Õigeusu kirikutekstiilide sümboolika, vanus ja tehnoloogia Lääne-Eesti ja Tallinna kirikute näitel

Kuupäev

2019

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

Abstrakt

Madli Sepperi magistritöö pealkirjaga “Õigeusukiriku tekstiilide sümboolika, vanus ja tehnoloogia Lääne-Eesti ja Tallinna kirikute näitel” käsitleb õigeusukiriku tekstiilide sümboolikat ja Eesti õigeusu kiriku tekstiilide periodiseerimist tehnoloogia ja materjalide põhjal. Andmed on pärit kvalitatiivsest uuringust, mis viidi läbi 17 EAÕK koguduses, kus uuriti 735 esemekomplekti või üksikeset. Uuringu tulemusena selgus, et Eesti õigeusukirikutes olevad tekstiilid saab arvestades majanduspoliitilist olukorda süstematiseerida nelja ajajärku. Tsaariaegsed tekstiilid, kahe maailmasõja vahelise aja tekstiilid, nõukogudeaegsed ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aegsed tekstiilid. Enamik tsaariaegseid tekstiile on tellitud Venemaa vabrikutest. Sel ajal kasutati naturaalseid materjale: puuvilla ja siidi, nendest valmistatud brokaati ja sametit, muareed, glasseed, sametbrokaati. Kirikutekstiilid olid õmmeldud kallistest kangastest. Osa tekstiile kaunistati tikanditega. Kristuse surikujusid ja kirikulippe ka kirjutati (maaliti). Õmblustehnoloogiatest olid levinud nöörkandiga ääristatud tekstiilid, kusjuures tsaariaegne kant on alati sametist ning lõigatud lõimesuunas; põhiriidest moodustuva kandiga tekstiilid ja käsitsi õmmeldud voodrist moodustuva kandiga tekstiilid. Kahe maailmasõja vahel toodeti Eesti vabrikutes küll spetsiaalseid kunstsiidist kirikutekstiilide kangaid, kuid õmblemise pidi iga kogudus ise organiseerima. Kui tsaariajal olid varasemad tekstiilid õmmeldud käsitsi, siis kahe maailmasõja vahelisel ajal valmistatud preestrirüükomplektid olid õmmeldud masinaga. Nõukogudeajal saadi kirikutekstiile nii Venemaalt (Sofrino vabrikutoodang) kui ka valmistati kohapeal käsitsi, kasutades käepäraseid materjale. Säilinud on nii oma-aegsetest kalleimatest ja moodsaimatest kangastest (brokaat, krimpleen) valmistatud tekstiile kui ka kõige odavamatest kangastest (sits, flanell) või vanadest esemetest ümber tehtud kirikutekstiile. Tänapäevased kirikutekstiilid on tellitud peamiselt vabrikukataloogidest. Väga vähe on kohalike käsitöömeistrite tööd. Kõikidel perioodidel on edasi kasutatud eelnevate perioodide tekstiile.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd, kirikutekstiilid, ajalugu, religioosne sümboolika, õigeusu kirik

Viide