Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani

Abstract

Vaatlesin käesolevas magistritöös eraldi trükisena ilmunud filosoofiliste teoste tõlkeid ja nende retseptsiooni kuni 1944. aastani ning tõlgete retseptsiooni kaudu nende mõju eestikeelse filosoofia ning Eesti kultuurilis-poliitilise konteksti kujunemisele. Esimeses peatükis vaatlesin filosoofia mõiste erinevaid definitsioone ning määratlesin, mis on filosoofia ja filosoofilisus käesoleva magistritöö seisukohalt. Jaotasin tõlked traditsioonilise filosoofia teosteks ning filosoofilisteks teosteks. Teises peatükis tutvustasin tõlkimise mõistet, selle mõju sihtkultuurile ning Eesti kultuurile. Rõhutasin, et tõlge ja sihtkultuur mõjutavad teineteist vastastikku. Seejärel tutvustasin erinevaid võimalusi tõlkeloo kirjutamiseks ning ka seda, kuidas ise filosoofiliste teoste tõlkeid käsitlen. Kolmandas peatükis vaatlesin lähemalt filosoofilisi tõlketeoseid ja nende retseptsiooni 1944. aastani. Käsitlesin perioodide kaupa eelkõige traditsioonilisse filosoofiasse kuuluvate autorite (J. St. Milli, K. Marxi, F. Nietzsche, R. Descartes'i, A. Schopenhaueri ja O. Spengleri) teoste tõlkeid ja nende kohta omal ajal ajakirjanduses ilmunud arvustusi. Vaatlesin arvustustest lähtuvalt, kuidas filosoofiliste teoste tõlkeid siin vastu võeti ning millist mõju nad avaldasid üldisele poliitilisele ja kultuurilisele kontekstile. Neljandas peatükis vaatlesin kokkuvõtvalt kuni 1944. aastani ilmunud filosoofiliste teoste tõlgete mõju eestikeelse filosoofia kujunemisele sel ajaperioodil. Leidsin, et see mõju on olnud väike, eelkõige on haritlasi sel ajal mõjutanud siiski algkeeles loetud filosoofilised teosed. Filosoofiliste teoste tõlkimine aitas siiski arendada filosoofilist sõnavara.