VKRK magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 68

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Varjevõrkudest ühe Tartu vabatahtlike kogukonna näitel elik käsitööga vabaduse kaitsel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Pihkva, Küllike; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Jõesaar, Tuuli, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This Master’s thesis aims to identify the primary reasons for the continued manual production of camouflage nets despite the existence of industrial alternatives. The study introduces the complexities of net weaving from an insider perspective, highlighting the underlying craft-scientific foundations. The research describes why and how functional nets with concealing, visually distorting camouflage effects are handmade, comparing their efficacy with industrial counterparts, and exploring the motivations and benefits for the volunteers involved. In addition to the producers' perspectives, the study incorporates feedback from the target groups and examines the specific social or emotional returns volunteers receive for their contribution. Furthermore, the thesis describes the impact of relocating a long-term volunteer site and the peripheral activities that have emerged alongside the purposeful actions of a specific camouflage nets weaving community in Tartu. The analysis is conducted at both the individual and community levels, while acknowledging the significance of these activities for national defense
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestist leitud filigraan- ja granulatsioonitehnikas ehted 9.-13. sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Altmets, Alo-Allar; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The main aims of the study are to map all finds created using filigree and granulation techniques in Estonia and to explain what these techniques entail and how to identify jewellery made using them. Existing descriptions are often incomplete or contradictory, and there is no comprehensive overview of which finds belong to these techniques or where they can be found
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metallist hauatähiste ja -rajatiste konserveerimine ja restaureerimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2026) Merila, Meelis; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This master’s thesis, “Conservation and Restoration of Metal Grave Markers and Structures,” examined grave markers and grave borders crafted by 19th- and 20th-century metalworkers, blacksmiths, and metalworking industries with a view to their future preservation. There are still numerous metal grave markers and grave structures preserved in old cemeteries, but corrosion and external deformations—caused by falling trees and branches, as well as vandalism have significantly deteriorated their condition. In Estonia, there are no specific guidelines for grave site owners regarding what can be done and how to proceed in cemeteries designated as historical monuments. Furthermore, the use of modern technologies and materials for the conservation and restoration of metal cultural heritage preserved in outdoor conditions has not been studied.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heledatele puiduliikidele sobilikud mööblilakkide retseptid, tehnoloogiad ning viimistlusmeetodid 19. sajandi kirjalikele allikatele tuginedes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Raik, Tiit; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Roosaar, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This research aims to categorize the lacquers used in the 19th century, based oncontemporary literary sources. The objective is to identify alcohol-based lacquers suitable forlight-colored wood species from the most prevalent categories of alcohol-based lacquers.Furthermore, the current study investigates the technological characteristics of applying andprocessing these lacquers. Polishes and furniture finishing waxes are excluded from the scopeof this study
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakivimüüride vuukimine ajalooliste ja tänapäevaste vahenditega
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Angerjärv, Tiina; Rennu, Madis, juhendaja; Peebo, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The master’s thesis titled “Pointing of Fieldstone Walls with Historical and Contemporary Methods” addresses a topic that has so far received little attention in Estonia – the pointing of fieldstone walls – examining it from both historical and contemporary perspectives. The focus is on joint fillers, materials, and techniques used in fieldstone buildings constructed since the 19th century, with attention to regional variations and changes in working practices over time. Pointing is not viewed merely as a finishing step but as a significant structural and aesthetic element that affects the wall’s durability, weather resistance, and visual coherence. The aim of the study was to document terminology related to pointing, analyze working methods, compare traditional and modern techniques, and provide practical support for those involved in restoring fieldstone buildings
