Programmeerimise algkursuste loengud

Abstract

Antud bakalaureusetöös uuritakse, millised on programmeerimise algkursuste õppetöö vormid. Teaduskirjanduse põhjal on ülevaade järgnevatest loenguvormidest: traditsiooniline loeng, loengu video ja videoloeng. Uuritakse, mil määral on loengud kasutusel välismaa ja Eesti kõrgkoolides. Eraldi on vaatluse all Tartu Ülikooli kursus "Programmeerimine". Koostatakse küsimustik ja seejärel tehakse analüüs 227 üliõpilaste vastuste baasil. Leitakse, milliseid loengus osalemise viise eelistavad kursusel osalenud ja saadakse teada, mis on nende valikute põhjused. Loengus osalemise viisid on järgnevad: loeng, loengu video, mitteosalemine, loeng või loengu video, loeng ja pärast loengu video. Analüüsitakse üliõpilaste eelistatud loengus osalemise viisi ja kursuse lõpptulemuse seost. Samuti tuuakse välja üliõpilaste arvamused loengute, loengupunktide, märkmete tegemise, nutiseadmete ja klikkerite kasutamise kohta.

This bachelor thesis describes the research to the forms of teaching and learning of the introductory programming courses. Academic literature is used in order to make an overview of the following lecture types: live lecture, recorded lecture and video lecture. The extent of the lecture usage in foreign and Estonian higher education institutions is examined. The University of Tartu course "Programming" is under observation. A questionnaire is prepared and then the analysis is performed based on 227 student responses. Furthermore, this research presents what kind of lecture attendance the course participants prefer and what are the reasons for the choices. The ways to participate in the lecture are as follows: lecture, recorded lecture, non-participation, lecture or recorded lecture, lecture and after recorded lecture. In addition, the relationship between the preferred lecture format and the academic achievement is analyzed. Also students' opinions about lectures, lecture points, making notes, use of smart devices and clickers are presented.