VKRK magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 50
  • Item
    Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Saare, Svetlana; Keedus, Eve, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Plamus, Tiia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.
  • Item
    Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mänd, Merli; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.
  • Item
    Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ahk, Koidu; Uppin, Juhan, juhendaja; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja. Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus. Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.
  • Item
    Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
  • Item
    Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
  • Item
    Karksi ja Halliste kihelkonna kinnaste kudumise traditsioon 19. sajandist tänapäevani
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kivisild, Eda; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse, mis on Halliste ja Karksi kihelkonna unikaalselt peenemustrilise kudumise kultuuriline põhjus ja kuidas see ajas muutunud on? 19. sajandil olid kinnastel oluline osa talupojakombestikus. Käsitöö järgi hinnati naiste ja neiude usinust. Võib oletada, et kuna Halliste ja Karksi kihelkonnad olid majanduslikult edukad piirkonnad, siis võisid nad omad aega kulutada peenete kinnaste kudumiseks, samuti oli tähtis sarnaneda külakogukonna teistele liikmetele. Teistsugune oli ka suhtumine aega. Aja mõõdupuuks oli töö. Tõenäoliselt kasutati peente kinnaste talle- ja meriinolammaste villa. 19. sajandi I poolel kasvatati Mulgimaal meriinolambaid. 20. sajandil sai alguse linnastumine ja ühes sellega ka linnakultuuri jõudmine maale. Hakkasid ilmuma erinevad kodu- ja naisteajakirjad, mis kutsusid üles olema moodsad, sisustama kodu teiste põhimõtete alusel kui seni ja andsid nõu ka moesuundades. Kinnaste kudumise oskus säilis, kuid lähtus pigem vajadusest kaitsta end külma vastu ja kuna ausse tõusis sport, siis hakati kuduma pikema randmega kindaid. Mustrid olid väikese mustrikorraga ja vardal oli 14-16 silmust. Selline suhtumine valitses kuni 21. sajandi teise kümnendini, mil peenemustriliste tihedate kinnaste kudumise teema tõusis taas päevakorda. Suur osa on selles meisterlikel kudujatel ning kõrg- ja kutsetasandi õppeasutustel.
  • Item
    Rahvarõiva käiste kurrutamine Eestis
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Raudsepp, Age; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Rahvarõiva käiste kurrutamise tehnoloogia Eestis“ tutvustab käisepihtade kurrutamist, nii traditsioonilisi töövõtteid, kui tänapäevaseid võimalusi. Magistritöö eesmärk on käiste piha kurrutamise kui tänapäeval sisuliselt unustatud oskuse taas tutvustamine ja rahvarõivaste kandmise juures taas käibele toomine. Uurimistöö jaguneb kolmeks sisupeatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse kurrutatud käiste uurimislugu ja metoodikat. Teises peatükis on uurimise all kurrutatud käiste leviala ja käiste kurrutamise algupärased töövõtted ja -vahendid. Kolmandas peatükis saavad üle vaadatud mõned tänapäevased töövõtted ja -vahendid käiste kurrutamiseks.
  • Item
    Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat: õppevideote loomine kasuka koolituse juurde
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Uus, Made; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistriprojekt „Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat. Õppevideote loomine kasuka koolituse juurde“ käsitleb Paistu ja Tarvastu kihelkondade etnograafilisi naistekasukaid eesmärgiga koostada õppevideote kogu Paistu ja Tarvastu naiste rahvarõivaste juurde sobiva autentse kasuka valmistamiseks. Uurimisaineseks on seitse sirge seljaosa ja puusadega naistekasukat, kaks naiste pikk-kuube ning neli fotot, mis sisaldavad kokku nelja etnograafilist naistekasukat. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate sirge seljaosa ja puusadega kasukatüübist, teine peatükk sisaldab Paistu ja Tarvastu naistekasukate kirjeldust ning võrdlust samade piirkondade pikk-kuubedega ning kolmandas peatükis peegeldatakse õppevideote koostamise protsesse.
  • Item
    Kuldnahk ja selle valmistamine : Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mets, Katry; Kallaste, Kadri, juhendaja; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö “Kuldnahk ja selle valmistamine. Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs” tutvustab nahktapeetide ajalugu, kasutamist ja valmistusviise. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja neljaks peatükiks. Esimene peatükk avab varasemat uurimislugu ja kirjandust, tutvustab metoodikat ja kirjeldab nahktapeetidega seonduvat terminoloogiat. Teises peatükis on kaetud nahktapeetide ajalugu Euroopas ja Eesti muuseumikogudes leiduvatest kuldnaha tehnikas valmistatud esemete lugu. Kolmas peatükk avab nahktapeetide valmistamise toetudes kirjalikele allikatele ning autori praktikapõhisele osalusvaatlusele. Neljandas peatükis on analüüs Huecki maja (Tallinn, Lai 29) kuldnahast, milleks on tapeedifragmentide vaatlus, ristlõike mikrolihv ja dekoori võrdlev analüüs, et saada teada mustri päritolu.