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parukameistrid ja parukate valmistamine Eesti teatrites Ugala teatri parukalao leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Liinsoo, Merle; Komissarov, Eve, juhendaja; Parksepp, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The topic of this master's thesis was "Wigmakers and wig making in Estonian theatres based on the findings of the wig warehouse of the Ugala theatre". The main goals were to identify and compile a single list of wig makers in Estonian theatres and to describe and compare the working methods, materials and tools of different wig makers.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tuniisheegeldatud rannarootsi teki RrM 1022 14 188 taasloomine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Leht, Marje; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The aim of this master’s thesis Recreation of the Tunisian Crocheted Rannarootsi Blanket RrM 1022 14 188 was to recreate a Tunisian technique crochet blanket preserved at Rannarootsi Museum, dating from the year 1905. In addition to the practical component, the work focused on examining the technical execution and production methods, based both on material and written sources. The goal was to create a blanket that visually closely resembled the original, while being more durable and suitable for practical use.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muhu meeste silmkoelised kampsunid (vatid) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, nende ajastutruud valmistamise tehnoloogiad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Reissaar, Jaana; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1686. aastal loodud Tartu maketist koopia valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Ehala, Eero; Komissarov, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This master’s project explores the process and methodology of creating a replica of the 1686 Tartu fortification model, originally constructed by the Swedish Empire and currently housed at the Royal Army Museum in Stockholm. The project was commissioned by the University of Tartu Museum for exhibition and educational purposes. The study addresses both theoretical and practical challenges of reproducing a historical artefact with high visual fidelity in the absence of physical access to the original
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arhitektuurne kuldamine Tallinna vanalinnas: Ajaloolised tehnoloogiad ja nende tuvastamine ning korrastamine kaasajal Tallinna toomkiriku ajanäitajate restaureerimistööde näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Bristol, Martin; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The purpose of this master’s thesis is to provide an overview of various gilding technologies used on the building exteriors in Tallinn Old Town—an Estonian cultural heritage preservation area listed as UNESCO World Heritage Site—and based on these findings, to propose solutions for research, conservation, maintenance and restoration of historic gildings. As a result of this study, it has become evident that Tallinn Old Town has varied array of gildings, including examples of fire-gilding, oil gilding and electroplating.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooliste fotode kasutamine eesti rahvarõivaste uurimisel. Juhend rahvarõivavalmistajale ja -kandjale
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Susi, Signe; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This master's thesis examines the possibilities and limitations of using historical photographs of Estonian folk costumes in the study, reconstruction, and wearing of traditional dress. The research problem focuses on how such photographs can be critically interpreted as historical sources and what added value they offer compared to material and textual evidence. The aim of the thesis is to develop a practical guide for folk costume makers and wearers to analyze historical photographs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid: õmblustehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Albert, Piret; Tomberg, Riina, juhendaja; Alandi, ILme, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „ Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid. Õmblustehnoloogia.“ on edasiarendus minu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valminud lõputööst, milles keskendusin pükste valmistamisele Eestis kütitud ja pargitud kitsenahast. Magistritöö üheks suuremaks eesmärgiks oli nahkpükste valmistamisel kasutatud õmblustehnoloogiliste võtete väljaselgitaminening tähelepanu juhtimine nahkpükste kandmise traditsioonidele suurendades seeläbi teadlikust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade eseme puhul kasutatud terminitest, mida me täna enam ei kasuta ega tunne ning teine vaatab nahkmaterjali mis on kasutusel. Materjali päritolu määramine annab meile paremaid võimalusi nii materjali hankimiseks, kui ka täpsemaks õmblustehnoloogia järgimiseks museaalide taasloomisel. Kolmas peatükk keskendub õmblustehnoloogiale. Tehnoloogiline lähenemine annab aimu, kuidas nahkpükse eelnevatel sajanditel õmmeldi. Teen tehnoloogilistest sõlmedest joonised ja kirjeldused ning plaanin kasutada tänapäevaseid õmblusvõtteid. Kasutan masinõmblust siseõmbluste juures, kuid väldin museaali välimuse muutmist. Peale vaadates peab tulemus olema nagu museaalil. Nahkmaterjal on väga inspireeriv ja loodan, et minu uurimistöö aitab kaasa meie nahkpükste valmistamise ja kandmise traditsioonile
