VKRK magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 57

Ajaloolise ainese käsitlemise suunad ja võimalused traditsioonilise linase särgi valmistamise õpetamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Palumets, Ülle; Raud, Inna, juhendaja; Tuubel, Virve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada traditsioonilise linase särgi valmistamise tööprotsessi sarnasused ja erinevused võrreldes ajaloolise algmaterjaliga, analüüsida tehtavate valikute aktuaalsust ning õppevormi võimalikku mõju tööprotsessis tehtavatele valikutele. Töö koosneb viiest peatükist. Uurimistulemused on esitatud tööprotsessi kirjeldava ülevaatena ja uurimise käigus valminud särkidena. Praktilise tööna valmis kuus linast särki: Harju-Jaani naisesärk, kaks Vändra lapsesärki, Nissi meestesärk, keskaegne alussärk ning muinasaegne särk. Uurimise käigus osalesin neljas õppevormis – rahvarõivakool, õpe käsitöömeistri juures, hansarõivaste valmistamise kursus ning muinasaja taaskehastajate klubiline tegevus. Koolitustel käsitleti traditsioonilise rahvarõivaperioodi, keskaegse ning muinasaegse rõivastuse sh traditsioonilise linase särgi õmblemist. Kasutatud etnograafiline meetod võimaldas praktilise tööprotsessi käigus detailselt kogeda erinevate õppevormide ajaloolise ainese kasutamise suundumusi ning võimalusi. Töö käigus olen läbitud tööprotsessid kirjeldanud ning analüüsinud võrdluses ajaloolise ainese ning õppevormist tulenevate võimalustega. Uurimistöö tulemusel saab järeldada, et koolitustel lähtuti õpetuses ajaloolisest ainesest − etnograafilisest esemelisest algmaterjalist, ajaloolistest kirjeldustest ja teiste teadusharude uurimistulemustest, aga alati ei rakendatud särkide õmblemisel ajaloolisi töövõtteid. Särkide õmblemisel ei ole enamasti võimalik kasutada originaalesemetele sarnaselt käsitsi telgedel kootud linast kangast, see tuleb olude sunnil asendada vabrikukangaga. Vabrikukanga teistsugused omadused tingivad muutused nii tikkimisel kui õmblemisel. Mõned ajaloolised töövõtted ei ole vabrikukanga kasutamisel võimalikud. Traditsioonilise linase särgi õppeprotsessis on oma roll õpetamise erinevatel teguritel. Lühiajalised kursused ja õppevormid, millel on kindlaks määratud õppeperioodi jooksul väga suur maht, ei anna osalejale piisavalt võimalust ajalooliste algmaterjalide uurimiseks ja traditsiooniliste töövõtete katsetamiseks ning rakendamiseks. Sellisel puhul kujunevad juhendajatel välja kindlad töövõtted, mille rakendamine tagab rõiva õmblemise õnnestumise.
Ajaloolistel allikatel põhineva rahvarõivakomplekti koostamise põhimõtted, komplektide koostamine ja valmistamine Virumaa rahvariiete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Loite, Kersti; Matsin, Ave, juhendaja; Piiri, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Tõuke uurimistööle andis erinevates rahvarõivaraamatutes soovitatud Virumaa rahvarõivakostüümide vähesus. Kaasaegses kultuurisituatsioonis, kus inimesed soovivad kanda kodukihelkonna rahvarõivaid, tekkis eluline vajadus uurida paikkondlikku mitmekesisust ning pakkuda inimestele kandmiseks juurde erinevaid ajaloolistel allikatel põhinevaid rahvariiete variante. Magistritöö annab ülevaate naiste ja meeste rahvarõivakomplekti üksikesemetest. Töös on kaardistatud muuseumides ja erakogudes säilinud Virumaa rahvariideesemed. Välja on selgitatud ajaloolistel allikatel põhinevate seni koostatud rahvarõivakomplektide koostamise põhimõtted. Kogutud materjalide analüüsi ja uurimise tulemus andis tõenduse rahvarõivakomplektide koostamise võimalikkusest naiste puhul kihelkonniti, meestel aga Virumaa siseselt laiemale piirkonnale. Magistritöös on välja pakutud ajaloolistele allikatele tuginevad naiste rahvarõivakostüümid kõigile üheteistkümnele Virumaa kihelkondadele, kokku 21. Meeste rõivastuse variandid on pakutud Virumaale tervikuna ning kitsamalt lääne- või idapoolsetele kihelkondadele kandmiseks. Praktilise osana on valminud Rakvere kihelkonna naise, Virumaa mehe ja Jõhvi kihelkonna neiu kostüümid.
Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ahk, Koidu; Uppin, Juhan, juhendaja; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja. Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus. Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.
Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatted Eestis ilmunud kudumisõpetuste ja muuseumikogude taustal ning katsed kasutada lõimeripstehnikat tänapäevaste linaste materjalidega kudumisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Västrik, Veinika; Matsin, Ave, juhendaja; Reemann, Vaike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Magistritöö uurimusliku osa keskmes on ülevaade lõimeripstehnikas põrandakatete kudumisest Avinurmes ja selle ümbruse külades 1950.–1970. aastatel tuginedes autori poolt läbiviidud välitöödele 2012. aastal. Otsides vastust küsimusele, kas Avinurmes oli tegemist lokaalse pärandoskusega, analüüsin Eesti kangakudumise käsiraamatutes ja ajakirjades avaldatud lõimeripstehnika kudumise õpetusi ja toon paralleele Eesti muuseumite kogudes ja erakogudes olevate lõimeripsiliste põrandakatetega. Järeldasin, et Avinurme lõimeripstehnikas põrandakatete kudumise „juured“ ulatuvad küll 19. sajandi lõpu trükisõnasse, kuid põlvkondade jooksul oli kirjalik päritolu ununenud ja välja arenenud kohalikud eripärad (iseloomulik materjalide, mõningate mustrite ja värvitoonide kasutus). Magistritöö praktilises osas katsetan kudumist kolme erinevate omadustega linase lõimematerjaliga, et leida võimalus nüüdseks moest läinud tehnika kasutusele võtmiseks kaasaegsel kujul.
Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Rand, Piia; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Piia Randi magistritöö „Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel“ (2020) eesmärk oli välja selgitada Eesti kirivööde eripäraste tunnuste kogumid kihelkonda-de kaupa Saaremaa kirivööde näitel. Saaremaa järgi väljatöötatud süsteemi järgi saab edasi minna järgmiste piirkondade uurimise juurde. Magistritöö keskseks uurimisküsimuseks oli: millised on iga kihelkonna kirivööde eripärad? Ehk selgitada välja tunnuste kogumid vastavas kihelkonnas kasutatud kirivöödel. Selleks oli vaja teada saada, millised näitajad või näitajate grupid kirjeldavad ära kirivööde kihelkondliku eripära. Enamasti ei ole ühe tunnuse abil võimalik piirkonda määrata. Samas võib mõni üksik tunnus mingis piirkonnas olla väga iseloomulik. Uurimistöö esimeses peatükis on vaatluse all nii kirivöö osad kui ka vöökirja osad. On koostatud tüpoloogiad vöökirja osade ja otsanarmaste töötluse kohta. Selles peatükis on käsitletud kirivöid üle Eesti, näidistena on võimalusel kasutatud Saaremaa vöid. Töö teine peatükk keskendub Saaremaa kirivöödele. Esialgu on kirjeldused kihelkondade kaupa, on koostatud võimalusel ajastupõhised tüpoloogiad või grupid mustritüüpide järgi. Pärast on üldistused kogu Saaremaa kohta. On koostatud erinevate näitajate kohta levikukaarte ja tabeleid erinevate näitajate kohta. On välja pakutud kihelkondlikku ajalist arengut kirivöödes. Saaremaa kirivööde analüüsi aluseks on 373 vööd (ERMist 339, Saaremaa Muuseumist 24, Soome Rahvusmuuseumist neli vööd, kuus vööd raamatust (Kurrik 1938)). Lisaks võrdluseks 84 Vene Etnograafiamuuseumi vööde fotot. Kokku on uuritud 457 Saaremaa kirivööd. Lisaks taustauuringud ERMi Etnograafilise arhiivi materjalides. Lisades on joonised äärekirjade tüpoloogiast ja Saaremaa vööde andmed erinevatest muuseumidest.
Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid: õmblustehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Albert, Piret; Tomberg, Riina, juhendaja; Alandi, ILme, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „ Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid. Õmblustehnoloogia.“ on edasiarendus minu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valminud lõputööst, milles keskendusin pükste valmistamisele Eestis kütitud ja pargitud kitsenahast. Magistritöö üheks suuremaks eesmärgiks oli nahkpükste valmistamisel kasutatud õmblustehnoloogiliste võtete väljaselgitaminening tähelepanu juhtimine nahkpükste kandmise traditsioonidele suurendades seeläbi teadlikust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade eseme puhul kasutatud terminitest, mida me täna enam ei kasuta ega tunne ning teine vaatab nahkmaterjali mis on kasutusel. Materjali päritolu määramine annab meile paremaid võimalusi nii materjali hankimiseks, kui ka täpsemaks õmblustehnoloogia järgimiseks museaalide taasloomisel. Kolmas peatükk keskendub õmblustehnoloogiale. Tehnoloogiline lähenemine annab aimu, kuidas nahkpükse eelnevatel sajanditel õmmeldi. Teen tehnoloogilistest sõlmedest joonised ja kirjeldused ning plaanin kasutada tänapäevaseid õmblusvõtteid. Kasutan masinõmblust siseõmbluste juures, kuid väldin museaali välimuse muutmist. Peale vaadates peab tulemus olema nagu museaalil. Nahkmaterjal on väga inspireeriv ja loodan, et minu uurimistöö aitab kaasa meie nahkpükste valmistamise ja kandmise traditsioonile
Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Siim, Kersti; Rennu, Madis, juhendaja; Jääts, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kersti Siimu uurimuse „Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel“ fookuses on Eesti vesiveskite, täpsemalt jahuveskite, sisseseade väärtustamise ja selle kohta teabe kogumise problemaatika. Uurimuse üldine eesmärk on juhtida tähelepanu veskile kui tervikobjektile. Uurimustöö näitab, et vesiveski on interdistsiplinaarse uurimisväljaga pärandiobjekt, mille puhul on sisseseade saanud varasemates veskiuurimustes üllatavalt vähe tähelepanu. Vesiveski sisseseade dokumenteerimise metoodika väljatöötamise kõrval on töös lähemalt uuritud välitöödel andmete kogumist paljudest osadest koosneva veskisüsteemi kohta. Vesiveskite dokumenteerimine toetab veskite sisseseade uurimise suunda, mis aitab veskihoone arhitektuuri kõrval esile tuua ka veskiseadmete olulisust ning täiendada seni kogutud andmestikku jahuveskite kohta. Uurimuse raames on valminud inventeerimisankeedi ning mõõdistusjooniste töölehe vorm koos välitöö juhistega, mida saab edaspidi kasutada veskiseadmete süsteemsel dokumenteerimisel.
Helmevööde valmistamise tehnoloogia ning arendamine Eesti muuseumikogude ainese põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kont, Ülli; Russak, Helve, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Helmetikandiga kaetud meeste nahkvööd moodustavad väikese, kuid põneva osa Eesti etnograafilisest pärandist. Ese on huvitav ja atraktiivne, kuid neid on vähe tutvustatud. Vöid leidub üle Eesti erinevates muuseumikogudes, kuid siiani ei ole analüüsitud nende tikkimise ja õmblemise erinevaid töövõtteid. Põhjuseks võiks tuua selle, et vööde valmistamiseks ei kasutatud vanale käsitööle omaseid traditsioonilisi koduseid materjale vaid müügikaupa – helmeid (Astel 1983: 104). Ka Soome etnograaf (hilisem Eesti Rahva Muuseumi direktor) I. Manninen on öelnud: „.....meeste helmestikandis vööd on kõik ostetud ja pakuvad meile sellistena vähe huvi.“ (Manninen 1927: 377). 19. sajandi alguses kasutasid eesti talunaised tikandite kaunistamiseks helmeid paljudel esemetel: tanudel, käistel ja taskutel, reeglina oli see naiste rõivaste kaunistusviis. Sellepärast mõjubki 19. sajandi keskpaigast levinud meeste helmetikandis vööde kandmistava üsnagi kummalisena. Tänasel päeval on helmetööd jälle väga populaarsed. Kultuuripärandi tutvustamine läbi vanade töövõtete oleks minupoolne panus väärtustada esiemade käsitööd. A. Arelaid ja E. Jansen on öelnud: „Kultuuripärandi tundmaõppimine tähendab ühteaegu ise¬endale küsimuse esitamist: milline peaks olema minu edasiviiv osa?“ (Aarelaid, Jansen 1982, lk 79). Helmevöö on huvitav ja ilus ese, mis võiks tänapäeval uuesti kasutust leida.
Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kuusk, Kadri; Põllo, Helgi, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.
Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.
Karksi ja Halliste kihelkonna kinnaste kudumise traditsioon 19. sajandist tänapäevani
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kivisild, Eda; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse, mis on Halliste ja Karksi kihelkonna unikaalselt peenemustrilise kudumise kultuuriline põhjus ja kuidas see ajas muutunud on? 19. sajandil olid kinnastel oluline osa talupojakombestikus. Käsitöö järgi hinnati naiste ja neiude usinust. Võib oletada, et kuna Halliste ja Karksi kihelkonnad olid majanduslikult edukad piirkonnad, siis võisid nad omad aega kulutada peenete kinnaste kudumiseks, samuti oli tähtis sarnaneda külakogukonna teistele liikmetele. Teistsugune oli ka suhtumine aega. Aja mõõdupuuks oli töö. Tõenäoliselt kasutati peente kinnaste talle- ja meriinolammaste villa. 19. sajandi I poolel kasvatati Mulgimaal meriinolambaid. 20. sajandil sai alguse linnastumine ja ühes sellega ka linnakultuuri jõudmine maale. Hakkasid ilmuma erinevad kodu- ja naisteajakirjad, mis kutsusid üles olema moodsad, sisustama kodu teiste põhimõtete alusel kui seni ja andsid nõu ka moesuundades. Kinnaste kudumise oskus säilis, kuid lähtus pigem vajadusest kaitsta end külma vastu ja kuna ausse tõusis sport, siis hakati kuduma pikema randmega kindaid. Mustrid olid väikese mustrikorraga ja vardal oli 14-16 silmust. Selline suhtumine valitses kuni 21. sajandi teise kümnendini, mil peenemustriliste tihedate kinnaste kudumise teema tõusis taas päevakorda. Suur osa on selles meisterlikel kudujatel ning kõrg- ja kutsetasandi õppeasutustel.
Kasetohust punutud eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Rattasepp, Andres; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga.
Koerakarva füüsikalised omadused ja sobivus lõnga valmistamiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Poska, Anneli; Matsin, Ave, juhendaja; Siimon, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koerakarv on maailmas üha enam populaarsust koguv mitme otstarbeline alternatiivne, loodussõbralik ning suurepäraste soojusomadustega materjali materjal mida tekib Eestis iga-aastase karvaheite käigus enam kui 5 tonni Magistritöö töös uuriti koerakarva omadusi ja sobivust masinketrusel lõnga valmistamiseks kasutades tüüpilisi tekstiilitööstuses loomsete kiududele olulisi morfomeetrilisi tunnuseid (kiu pikkust, läbimõõtu, säbarust ja säsitüüpi ning soomuste paksust) kasutades erinevaid mikroskoope. Mitmete vaadeldud tõugude karv oli kiu jämeduse ja seda katvate soomuste poolest sarnane lambavillale ning säsitüübilt angooraküüliku- või alpakavilla omale. Seega vastab mitmete tõugude (näit. Berni Alpi karjakoer, Samojeedi koer, Tiibeti mastif jne) karv masinketrusel kasutatavatele kiududele esitatavatele põhinõuetele. Praktiliste testide käigus VKA eksperimentaal-villakojas osutus koerakarva sisaldusega lõnga valmistamine võrreldes lambavillaga oluliselt ning parimaks kombinatsiooniks osutus 25% meriinovilla lisandiga 6-9 cm pikkusest koera aluskarvast lõng ketrusprotsessi tulemuslikkuse ja lõngast valmistatud esemete välimuse ja nahasõbralikkuse kogusummas.
Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Vingisaar, Kadi; Matsin, Ave, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ uurib Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmekssisupeatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaate Järvamaa rahvarõivaste tikanditest ja tikkimismaterjalidest. Teises peatükis käsitletakse põhjalikumalt uuritud pinnakirju. Seejuures luuakse pinnakirjade tüpoloogia ja analüüsitakse valimis olevate pinnakirjade erisusi. Kolmandas peatükis keskendutakse pinnakirjade valmistamise töövõtetele ning tööjuhendite koostamise metoodikale. Töö loov-praktilise osana on koostatud metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks.

Sirvi

Sirvi VKRK magistritööd – Master's theses Pealkiri järgi