  • Item
    Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kuusk, Kadri; Põllo, Helgi, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.
  • Item
    Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Vingisaar, Kadi; Matsin, Ave, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ uurib Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmekssisupeatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaate Järvamaa rahvarõivaste tikanditest ja tikkimismaterjalidest. Teises peatükis käsitletakse põhjalikumalt uuritud pinnakirju. Seejuures luuakse pinnakirjade tüpoloogia ja analüüsitakse valimis olevate pinnakirjade erisusi. Kolmandas peatükis keskendutakse pinnakirjade valmistamise töövõtetele ning tööjuhendite koostamise metoodikale. Töö loov-praktilise osana on koostatud metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks.
  • Item
    Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.
  • Item
    Tampsaviseinad ja nende ilmastikukindluse saavutamise problemaatika Eestis: krohvkatted
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tominga, Malvo; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Saviehituse kõrghetk Eestis oli 1920.–30. aastatel, kuid II Maailmasõda ja järgnenud võõrvõim katkestasid selle ehitusviisi kasutuse. Põllumajanduslike väiketootmiste suurmajanditesse koondamine jättis paljud hooned kasutuseta, mistõttu hoonestu amortiseerus. Täna, maale elama suundumise uuel lainel, võetakse ette üha enam savihoonete renoveerimisi, kuid puudu on kompetentsist. Magistritöö autor võttis ette tampsavihoonete ilmastikukindluse problemaatika kaardistamise, et lahti mõtestada krohvkatete võimalikkuse savist seintel. Selleks töötati läbi eestikeelne saviehituse õppekirjandus, mis peamiselt oli kirjutatud Eesti Vabariigi ajal. Kirjanduses keskenduti materjalile ja ehitustehnikatele, millest tingitult valmisid tampsavihooned, mida täna renoveeritakse. Eesmärk oli mõista toonase ehitusmeistri kompetentsi ja valikute tagamaid. Materjali hindamise metoodikaid võrreldi ka ingliskeelses kirjanduses levinud nn field test’ga. Samuti uuriti õppekirjanduses käsitletud krohvimetoodikaid ja tampsavihoonete ajalooliste krohvkatete hetkeolukorda. Töö viimases osas kirjeldab töö autor enda isiklike katsetusi tampsavihoonete fassaadikatete taastamisel, mille käigus eksperimenteeriti savikrohvi stabiliseerimisega ja lubikrohviga. Lõpus tehakse kogunenud informatsiooni põhjal järeldusi ning pakutakse välja mõtteid teema edasiseks arenguks.
  • Item
    Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.
  • Item
    Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tamm, Aivi; Jõeste, Kristi, juhendaja; Randmaa, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel“ uurib koos rahvarõivaseelikutega kantud puuvillasest vabrikukangast jakke, mille lõige on sarnane samas piirkonnas kantud villase jaki lõikega. Uurimistöö põhineb olemasolevatel muuseumide ja erakogude esemetel ning intervjuudel kirstuvara omanikega. Töö kirjeldab jakkide kandmiskombestikku ning toob välja piirkondlikud erinevused tegumoodides ja eelistatud kangamustrites. Magistritöö eesmärk on juhtida rahvarõivaste valmistajate ja kandjate tähelepanu puuvillaste jakkide kandmise traditsioonile ning suurendada teadlikkust eri piirkondade jakkide mitmekesisusest. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate puuvillaste trükikangaste ajaloost ja puuvillastest jakkidest Eestis üldiselt. Teine peatükk analüüsib puuvillasest vabrikukangast jakke piirkondade kaupa. Kolmandas peatükis on lahti kirjutatud uurimistulemused. Töö lisades on esemeliste allikate inventeerimislehed, ülevaatlikud tabelid jakkide ja kangamustrite kohta ning muud asjakohased illustreerivad materjalid.
  • Item
    Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kull, Tiina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Neist esimeses antakse ülevaade kõigest, mis on seni teada nööbitava esikinnisega särgist. Töö teises osas kirjeldab autor lähemalt tehtud esemeuurimust, täpsustab ja põhjendab valimi moodustamist ning selgitab põhjalikult lahti töö meetodi. Valimi moodustunud 154 särgi põhjal saab öelda, et muuseumis on sajandi jagu särke, vanim neist valmistatud juba 1840. aastal ning uuem sada aastat hiljem. Nööbiliistuga särke on väga palju kogutud Muhust ja Läänemaalt, ülejäänud Lõuna-Eesti kihelkonnad on ühtlaselt, aga hõredalt kaetud. Särkide juures võib täheldada, et 1890. aasta paiku toimuvad mitmed olulised muudatused: hakkab kaduma kaenlalapp, üha rohkem kasutatakse särkide valmistamisel puuvillast kangast ning õlalapid asenduvad passe ehk klatstükiga. Veel võib märgata naistesärgi rinnalõhiku sisselõike lühenemist. Uuritud valimi põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Kolmandas sisupeatükis tõmbab autor joone rahvarõivaste ja linnamoelise rõivastuse vahele. Analüüsides rahvarõivaid kui kultuurilist konstruktsiooni ning jõuab rahvarõivaste määramise mudelini.
