Online-osalus ja mitteosalus: Eesti noorte arvamused ja kogemused
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Noorte osalus kui kontseptsioon ning demokraatia põhimõtted on omavahel tihedasti põimunud (Martinson, 2017). Martinson parafraseerib Roger Harti, kes leidis, et riik saab olla demokraatlik ainult selle piirini, kus tema kodanikud on kaasatud, eriti kogukonna ja kohalikul tasandil, ning sellest tulenevalt on vaja järk-järgult suurendada laste ja noorte osalusvõimalusi (ibid.).
2016. aasta noorte arengu indeks osundab aga sellele, et noored üle terve maailma löövad üha vähem formaalsetes osalusviisides kaasa (Commonwealth Secretariat, 2016: 71). Näiteks viitavad andmed sellele, et noored inimesed lähevad valima väiksema tõenäosusega kui vanemad inimesed. Teadlikult või mitte, aga paljud noored hoiduvad valimistest ja teistest formaalsetest osalusviisidest. Seega, formaalne osalus on kahanemas üle terve maailma, mis omakorda avab tee mitteformaalsele osalusele, olgu selleks siis blogimine, ühiskonnakriitiliste artiklite jagamine sotsiaalmeedias või tarbijaaktivism (ibid.).
Mitmed uuringud näitavad, et digitaalsed tehnoogiaid pakuvad võimalusi noorte sotsiaalse ja poliitilise osaluse taaselustamiseks (Sipos & Pilkington, 2015: 52). Töö eesmärk oligi välja selgitada, kas ja kuidas toimub noorte osalus digitaalsetes keskkondades. Tegemist oli ühtlasi panusega rahvusvahelisse projekti, mis uuris interneti ohte ja võimalusi noortele. Töö raames viidi läbi neli fookusgruppi, andmeid analüüsi kvalitatiivselt.
Fookusgruppidest selgus, et noorte online-osalus piirdub suuresti individuaalse sfääriga, olgu selleks siis blogimine või mõne ühiskonnakriitilise artikli jagamine sõbrale. Avaliku ja sotsiaalse osaluse all mõistsid noored eelkõige oma arvamuse avaldamist erinevatel platvormidel ning nendes sfäärides jääb noorte osalus nõrgaks. Magistritöö üks peamisi tulemusi ongi, et noorte osalus digitaalsetes keskondades on madal, ühtlasi sai kinnitust fakt, et noorte osaluse trend liigub pigem informaalse suunas.
Noorte osaluse ja mitteosaluse põhjuseid on erisuguseid. Magistritöö leiud vastasid üldiselt Jansi ja De Backeri (2002) käsitusele, mille kohaselt tagab noorte osaluse tasakaal väljakutsete, võimete ja seotuse vahel. Suurt rõhku pöörati töös mitteosaluse põhjuste välja selgitamisele. Nende hulka kuuluvad näiteks isiklikud tegurid (ebakindlus, hirm); tegurid, mis taanduvad teistele inimestele (ja mõjutavad seeläbi isiklikke põhjusi) aga ka tegurid, mis tuginevad interneti spetsiifikale (inforohkus, turvariskid, anonüümsus).
Noorte digitaalne osalus on keerukas protsess, mis sõltub mitmesugustest teguritest. Ühelt poolt tajuvad noored, et osalus, sh internetis, on oluline, ent teisalt ei harrastata digitaalsetes keskkondades tegevusi, mis seostuksid just sellise sotsiaalse ja avaliku osalusega.
Uuringu põhjal saab veel väita, et noorte online-osalusmotivatsioon on madal, online-osaluse mõjukust hinnatakse väikseks ja noored ei näe tihti seoseid online-osaluse ja n-ö päriselus toimuva vahel.