Eesti traditsioonilised savipõrandad

Abstract

Savi kui ehitusmaterjal on Eestis kasutust leidnud varasemate ajaperioodide jooksul rohkesti, meil on ette näidata tsaariaegseid savihooneid kui ka tänapäevaseid hooneid, kus on savi kandvate seinte ehituseks kasutatud. Väga vähe või sootuks pole selle kõrval aga räägitud savipõrandatest, mis on maailmas laiemalt üsnagi palju kasutust ning kajastust leidnud. Laud- ja betoonpõrandad on võrreldes saviga oluliselt nooremad, alates 19. sajandist, kuid savipõrandate ajalugu on seni veel uurimata. Käesoleva töö uurimisprobleemiks on välja selgitada kas ja millistes tingimustes tänapäeval savipõrandaid kasutada saaks. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kui palju on Eestis savipõrandaid olnud, millistest kihtidest on savipõrand koosnenud ning millisel viisil on neid ehitatud ja paigaldatud. Vajalikku taustinfot kogutakse kombineerides nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mille tulemusel uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja arhiiviallikad, intervjueeritakse asjaosalisi, uuritakse ajaloolist ainest (märgsõelumine) kui ka proovitakse läbi savipõranda tegemine kahes erinevas tehnikas. Kirjanduse ja arhiiviallikate läbitöötamise, intervjuude ning märgsõelumise käigus selgus, millises tehnikas põrandaid on valmistatud ja millised on olnud nendes kasutatavad kihid ja materjalid. Samuti saab saadud teadmiste põhjal koostada oletusliku savipõrandate arengut kirjeldava ajalise teljestiku. Praktikas paigaldatud savipõrandate käigus tulid esile nii savipõranda positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nende kogemuste põhjalt on mõista, kas ja kuidas on võimalik erinevates tehnikates tehtavaid traditsioonilisi savipõrandaid ka tänapäevastes kodudes kasutada.