  • Item
    Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
  • Item
    Õmbluskunst keskaegsetes linnades: Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Ratas, Jaana; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö "Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel" uurib õmblusjälgedega tekstiilileide keskaegsetest linnadest, põhitähelepanuga Jahu 6 / Väike-Patarei 1 (Tallinn) kaevandi materjalil. Töö on isiklikule käsitöökogemusele toetuv ja tehnikatele keskenduv esemeuurimus. Magistritöö on seotud arheoloogiaga, üritades esemekatketest õmblemise jälgi otsides heita valgust esemete elukäigule minevikus. Töö koosneb kolmest peatükist ja lisadest. Esimene peatükk vaatleb teema varasemat uurimist, arutleb töös kasutatud terminite üle ja kirjeldab uurimismetoodikat. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilikatketel tuvastatud pistete ja õmbluste tüüpidest ning teeb kokkuvõtted nende esinemissagedusest uuritud leidudel. Kolmas peatükk vaatleb tekstiilikatketel leiduvaid kasutusjälgi ja kirjeldab esemeid, mida õnnestus tekstiilikatkete hulgas leida.
  • Item
    Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Siim, Kersti; Rennu, Madis, juhendaja; Jääts, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Kersti Siimu uurimuse „Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel“ fookuses on Eesti vesiveskite, täpsemalt jahuveskite, sisseseade väärtustamise ja selle kohta teabe kogumise problemaatika. Uurimuse üldine eesmärk on juhtida tähelepanu veskile kui tervikobjektile. Uurimustöö näitab, et vesiveski on interdistsiplinaarse uurimisväljaga pärandiobjekt, mille puhul on sisseseade saanud varasemates veskiuurimustes üllatavalt vähe tähelepanu. Vesiveski sisseseade dokumenteerimise metoodika väljatöötamise kõrval on töös lähemalt uuritud välitöödel andmete kogumist paljudest osadest koosneva veskisüsteemi kohta. Vesiveskite dokumenteerimine toetab veskite sisseseade uurimise suunda, mis aitab veskihoone arhitektuuri kõrval esile tuua ka veskiseadmete olulisust ning täiendada seni kogutud andmestikku jahuveskite kohta. Uurimuse raames on valminud inventeerimisankeedi ning mõõdistusjooniste töölehe vorm koos välitöö juhistega, mida saab edaspidi kasutada veskiseadmete süsteemsel dokumenteerimisel.
  • Item
    Pärandit hoides ja sünteesides: maakivimüüride seespoolne soojustamine kanepibetooniga Mooste mõisa tall-tõllakuuri näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Pau, Markus; Rennu, Madis, juhendaja; Kalamees, Targo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö pakub välja metodoloogilise aluse, mille abil viia läbi in-situ uuringuid kanepibetooniga seestpoolt soojustatud maakivihoonetes. Seejuures tutvustatakse kanepibetooni kui loodussõbralikku materjali, mis võiks potentsiaalselt sobida maakivihoonete seespoolseks soojustamiseks Eesti kliimas. Kuna tegemist on teadaolevalt Eesti esimese teadusliku in-situ uuringuga kanepibetooni kui seestpoolt paigaldatava soojustuse kohta maakivihoonete puhul, siis seisneb töö eesmärk ka esialgse uurimismetoodika kirjeldamises ning rakendamises, võimaldamaks edasisi võrdlevaid uuringuid sarnastes tingimustes. Siinse töö praktiline osa viidi läbi Mooste mõisasüdames asuvas ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuses ehk ajaloolises tall-tõllakuuris, mille näol on tegemist ehitismälestisega. Töö sissejuhatav osa käsitleb mõisa kui iseäranis tähenduslikku ning suure potentsiaaliga üksust, mida võib tinglikult nimetada looduse ning kultuuri kohtumispaigaks. Seejuures osutatakse mõisa tähenduse muutumisele ajas ning maakivimüüride potentsiaalile pärandi jätkusuutlikuks edasikandmiseks. Sellesse konteksti paigutatuna näeb käesolev töö maakivihoonete seespoolset soojustamist kanepibetooniga kui üht viisi osalemaks aktiivselt jätkusuutliku pärandikaitse protsessis ning panustamaks sellega seonduvate kultuuriliste, ökoloogiliste ja ökonoomiliste küsimuste mõtestamisse.