VKRK magistritööd – Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34630
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Heledatele puiduliikidele sobilikud mööblilakkide retseptid, tehnoloogiad ning viimistlusmeetodid 19. sajandi kirjalikele allikatele tuginedes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Raik, Tiit; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Roosaar, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThis research aims to categorize the lacquers used in the 19th century, based oncontemporary literary sources. The objective is to identify alcohol-based lacquers suitable forlight-colored wood species from the most prevalent categories of alcohol-based lacquers.Furthermore, the current study investigates the technological characteristics of applying andprocessing these lacquers. Polishes and furniture finishing waxes are excluded from the scopeof this studyKirje Maakivimüüride vuukimine ajalooliste ja tänapäevaste vahenditega(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Angerjärv, Tiina; Rennu, Madis, juhendaja; Peebo, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThe master’s thesis titled “Pointing of Fieldstone Walls with Historical and Contemporary Methods” addresses a topic that has so far received little attention in Estonia – the pointing of fieldstone walls – examining it from both historical and contemporary perspectives. The focus is on joint fillers, materials, and techniques used in fieldstone buildings constructed since the 19th century, with attention to regional variations and changes in working practices over time. Pointing is not viewed merely as a finishing step but as a significant structural and aesthetic element that affects the wall’s durability, weather resistance, and visual coherence. The aim of the study was to document terminology related to pointing, analyze working methods, compare traditional and modern techniques, and provide practical support for those involved in restoring fieldstone buildingsKirje Parukameistrid ja parukate valmistamine Eesti teatrites Ugala teatri parukalao leidude näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Liinsoo, Merle; Komissarov, Eve, juhendaja; Parksepp, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThe topic of this master's thesis was "Wigmakers and wig making in Estonian theatres based on the findings of the wig warehouse of the Ugala theatre". The main goals were to identify and compile a single list of wig makers in Estonian theatres and to describe and compare the working methods, materials and tools of different wig makers.Kirje Tuniisheegeldatud rannarootsi teki RrM 1022 14 188 taasloomine(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Leht, Marje; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThe aim of this master’s thesis Recreation of the Tunisian Crocheted Rannarootsi Blanket RrM 1022 14 188 was to recreate a Tunisian technique crochet blanket preserved at Rannarootsi Museum, dating from the year 1905. In addition to the practical component, the work focused on examining the technical execution and production methods, based both on material and written sources. The goal was to create a blanket that visually closely resembled the original, while being more durable and suitable for practical use.Kirje Muhu meeste silmkoelised kampsunid (vatid) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, nende ajastutruud valmistamise tehnoloogiad(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Reissaar, Jaana; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje 1686. aastal loodud Tartu maketist koopia valmistamine(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Ehala, Eero; Komissarov, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThis master’s project explores the process and methodology of creating a replica of the 1686 Tartu fortification model, originally constructed by the Swedish Empire and currently housed at the Royal Army Museum in Stockholm. The project was commissioned by the University of Tartu Museum for exhibition and educational purposes. The study addresses both theoretical and practical challenges of reproducing a historical artefact with high visual fidelity in the absence of physical access to the originalKirje Arhitektuurne kuldamine Tallinna vanalinnas: Ajaloolised tehnoloogiad ja nende tuvastamine ning korrastamine kaasajal Tallinna toomkiriku ajanäitajate restaureerimistööde näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Bristol, Martin; Jõeste, Kristi, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThe purpose of this master’s thesis is to provide an overview of various gilding technologies used on the building exteriors in Tallinn Old Town—an Estonian cultural heritage preservation