Tervishoiusotsiaaltöötajate kui mitte-meditsiinilise personali juhtimine ja tööalane toetamine haigla kontekstis
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada tervishoiusotsiaaltöötajate kui mitte-meditsiinilise personali vahetute juhtide käsitus juhtimiseset ja tööalasest toetamisest haigla kontekstis. Lisaks keskendusin uurimuses küsimustele, mis aitasid mõtestada sotsiaaltöötajate kuvandit läbi vahetute juhtide pilgu ja tervishoiusotsiaaltöötajate rolli Eestimaa haiglates.
Tulenevalt eesmärgist püstitasin kaks uurimisküsimust: kuidas käsitavad juhid tervishoiusotsiaaltöötajate tööd ja mida vajavad sotsiaaltöötajad juhtide arvates hästi töötamiseks, millele püüdsin vastuseid leida kasutades kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin tervishoiusotsiaaltöötajate vahetute juhtide ja ühe sotsiaaltöötajaga läbi seitse poolstruktureeritud individuaalset intervjuud ning ühe kirjaliku intervjuu. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin temaatilise analüüsi meetodit. Analüüsist selgus, et sotsiaaltöötaja on ravimeeskonnas meditsiinilise taustaga personalile võrdne partnertner, ilma kelleta ei ole võimalik tööd teha. Sotsiaaltöötaja olulisus haiglas väljendus patsiendikeskses lähenemises, ravisoostumuses ja -tulemustes ning haigla toimimise kuluefektiivsuses. Sotsiaaltöötaja oma arvukate rollide, erinevate tegevusvaldkondade ja mitmesuguste tööülesannetega võtab muu personali kõrval suurema vastutuse juhtumite haldamises, patsiendi heaolu eest seismises ja meeskonnatöö koordineerimises hõlbustades seega oma panusega patsiendile vajaliku abi korraldamist.
Juhtimise ja tööalase toetamise osas selgus, et tervsihoiusotsiaaltöötaja on mitte-meditsiinilise personalina haiglas iseseisev ning töötab sotsiaaltööalaste sekkumistega autonoomselt. Sotsiaaltöö spetsiifilisuse ja nüansirikkuse tõttu ei oska ka vahetud juhtid sotsiaaltööalaseid teadmisi omamata sotsiaaltöötaja töösse sekkuda ning neid juhtida ja juhendada, mis tähendab, et sotsiaaltöötajad jäävad sellel kujul ilma juhipoolsest toetusest. See-eest olid vahetud juhid seda meelt, et sotsiaaltöötaja ei peaks jääma oma muredega üksi, vaid abi küsima, kui ta tunneb, et ei jaksa enam või vajab millegagi toimetulekuks abi ja toetust, kuid ükski haigla ei pakkunud sotsiaaltöötajatele võimalust regulaarselt professionaalset tööalast toetust saada.
Nagu kvalitatiivsete uurimuste puhul tavaks on, ei saa ka käesoleva magistritöö raames läbiviidud uurimust üldistada ning selle tulemused ei kehti kõikide haiglate kohta, kus tervishoiusotsiaaltööd praktiseeritakse.