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lammaste ja kitsede nahastamise võtete mõju toornaha kvaliteedile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kolga, Kristel; Rajando, Kristina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva uurimistöö peamine probleem tuleneb eelneva uurimistöö raames ilmnenud kitsaskohast, mille tulemusel selgus, et suur osa lammaste ja kitsede toornahkadest utiliseeritakse nende kehva nahastuse tõttu. Nahastamine on protsess, mille käigus eemaldatakse lihakehalt seda kattev nahk. Käesolevas töös uurib autor, millist rolli täidab toornaha kvaliteedis lihunike töö ja millised on nende töövõtted. Info hankimise peamiseks aluseks on otsene kontakt lihunikega ning nende tööprotsesside kaardistamine hilisema analüüsi eesmärgil. Lisaks viib töö autor läbi mitmeid intervjuusid loomapidajatega ning töötleb mitmeid kirjalikke allikaid, tutvumaks lamba ja kitse nahkadega seotud traditsioonidega Eesti kultuuriajaloo kontekstis. Vaatluste ja intervjuude valim kujunes välja vabatahtlikkuse alusel. Vaatlustel osalenud lihunikud ning intervjuudest osavõtnud talunikud moodustasid loomapidajate hulgas selle segmendi, kes hindavad kõrgelt oma loomadelt saadavat lisandväärtust ehk nahka. Need loomapidamise ja tapmisega seotud isikud ja ettevõtted, keda käesoleva töö probleemipüstitus otseselt ei kõnetanud, ei olnud valmis uurimises osalema. Uurimistöö peamine tulemus oli, et lihunike töövõtted ja eesmärk ei ole ajas muutunud, kuid muutunud on suhtumine toornahka, selle väärindamise mõttekusse ja väärtustamisse, seda erinevatel põhjustel. See on omakorda toonud kaasa ükskõiksema suhtumise nahastamisse ning toornaha kvaliteedi languse. Populariseerides kohalikke lamba- ja kitsenahku, saame tõsta lihunike motivatsiooni jälgida nahastamisel toornahkade kvaliteeti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koerakarva füüsikalised omadused ja sobivus lõnga valmistamiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Poska, Anneli; Matsin, Ave, juhendaja; Siimon, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koerakarv on maailmas üha enam populaarsust koguv mitme otstarbeline alternatiivne, loodussõbralik ning suurepäraste soojusomadustega materjali materjal mida tekib Eestis iga-aastase karvaheite käigus enam kui 5 tonni Magistritöö töös uuriti koerakarva omadusi ja sobivust masinketrusel lõnga valmistamiseks kasutades tüüpilisi tekstiilitööstuses loomsete kiududele olulisi morfomeetrilisi tunnuseid (kiu pikkust, läbimõõtu, säbarust ja säsitüüpi ning soomuste paksust) kasutades erinevaid mikroskoope. Mitmete vaadeldud tõugude karv oli kiu jämeduse ja seda katvate soomuste poolest sarnane lambavillale ning säsitüübilt angooraküüliku- või alpakavilla omale. Seega vastab mitmete tõugude (näit. Berni Alpi karjakoer, Samojeedi koer, Tiibeti mastif jne) karv masinketrusel kasutatavatele kiududele esitatavatele põhinõuetele. Praktiliste testide käigus VKA eksperimentaal-villakojas osutus koerakarva sisaldusega lõnga valmistamine võrreldes lambavillaga oluliselt ning parimaks kombinatsiooniks osutus 25% meriinovilla lisandiga 6-9 cm pikkusest koera aluskarvast lõng ketrusprotsessi tulemuslikkuse ja lõngast valmistatud esemete välimuse ja nahasõbralikkuse kogusummas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Veinberg, Kelly; Roose, Celia, juhendaja; Sildoja, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel” käsitleb viiuliõppe meetodeid pärimusmuusika õpetamisel ning töö praktilise osa, täienduskoolituse “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusikas” protsessi ning tulemusi. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade rahvapärase viiulimängu ajaloost ja õpetamisest Eestis. Samuti tutvustatakse rahvapärast mängumaneeri ning tuuakse välja neli põhilist pärimusmuusika viiuliõppe meetodit. Töö teises peatükis kirjeldatakse täienduskoolituse väljatöötamise protsessi ning antakse ülevaade koolituse osadest ning osalejate tagasisidest. Koolituse osadel koostatud vaatluspäevikute, ühiste arutelude ja osalejate tagasiside põhjal tuuakse välja koolituse kokkuvõte ning tutvustatakse tegevusi, mis on abiks pärimusmuusika õppimisel viiuli tundides
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mustrid Torupilli Jussi muusikas, ehk, Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista, juhendaja; Mägi, Cätlin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid” uuriti torupillimees Juhan Maakeri (1845-1930) pillimängu vormi ning kolme loo näitel ka sagedamini esinevate motiivide meloodilisi, rütmilisi ning eraldusnootide põhiseid variatsioone, et mõista seeläbi paremini eesti varasemat traditsioonilist torupillimängu. Samuti oli eesmärgiks täiendada uurimusega eesti pärimusmuusika teooria mõistete varamut (kasutusele tulid mõisted nagu „motiivikimp”, „ristmotiiv”, „tuummotiiv”, „uitmotiiv” jne) ning leida tööriistu, mida tänapäevane pillimängija saaks kasutada vanema rahvamuusika uurimiseks, mõistmiseks ja eesti traditsioonilise pillimängu mõttekäikudest lähtuva muusika mängimiseks. Lisaks uuris töö autor praktikuna neid lugusid taasesitades pillimehe mängustiili laiemalt, et tema lugude loogikat ja varieerimise kunsti kasutada tänapäevase pillimängijana oma lõpukontserdil ning luua sellest lähtuvat repertuaari. Töö tulemusel leiti, et Torupilli Juss varieeris rikkalikult loo üldvormi motiivikimpude (osade) tasandil. Samuti mängis ta rikkalikult motiivikimpude sisemise struktuuriga, varieerides motiivide arvu, kordade ning järjekorraga. Lisaks varieeris Juhan Maaker rohkelt ka motiivide tasandil – seda nii rütmiliselt, meloodiliselt kui eraldusnootidega. Töös tuuakse välja nii eesti klassikalise kui ka pärimusmuusika koolkonna lähenemine vormianalüüsile, täiendades seda norra vaatepunktiga. Samuti leiab magistritööst uue, värvidepõhise vormianalüüsi metoodika ning Torupilli Jussi kaheksa kahel korral salvestatud loo detailse vormianalüüsi koos skeemidega. Täiendav materjal on Juhan Maakeri elulugu, ajaloolised andmed torupillimängust, uurimistulemustel põhinev kontserdikava kahe uurimistöö käigus loodud pala noodistustega
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Saare, Svetlana; Keedus, Eve, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Plamus, Tiia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mänd, Merli; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.

Sirvi

Viimati lisatud