area listed as UNESCO World Heritage Site—and based on these findings, to propose solutions for research, conservation, maintenance and restoration of historic gildings. As a result of this study, it has become evident that Tallinn Old Town has varied array of gildings, including examples of fire-gilding, oil gilding and electroplating.Kirje Ajalooliste fotode kasutamine eesti rahvarõivaste uurimisel. Juhend rahvarõivavalmistajale ja -kandjale(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Susi, Signe; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondThis master's thesis examines the possibilities and limitations of using historical photographs of Estonian folk costumes in the study, reconstruction, and wearing of traditional dress. The research problem focuses on how such photographs can be critically interpreted as historical sources and what added value they offer compared to material and textual evidence. The aim of the thesis is to develop a practical guide for folk costume makers and wearers to analyze historical photographs.Kirje Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid: õmblustehnoloogia(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Albert, Piret; Tomberg, Riina, juhendaja; Alandi, ILme, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „ Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid. Õmblustehnoloogia.“ on edasiarendus minu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valminud lõputööst, milles keskendusin pükste valmistamisele Eestis kütitud ja pargitud kitsenahast. Magistritöö üheks suuremaks eesmärgiks oli nahkpükste valmistamisel kasutatud õmblustehnoloogiliste võtete väljaselgitaminening tähelepanu juhtimine nahkpükste kandmise traditsioonidele suurendades seeläbi teadlikust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade eseme puhul kasutatud terminitest, mida me täna enam ei kasuta ega tunne ning teine vaatab nahkmaterjali mis on kasutusel. Materjali päritolu määramine annab meile paremaid võimalusi nii materjali hankimiseks, kui ka täpsemaks õmblustehnoloogia järgimiseks museaalide taasloomisel. Kolmas peatükk keskendub õmblustehnoloogiale. Tehnoloogiline lähenemine annab aimu, kuidas nahkpükse eelnevatel sajanditel õmmeldi. Teen tehnoloogilistest sõlmedest joonised ja kirjeldused ning plaanin kasutada tänapäevaseid õmblusvõtteid. Kasutan masinõmblust siseõmbluste juures, kuid väldin museaali välimuse muutmist. Peale vaadates peab tulemus olema nagu museaalil. Nahkmaterjal on väga inspireeriv ja loodan, et minu uurimistöö aitab kaasa meie nahkpükste valmistamise ja kandmise traditsioonileKirje Lammaste ja kitsede nahastamise võtete mõju toornaha kvaliteedile(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kolga, Kristel; Rajando, Kristina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva uurimistöö peamine probleem tuleneb eelneva uurimistöö raames ilmnenud kitsaskohast, mille tulemusel selgus, et suur osa lammaste ja kitsede toornahkadest utiliseeritakse nende kehva nahastuse tõttu. Nahastamine on protsess, mille käigus eemaldatakse lihakehalt seda kattev nahk. Käesolevas töös uurib autor, millist rolli täidab toornaha kvaliteedis lihunike töö ja millised on nende töövõtted. Info hankimise peamiseks aluseks on otsene kontakt lihunikega ning nende tööprotsesside kaardistamine hilisema analüüsi eesmärgil. Lisaks viib töö autor läbi mitmeid intervjuusid loomapidajatega ning töötleb mitmeid kirjalikke allikaid, tutvumaks lamba ja kitse nahkadega seotud traditsioonidega Eesti kultuuriajaloo kontekstis. Vaatluste ja intervjuude valim kujunes välja vabatahtlikkuse alusel. Vaatlustel osalenud lihunikud ning intervjuudest osavõtnud talunikud moodustasid loomapidajate hulgas selle segmendi, kes hindavad kõrgelt oma loomadelt saadavat lisandväärtust ehk nahka. Need loomapidamise ja tapmisega seotud isikud ja ettevõtted, keda käesoleva töö probleemipüstitus otseselt ei kõnetanud, ei olnud valmis uurimises osalema. Uurimistöö peamine tulemus oli, et lihunike töövõtted ja eesmärk ei ole ajas muutunud, kuid muutunud on suhtumine toornahka, selle väärindamise mõttekusse ja väärtustamisse, seda erinevatel põhjustel. See on omakorda toonud kaasa ükskõiksema suhtumise nahastamisse ning toornaha kvaliteedi languse. Populariseerides kohalikke lamba- ja kitsenahku, saame tõsta lihunike motivatsiooni jälgida nahastamisel toornahkade kvaliteeti.Kirje Koerakarva füüsikalised omadused ja sobivus lõnga valmistamiseks(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Poska, Anneli; Matsin, Ave, juhendaja; Siimon, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKoerakarv on maailmas üha enam populaarsust koguv mitme otstarbeline alternatiivne, loodussõbralik ning suurepäraste soojusomadustega materjali materjal mida tekib