Lämmastikreostuse eemaldamise geneetiline potentsiaal vabaveelistes tehismärgalades

Abstract

Põllumajanduses on viimastel aastakümnetel kasutatud üha rohkem lämmastikväetisi, et hoogustada toiduainete tootmist kasvavale maailma elanikkonnale. Reaktiivse lämmastiku kasutamise märkimisväärne suurenemine on põhjustanud tugevat lämmastikureostust ning hakanud mõjutama inimeste ja ökosüsteemide heaolu. Tehismärgalade kasutamine lämmastikreostuse eemaldamiseks on kuluefektiivne viis, kuidas eemaldada üleliigsest väetiste kasutamisest tingitud hajusreostust ning leevendada keskkonnaprobleeme. Käesolevas töös uuriti lämmastikreostuse eemaldamise geneetilist potentsiaali kolme vabaveelise märgala vahel (EST, FRA ja USA). Tulemustest selgus, et denitrifikatsioonil on geneetiliselt suurem potentsiaal toimuda Vända (EST) ja Ohio (USA) tehismärgalas ning Rampilloni (FRA) tehismärgalas on suurem potentsiaal nitrifikatsioonil. Lisaks on Vända märgalal geenikoopiate põhjal suurem potentsiaal edukamaks ANAMMOX-i, COMAMMOX-i ja DNRA protsessi toimimiseks ning N2 fikseerimiseks võrreldes Rampilloni märgalaga.