Vanuse efekt eluga rahulolus: enda ja teiste hinnangutest lähtuvalt

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida vanuse mõju üldisele eluga rahulolule mina- ja tema-hinnangutest lähtuvalt. Uurimistöö põhineb Eesti Geenivaramu poolt kogutud andmetel, mille valimi suuruseks on n = 3592. Uuriti geenidoonorite ning nende lähedaste vastuseid eluga rahulolu üksikküsimusele. Selgus, et kõige madalamaid hinnanguid enda ja ka lähedase eluga rahulolule annavad kesk- ja vanemaealised, kõige kõrgemaid nooremad inimesed. Negatiivne seos ilmnes nii uuritava kui ka tema hindaja vanuse ning nende poolt antavate eluga rahulolu hinnangute vahel. Sellest saab järeldada, et inimese vanuse kasvades kahanevad tema hinnangud eluga rahulolule nii mina- kui ka tema-hinnangute puhul. Hindaja ja hinnatava vanuse vahelise korrelatsiooni põhjal saab väita, et uuritavaid hindavad pigem nendega samas vanuses olevad inimesed. Lisaks selgus, et kõige tähtsamaks tema-hinnangute-põhise eluga rahulolu ennustajaks on uuritava hinnang oma eluga rahulolule ja hindaja vanus.