Eestis iga-aastase karvaheite käigus enam kui 5 tonni Magistritöö töös uuriti koerakarva omadusi ja sobivust masinketrusel lõnga valmistamiseks kasutades tüüpilisi tekstiilitööstuses loomsete kiududele olulisi morfomeetrilisi tunnuseid (kiu pikkust, läbimõõtu, säbarust ja säsitüüpi ning soomuste paksust) kasutades erinevaid mikroskoope. Mitmete vaadeldud tõugude karv oli kiu jämeduse ja seda katvate soomuste poolest sarnane lambavillale ning säsitüübilt angooraküüliku- või alpakavilla omale. Seega vastab mitmete tõugude (näit. Berni Alpi karjakoer, Samojeedi koer, Tiibeti mastif jne) karv masinketrusel kasutatavatele kiududele esitatavatele põhinõuetele. Praktiliste testide käigus VKA eksperimentaal-villakojas osutus koerakarva sisaldusega lõnga valmistamine võrreldes lambavillaga oluliselt ning parimaks kombinatsiooniks osutus 25% meriinovilla lisandiga 6-9 cm pikkusest koera aluskarvast lõng ketrusprotsessi tulemuslikkuse ja lõngast valmistatud esemete välimuse ja nahasõbralikkuse kogusummas.Kirje Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Veinberg, Kelly; Roose, Celia, juhendaja; Sildoja, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekt “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel” käsitleb viiuliõppe meetodeid pärimusmuusika õpetamisel ning töö praktilise osa, täienduskoolituse “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusikas” protsessi ning tulemusi. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade rahvapärase viiulimängu ajaloost ja õpetamisest Eestis. Samuti tutvustatakse rahvapärast mängumaneeri ning tuuakse välja neli põhilist pärimusmuusika viiuliõppe meetodit. Töö teises peatükis kirjeldatakse täienduskoolituse väljatöötamise protsessi ning antakse ülevaade koolituse osadest ning osalejate tagasisidest. Koolituse osadel koostatud vaatluspäevikute, ühiste arutelude ja osalejate tagasiside põhjal tuuakse välja koolituse kokkuvõte ning tutvustatakse tegevusi, mis on abiks pärimusmuusika õppimisel viiuli tundidesKirje Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.Kirje Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutuseleKirje Mustrid Torupilli Jussi muusikas, ehk, Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista, juhendaja; Mägi, Cätlin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid” uuriti torupillimees Juhan Maakeri (1845-1930) pillimängu vormi ning kolme loo näitel ka sagedamini esinevate motiivide meloodilisi, rütmilisi ning eraldusnootide põhiseid variatsioone, et mõista seeläbi paremini eesti varasemat traditsioonilist torupillimängu. Samuti oli eesmärgiks täiendada uurimusega eesti pärimusmuusika teooria mõistete varamut (kasutusele tulid mõisted nagu „motiivikimp”, „ristmotiiv”, „tuummotiiv”, „uitmotiiv” jne) ning leida tööriistu, mida tänapäevane pillimängija saaks kasutada vanema rahvamuusika uurimiseks, mõistmiseks ja eesti traditsioonilise pillimängu mõttekäikudest lähtuva muusika mängimiseks. Lisaks uuris töö autor praktikuna neid lugusid taasesitades pillimehe mängustiili laiemalt, et tema lugude loogikat ja varieerimise kunsti kasutada tänapäevase pillimängijana oma lõpukontserdil ning luua sellest lähtuvat repertuaari. Töö tulemusel leiti, et Torupilli Juss varieeris rikkalikult loo üldvormi motiivikimpude (osade) tasandil. Samuti mängis ta rikkalikult motiivikimpude sisemise struktuuriga, varieerides motiivide arvu, kordade ning järjekorraga. Lisaks varieeris Juhan Maaker rohkelt ka motiivide tasandil – seda nii rütmiliselt, meloodiliselt kui eraldusnootidega. Töös tuuakse välja nii eesti klassikalise kui ka pärimusmuusika koolkonna lähenemine vormianalüüsile, täiendades seda norra vaatepunktiga. Samuti leiab magistritööst uue, värvidepõhise vormianalüüsi metoodika ning Torupilli Jussi kaheksa kahel korral salvestatud loo detailse vormianalüüsi koos skeemidega. Täiendav materjal on Juhan Maakeri elulugu, ajaloolised andmed torupillimängust, uurimistulemustel põhinev kontserdikava kahe uurimistöö käigus loodud pala noodistustegaKirje Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Saare, Svetlana; Keedus, Eve, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Plamus, Tiia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.Kirje Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mänd, Merli; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.Kirje Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ahk, Koidu; Uppin, Juhan, juhendaja; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja. Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus. Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.Kirje Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondXIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessistKirje Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.