From the results of this dissertation it follows that the primary care physicians as well as the public demonstrate interest towards genetic information. The existing guidelines support communication of clinically significant and actionable incidental findings. The attitudes of primary care physicians and biobank participants, however, were found to be more liberal than the existing recommendations and guidelines. This thesis adds to the evidence that participants value genetic information not only based on its clinical utility and actionability but also based on other factors. As part of this work a procedure for communicating incidental findings to biobank participants consistent with the Human Genes Research Act and existing guidelines was developed. Participants’ feedback regarding the disclosure was positive, even in the case of conditions associated with psychiatric symptoms and with limited actionability. The method developed is used in the next biobank projects involving communication of research results to biobank participants.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes biologicae Universitatis Tartuensis;309
dc.subjectgeenifondet
dc.subjectgenoomikaet
dc.subjectgeenitehnoloogiaet
dc.subjectgeeniuuringudet
dc.subjecttagasisideet
dc.subjectmeditsiinieetikaet
dc.subjectEestiet
dc.subjectgene poolen
dc.subjectgenomicsen
dc.subjectgene technologyen
dc.subjectgenetic researchen
dc.subjectfeedbacken
dc.subjectmedical ethicsen
dc.subjectEstoniaen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleCommunicating genomic research results to population-based biobank participantsen
dc.title.alternativeGenoomsete teadustöötulemuste tagasiside populatsioonipõhise biopanga geenidoonoriteleet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record