Show simple item record

dc.contributor.advisorMurumaa-Mengel, Maria, juhendaja
dc.contributor.advisorSang, Andres, juhendaja
dc.contributor.authorLuure, Hannus
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2020-06-11T10:48:10Z
dc.date.available2020-06-11T10:48:10Z
dc.date.issued2020
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/67856
dc.description.abstractMagistritöö eesmärk oli anda soovitusi kaitsevaldkonna pildikeele arendamiseks noorte meediatarbimise trende arvesse võttes. Selleks tuli esmalt kaardistada kaitsevaldkonna pildikeel ning uurida, kuidas dekodeerivad noored olemasolevat kaitsevaldkonna pildikeelt. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin ekspertintervjuu ning fookusgrupi andmekogumismeetodit ning analüüsisin neid andmeid temaatilise sisuanalüüsi meetodi abil. Teoreetikutest tuginesin Halli (1976) kodeerimise-dekodeerimise mudelile ja lugemise viisidele, Kressi ja van Leeuweni (2006) piltide lugemise grammatikale ning Shifmani (2014) meemide teooriale. Magistritööst selgub, et noored dekodeerivad kaitsevaldkonna pildikeelt nii domineerival, läbiräägitud kui ka vastandlikul viisil olenevalt koodidest, mis pildikeeles leiduvad. Kuna kaitsevaldkonna pildikeel on äärmiselt varieeruv, siis üheseid lahendusi kogu pildikeele arendamiseks ei ole, ent kasutades koode, mida dekodeeriti domineerival viisil, saab täiendada pildikeelt, mida dekodeeriti vastandlikul ja läbiräägitud viisil. Lisaks on noortele tähtis teada piltide konteksti ehk seda mis juhtus pärast või enne pildi tegemist ning mis toimub samal ajal objektiivi taga. Veel on noortele tähtis teada, mis kasu nad saavad kaitsevaldkonnast või ajateenistusest just isikliku arengu kontekstis ning samuti on neile tähtis turvalisus. Lisaks saab parandada kaitsevaldkonna pildikeelt laienedes uutesse kanalitesse nagu Snapchat ja keskendudes rohkem olemasolevale Instagrami kanalile. Kasuks tuleks ka ajateenijate aktiivsem kaasamine kaitsevaldkonna pildikeele loomisesse. Noortele suunatud kommunikatsiooni ei ole mõtet jätkata Facebookis, sest selle kanali populaarsus kahaneb noorte hulgas kiiresti. Veel selgus magistritööst, et noored dekodeerisid vastandlikult meeme, mis olid nende arvates liiga vanad. Kohati reageeriti negatiivselt meemidele üleüldiselt, sest see ei läinud noorte arvates kokku kaitseväe kuvandiga. Meeme saaks parandada, lisades neile kaitsevaldkonna domineerivaid koode ning hoides meemimallid kaasaegsetena. Lisaks võib olla kasu eraldi meeme postitava konto loomisest.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleKaitsevaldkonna pildikeele arendamise võimalused vastavalt noorte sihtgrupi meediatarbimise trendideleet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess